Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA (0)

ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM
1. Arterid on veresooned , milledes veri voolab südamest elundite suunas
2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas
3. Mõisted
Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned
Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata
Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi
all
4. Arteri ja veeni seina erinevused
Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku
Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas
Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda
5. Süda lad. k. COR
Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule.
6. Südame kihid
Sisekest Endokard ENDOCARDIUM
Lihaskest Müokard MYOCARDIUM
Väliskest Epikard EPICARDIUM
7. Perikard Südamepaun
8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri
Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri
9. Südame kambrid
Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER
Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM
Vasak koda ATRIUM SINISTRUM
Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER
10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina
Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp – Paremal südamepoolel
Kahehõlmne Mitraalklapp – Vasakul südamepoolel
Kolmene poolkuu Semilunaarklap – Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid
Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse
11. Koronaarvereringe
Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige.
Funktsioon Südame enda verevarustus
12. Suur vereringe
Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega).
13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest
Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta.
14. Väike vereringe
Funktsioon Gaasivahetus – verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks.
15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse.
Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta.
16. Aort AORTA
Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks.
17. Aordikaarest lähtuvad harud
Õlavarre-peatüvi
Vasak ühine unearter
Vasak rangluualune arter
18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter
Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen
19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks
20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu
Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI
Rangluualune veen VENA SUBCLAVA
21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel
22. Värativeen VENA PORTA
Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud
Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest ( magu , peensool , põrn, kõhunääre,sapipõis)
23. Lümfisüsteem
Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine – lümfotsüüte – mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks – immunotsüütideks.
24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem.
Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi.
25. Regionaarsed lümfisõlmed
Ülajäsemed Küünra- ja kaenlaaugus
Alajäsemed Põlveõndlas ja kubemes
26. Vereloomeelundid
Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund
27. Vere funktsioonid
Transport Transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse
Kaitse Hüübimisvõime
Veri hoiab pH taseme organismis normipiires
Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks
28. Veri koosneb
Erütrotsüüdid Punaverelibled
Leukotsüüdid Valgeverelibled
Trombotsüüdid Vereliistakud
29. Vereloomeelemendid/ vererakud
Erütrotsüüdid Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi.
Naistel 4,0-5,5x1012/liitris
Meestel 4,5-6,0x1012/liitris
Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse
Leukotsüüdid Kaitseb organismi
4,0-8,8 (10)x109/liitris
Trombotsüüdid Osaleb hüübimises
150-400x109/liitris
30. Inimese veregrupid
A, B, AB, O
31. Reesusfaktor
Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas
Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas
32. Verevalgud
Toitumisfunktsioon Globuliinid , fibrinogeenid
Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid
Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid
33. Mõisted
Süstol Vatsakeste kontraktsioon
Diastol Vatsakeste lõõgastumine
Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul
Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis
EKG Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus
Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis
Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis
Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalaim väärtus
Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk
34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale
Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg
35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.
Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest
36. Pulsi palpeerimine
Randmel a. radialis
Kaelal a. carotis
Kubeme piirkonnas a. femoralis
ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM
1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis
* Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere
osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele
* Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi
* Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli
* Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad
2. Neer REN, neerud RENES.
Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli
Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli
Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine.
4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad päsmakesi ja teises voolab arteriaalne veri. Teised paiknevad nefroni kanalikeste vahel ja neis muutub arteriaalne veri venoosseks
5. Kusejuha URETER
Pikkus 25-30 cm
Asend Kõhuõõne tagasein
Funktsioon on Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide
6. Kusepõis VESICA URINARIA maht 500-700 ml
Asend Väikevaagna eesmine osa
Funktsioon on Uriini talletamine
7. Kusiti URETHRA
Funktsioon on kusepõie perioodiline tühjendamine
Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA
Funktsioon: Uriini väljutamine
Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA
Osad: Eesnäärme-, membraan - ja käsnosa
Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine
8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON
Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone
9. Mõisted
Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk
(Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli.
Puberteedieas – prim. → suurenevad – sekund. folli.
Suguküpseeas – fertsiaarsed folliikulid
Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid
Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse
koos folliikulivedelikuga munasarjast välja
Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni
Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude – valkjas keha
Progestroon Hormoon , mis kiirendab seemneraku saba liikumist
Östrogeen Naissuguhormoonid
Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse
kihiga ( limaskest )
Kestus 3-5 päeva irdumisfaas
Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas
Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas
Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites
Ovulatsioon Toimub 14. päeval
Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab – kasvab näärmekude, näärmed
paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus
Lunaarkuu 4 nädalat
Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat
10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA
Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas
Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse
11. Emakas lad. k. UTERUS
Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel
Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast:
Sisemine – limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium)
Keskmine – lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium)
Välimine – serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium)
12. Tupp lad. k. VAGINA
Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb
suurte häbememokkade vahelises pilus.
Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse
13. Munand lad. k. TESTIS
Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga
munandikottides
Ehitus 200-300 sagarikku.
Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes
14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar
Asend Munandi tagumisel serval
15. Eesnääre lad. k. PROSTATA
Asend MEESTEL põie all
Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib
seemnerakke (muudab liikuvateks)
16. Lahklina lad. k. PERINEUM
Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal
Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma
Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa
Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp
ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
1. Seedekanal
Suuõõs CAVUM ORIS
Neel PHARYNX
Söögitoru OESOPHAGUS
Magu GASTER
Peensool INTESTINUM TENUE
Jämesool INTESTINUM CRASSUM
2. Suured seedenäärmed
Maks HEPAR
Kõhunääre PANCREAS
3. Mõisted
Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis
segatakse seedemahlaga
Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole
seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse
Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase
roojana (uriinina)
Defekatsioon Roojamine
4. Suuõõne osad
Suuesik VESTIBULUM ORIS
Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM
Piiriks nende osade vahel hambad
5. Hambad DENTES
Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32
Piimahambad Arvult 20
6. Hammaste tüübid
2 lõikehammast DENS INCISIVUS – toidu läbilõikamiseks
1 silmahammas DENS CANINUS – toidu murdmiseks
2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES – tükeldamiseks
3 purihammast DENTES MOLARES – mälumiseks
7. Keele funktsioonid LINGUA
Kõne, imemine, toidu segamine , mälumine, neelamine , maitsetundlikkus
8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES
Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS – Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse.
Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS – Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel.
Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS – Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul.
Ööpäev 1-1,5L
9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine
10. Neel lad. k. PHARYNX
Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga
Osad Ninamine osa – ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt
tagasõõrmete kaudu suuõõnega
Suumine osa – Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni
Kõrimine osa – On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa
11. Lümfoidne neelurõngas
Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest
Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist
12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS
Pikkus 25-30 cm
Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas
Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas
13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS
Ülakõht EPIGASTRIUM – maks, magu, kõhunääre
Keskkõht MESOGASTRIUM – peensool, neerud
Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool
14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM
Väline leste
Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva
15. Magu lad. k. GASTER
Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all
Osad Läviseosa, maokeha , lukutiosa
Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine
Keskkond Happeline
Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine
(hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud
toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks)
Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente
Pepsinogeen lõhustab Valke
Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu
Soolhape Pehmendab tselluloosi
Ööpäev 1,5L
16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE
Pikkus 5M
Kaksteistsõrmiksool DUODENUM
Tühisool JEJUNUM
Niudesool ILEUM
Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon , toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon
17. Peensoole limaskesta ehitus
Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud.
Limaskest toodab soolemahla
Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0
18. Kõhunääre PANCREAS
Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku
neeru ees
Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI
Amülaas Toimib süsivesikutele
Lipaas Toimib rasvadele
Trüpsinogeen Toimib valkudele
Ööpäev 1-2L
19. Maks lad. k. HEPAR
Asend Paikneb vahelihase all.
Kaal 1,5KG
Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks
Verevarustus Eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu
Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete
produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib
hormoone ( insuliin , glükagoon, kortisool , aldosteroon , kilpnääre ja
suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo
Sappi ööpäevas 0,75L
20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS
Maht 60ML
Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende
seedimist
Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel
21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud
Valgud Aminohapped
Rasvad Rasvhape
Süsivesikud Glükoos
22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena
Valgud Aminohapped
Rasvad Rasvhape
Süsivesikud Glükoos

23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM
Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS
Ülenev käärsool COLON ASCENDENS
Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM
Alanev käärsool COLON DESCENDENS
Sigmasool COLON SIGMOIDEUM
Pärasool RECTUM
Pikkus 1,5M
Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon
24. Jämesoole seina ehitus
Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad
25. Jämesooles imendub
Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid
ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM
1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked
Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas
Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse)
2. Innerveerima Närvidega varustama
3. NS ülesanded
a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga
b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus
NS jaguneb
a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem
b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem
4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel
5. Hallollus koosneb neuroni kehadest
6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest
7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb
informatsioon
8. Mõisted
Parees Lihaste nõrkus
Paralüüs Lihaste halvatus
9. Talitluse järgi jagunevad närvid
Tundenärvid Erutus elundist KNS’i e. aferentsed
Viimanärvid Viivad erutuse KNS’st elundisse e. eferentsed
Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude
10. Erutus läbib närviraku polaarselt – ainult ühes suunas – dendriidilt neuriidile
11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele
12. Refleks KNS’i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele
13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas.
14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel
15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju
Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju
16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari
17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid
18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond
a) Kaelapõimik – pea, kael ja vahelihas C1-C4
b) Õlapõimik – õlavööde ja ülajäse C5-C8
c) Nimmepõimik – kõhu lihased, reie eesmined lihased
d) Ristluupõimik – lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid
19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus
Alajäset innerveerivad närvid aga nimme -ja ristluupõimikud
20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv
21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g
22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal
Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju
23. Piklikus ajus on hingamis -, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused
24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon
25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine , nägemine ja mälumise- neelamise koordinatsioon
26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest
27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused
28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut
29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine)
30. NS’i kõrgeim osa on suuraju koor
31. Pea- ja seljaaju kestad
Kõvakest DURA MATER
Ämblikkest ARACHNOIDEA
Soonkest PIA MATER
Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum
32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja
subarachnoidaalruumis
Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest
33. Peaajunärvide funktsioonid
Peaaju närve on inimesel 12 paari
1, 2, 8 Tundenärvid ( sens )
3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot)
5, 7, 9, 10 Seganärvid
34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv
35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V – kolmiknärv
36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII – näonärv
X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu
Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 – keelealune närv

37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks
38. Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud
valurefleks
39. Lühiajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi
40. Pikaajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg
41. Une vajadus täiskasvanul 7-8H ja väikelapsel 10-11H
42. Vegetatiivne NS innerveerib siseelundeid – elundsüsteeme, millega on seotud organismi
kasvamine. Ei allu inimese tahtele
43. Vegetatiivne NS jaotub:
1) Sümpaatiline – siseelundites erutuse pidurdamine
2) Parasümpaatiline – kutsub esile erutuse

Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb
Silmapupill laieneb
Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub
Soolte motoorika kiireneb
44. Veget. NS’i sümpaatikus on ülekaalus erutus
Parasümpaatikus puhkeperiood
ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK
1. Inimese meeleelundid
a) Nägemiselund (silm)
b) Kuulmis - ja tasakaaluelund (kõrv)
c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond)
d) Maitseelund (maitsmisnäsad)
e) Kompimiselund (nahatundlikkus)
2. Silm lad. k. OCULUS
Koosneb Silmamuna , apiaparaadid ( silmalaud , silmalihased ja pisaraaparaat)
3. Mõisted
Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju
Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka
Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente
Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge
Kolvikesed Päevane nägemine – eristab värve
Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel
Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust
Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine
Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur
Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid
Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul
üksteisest
4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale
Nägemise korrektsioon toimub miinus -klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga
5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele
Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga
6. Kõrv lad. k. AURIS Jaguneb
a) Väliskõrv
b) Keskkõrv
c) Sisekõrv

7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast

8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas
9. Kuulmetõri kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde
10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites.
Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju
11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas
Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras
Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes

12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades

13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk
14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest , mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu

15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga
16. Naha funktsioon
1) Katte- ja kaitsefunktsioon
2) Hingamisfunktsioon
3) Eritusfunktsioon
4) Ainevahetuslik funktsioon
5) Termoregulatsioon
17. Naha tekised on karvad , küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre
18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas.
19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga

20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine
21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta)
22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik
23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas
24. Higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine, võtavad osa ka ainevahetuse ja mürkainete eritamisest.
25. Rasunääre soodustab naha ja karva püsimist elastsena. Leidub kõikjal nahas väljaarvatud peopesad ja jalatallad
26. Naharasu funktsioon on naha ja karva kaitsmine kuivamise eest.
27. Keele piirkonnad, kus tuntakse maitset
Magus Keele tipp
Hapu Keele servad, taga
Mõru Vallnäsade piirkond (taga)
Soolane Kogu keel
28. Nahas olevad erinevad retseptorid
Kompimis-, temperatuuri-, valuaisting
29. Erinevatest nahapiirkondadest liigub informatsioon suuraju keskmisse tagumisse käärdu
ANATOOMIA: Lihased
1. Skeletilihaste funktsioon Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade
liikumist ruumis
2. Skeletilihaste põhiomadus Võime vastata ärritusele
3. Kõõlus Kõõluse varal lihas kinnitub luudele , kõhredele, liigeskihnudele
4. Lihased osad
5. Mõisted
Aponeuroos Lai lindikujuline kilekõõlus
Innerveerima Närvidega varustama
Sidekirme Lihastega kohevalt ühendatud ja võimaldab neil isoleerituld
kontraheeruda
6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks
7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus
8. Liigese liigutused
Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist
Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist
Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust
9. Mõisted
Eemaldaja Abduktsioon
Lähendaja Adduktsioon
Sirutaja Ekstensioon
Sissepööraja Pronatsioon
Väljapööraja Supinatsioon
Sirutaja Ekstensioon
Tõstur Levatores
Sulgur Sphincteres
Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit
Lihasväsimus
10. Dünaamiline lihaskontraktsioon
11. Staatiline lihaskontraktsioon
12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama
13. Hingamislihased
14. Kõhupressilihased
15. Diaphragma
16. Mis on ja kus asub perineum
17. Lihased
m. masseter
m. biceps brachii
m. triceps brachii
m. deltoideus
m. gluteus maximus
m. quadriceps femoris
m. triceps surae
m. sternocleidomastoideus
m. latissimus dorsi
m. pectoralis major
ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM
1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel
gaasivahetuse ülesannet
2. Hingamiselundid
Ninaõõs CAVUM NASI
Kõri LARYNX
Hingetoru TRACHEA
Peabronhid BRONCI PRINCIPALES
Kopsud PULMONES
3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri
4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel
5. Hingamiselundite talitlused
Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine
6. Hingamiselundid kliinilised praktikas
Ülemised ja alumised hingamisteed
7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega
Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga
8. Sissehingatav õhk ninaõões
Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll
9. Ninakõrvalurked/ koopad ( siinused )
Asend Ninaõõne küljed
Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud
10. Kõri lad. k. LARYNX
Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel
Kõri kõhred Suurim – kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas – kõripealisekõhr( epiglottis ),
allpool - sõrmuskõhr
Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs
Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab
häältepaeltest heli
11. Hingetoru lad. k. TRACHEA
Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM
Ehitus Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane . Koosneb 16-20
kõhrelisest poolrõngast.
Funktsioon Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja
12. Peabronhid lad. k. BRONCHI PRINCIPALES
Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu
Ehitus 2 – parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni
lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus.
13. Kopsud lad. k. PULMONES
Parem kops lad. k. PULMO DEXTER koosneb 3 sagarast
Vasak kops lad. k. PULMO SINISTER koosneb 2 sagarast
Asend Paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Alumine osa laiem (toetub vahelihasele), ülemine
osa tipulaadne (2-3CM rangluust kõrgemal)
Ehitus Kujult meenutab koonust, mille alumine laiem osa – põhimik – toetub vahelihasele ja ümar
ülemine ots – tipp – ulatub kaela piirkonda
Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e.
keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur .
14. Kopsude vereringesüsteemid
Funktsioonid 1. VVR – Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi
2. SVR – Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega
15. Mõisted
Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS – süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter , närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad)
Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS – Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure
Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet – gaasivahetust, poolkerakujulised sopised
läbimõõduga 0,25MM,
Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti
Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum – PUUDUB ÕHK
Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum
Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni
alveooli ja sombujuhadeni
16. Inspiirium
Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid
17. Ekspiirium
Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku
18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne
19. Mõisted
Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis.
Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul
Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna
Düspnoe Hingeldus
Apnoe Hingamisseiskus
Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes
20. Arvväärtused
Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x’, m: 12-15x’ Vastsündinul 60x’
Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L
Kopsude eluline maht 5L
21. Hingamiskeskus
Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas
22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus
23. CO sisaldus on kõrgeim väljahingatavas õhus
24. Hingamise regulatsioon
Reflektoorne Reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist
Humoraalne Organismi elundkondade talitluste regulatsioon
Page 16 of 16