Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100
Rakud on silinderjad, korrapärased, vöötlihasrakkudest 1/3 võrra lühemad. Kokkutõmbed on keskmise ulatuse ja tugevusega. Eriti vastupidav ja väsimatu. Tugikude Enamuse koest moodustab rakuvaheaine, mille rakud on ise tootnud (erandiks on rasvkude, mis ei tooda rakuvaheainet ja st. seal seda ka suurt ei ole).Alamkudede eripärad tulenevad sellest, milliseid kiude ehk fibrillaarseid valke need moodustavad: 1) Retikulaarkiud - võrgustik ja kohev 2) Elastiinikiud elastsed, venivad (neid on palju nahas) 3) Kollagenikiud tugevad ja jäigad. Enamasti on küll kõiki kolme, aga hulk ja paiknemine on erinevad. Alamliigid: · sidekude, · luukude, · rasvkude, · kõhrkude. Sidekude: Ülesanne on täita elunditevahelisi vahesid (peamiselt kohev ja elastne sidekude), hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude: kõõlustel ja lihastel). Lisaks kiududele
o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine moodustumisel. Nad küpsevad fibrotsüütideks, mis on küpsed ,,saledad" rakud käävja või lamestunud kujuga. Müofibroblastid rakud, mis omavad nii silelihasrkakkude kui fibroblastide tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus (aitavad haava kokku tõmmata)
Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist Kollageeni kiud - kõige levinumad kiud,diameeter 2-10µm ,AH moodustavad tropokollageeni(need omakorda seotakse proteoglükaanidega fibrillideks ja lõpuks moodustuvad kiud), ei veni aga painduvad. Retikulaaarsed kiud – argürofiilsed,kollageenist,väga peenikesed –
Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on
kihilt on kõige parem ära tunda) 4) Näärmeepiteel- eritamisele spetsialiseerunud epiteel Side-/tugikude Moodustab erinevate elunditele tugistruktuure, osaleb ainevahetuses ja vigastuste taastamisprotsessis Siia kuuluvad veri, lümf, sidekude kitsamas mõttes, rasvkude luukude ja kõhrkude Tugikudede tüübid erinevad üksteisest rakuvaheaine poolest, mida toodavad rakud ise Rakuavaheainele on iseloomulikud erilised kiud: Võrk- ehk retikulaarkiud tugivõrgustik (tekitada toes) Kollageenkiud ehk liimkiud- painduv, kuid venib vähe, paksud, erakordselt tugevad Elastsed kiud ehk elastiinkiud- neist sõltub kudede elastsus (venivad ja võtavad algkuju tagasi) ajaga hävinevad Ülesanded: Toestav ülesanne- luukude, kõhrkude, rasvkude, (ka veri) Vahendav ülesanne- veri, lümf, sidekoel kitsamas mõttes Kaitseülesanne- rasvkude (kõhuõõne elundid), rinnakorv-süda ja kopsud, kolju- aju ,
trabeekulite ja säsiväätide vahel medullaarsed intermediaarsiinused ja lümfisõlme väratis värati- e hilaarsiinus Lümfi kulg lümfisõlmes: aferentne lümfisoon subskapulaarsiinus kortikaalne intermediaarsiinus medullaarne intermediaarsiinus värat ja hilaarsiinus eferentne lümfisoon Lümfisõlmedes toimub B-lümfotsüütide aktivatsioon ning diferentseerumine antikehi tootvateks plasmarakkudeks Lümfisõlmede mikrostrooma moodustavad retikulaarkiud ja retikulaarrakud Eristatakse perifeerselt paiknevat koort, tsentraalselt paiknevat säsi ja nende vahele jäävat parakorteksit – parakorteksis paiknevad peamiselt T-lümfotsüuüdid (v.a su) Lümfisõlmekoores paiknevad arvukad ümarad struktuurid – lümfifolliikulid e lümfisõlmekesed Säsis paiknevad säsiväädid PÕRN Põrn on suurim lümfoidorgan, milles toimub lümfoidsete rakkude moodustamine ja mis osaleb organismi kaitsmises
annaabi.ee 
