1° - Võimaldab liigutusi: 2) abaluule toetuvad tugevad lihased, tekitades jõukangi - AC ja SK liigeste liikumisega liugleb abaluu üle rindkere: 180° abduktsiooni või fleksiooni kohta toimub SK liigeses 60° liikumist (u 65% ROMist toimub SK liigeses, 35% aga AC liigeses) - Rangluu on abaluule hoob, mis eleveerub ja roteerib, et eleveerida abaluud. - Abaluu liikumine toimub KOLMES suunas: protraktsioon/abduktsioon ning retraktsioon/adduktsioon. - Pro/retraktsioon: õlanukk (acromion) liigub liigese meniskil ja abaluu roteerib coracoclavikulaarsideme abiga. Abaluu re/protraktsiooni võib olla 30-50° - Üles-alla rotatsioon: abaluu liigub frontaaltasapinnas mediaalsele- lateraalsele ehk ab/adduktsioon; rangluu liigub meniskil ning abaluu roteerumise ajal toetub trapezoid-ligamendile (-lateraalse coracoclavikulaarsideme osa), liigutus toimub 60° ulatuses.
Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis.
linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas POSTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavööde ja rindkere rotatsioon z Vaagna asend, vaagna rotatsioon z Põlv – teljelisus, flektsioon- ekstensioon z Subtalaar liikumine z Kannaasend z Toetus
4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius,
Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks.
Diagnoosimise probleemid Ei tunnistata Ebatüüpilised kaebused · valus südames (luu- ja lihaskonnaprobleemidest tingitud) · ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi: Mittefarmakoloogilised vahendid · hinga läbi nina · ,,eelsoojendus ja mahajahtumine" · Väldi külma, kuiva õhku Ravimid Astma ja allergilise põletiku ravi inhaleeritavate glükokotikoidiga, lühitoimelised ja
capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (5) ossa metacarpi -kolm osa: basis, corpus, caput Sõrmelülid (14) ossa digitorum phalanges -kolm osa: basis, corpus, caput 33. Puusaliiges: mis luud, mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu. b) Need on keraliigesed c) 3 telge: frontaal (flexio ja extensio), sagitaal (abduktsioon ja adduktsioon), vertikaal (pronatsioon ja supinatsioon). KOONUSLIIKUMINE 34. Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges, milliste vahele alalõualiiges, millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu. Ülemine kuklaliiges moodustub kuklaluu ja kandelüli (atlas) vahele. Alalõualiiges moodustub alalõualuu ja oimuluu vahele. Koljuluu on seotud õmbluste abil (saag-, soomus- ja servõmblused). 35
kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12
lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse
Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 2.6.5 Tallavõlv Joonista normaalne jalavõlv ning kirjuta miks on tallavõlvi kuju oluline ja mis võib kaasneda vale tallavõlvi kujuga. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.7 Mõisted Kirjuta mõistele seletus. Fleksioon Ekstensioon Abduktsioon Adduktsioon Internaal-rotatsioon 18 Eksternaal-rotatsioon Supinatsioon Pronatsioon Anteversioon Retroversioon 2.8 Kolju Kirjuta joonisele kolju luud ning täida lünktekst sobivate sõnadega. Kolju ülesanne on ____________ ja toestada ____________, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju koosneb ____________ ja ____________. Kolju luud on
tagumised Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse: 1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased,
reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Sagedamini pindmised lihased. · Fleksioon painutus · Lateraalfleksioon küljepainutus · Plantaarfleksioon labajala painutus · Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine 34
annaabi.ee 
