z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas POSTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavööde ja rindkere rotatsioon z Vaagna asend, vaagna rotatsioon z Põlv – teljelisus, flektsioon- ekstensioon z Subtalaar liikumine z Kannaasend z Toetus
Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks.
sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond. TUGI LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e
4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka
4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka
Sagitaaltasapinnas, ümber frontaaltelje Mandibula protraktsioon ja retraktsioon Teljetud libisemisliigutused Mandibula lateraaldeviatsioon vasakule ja paremale Artro- ja osteokinemaatika suu avamisel ja sulgemisel ÜLAJÄSEME LUUDE ÜHENDUSED Õlaliigese kompleks: - Õlaliiges - Sternoklavikulaarne liiges - Akromioklavikulaarne liiges - Skapulokostaalne liiges Liikumine flektsioon ekstensioon; aduktsioon abduktsioon; lateraalne- mediaalne rotatsioon Art. Sternoclavicularis (rinnaku-rangluu liiges) 6 - Moodustub extremitas sternalise ja manubrium sterni ühendumisel - Vahel on kõhrketas - Sadulliiges - Kaheteljeline - Liigutused: rangluu protraktsioon/retraktsioon (hor tasa, vert telg); elevatsioon/depression (fro
n infinitive infinitiiv, The non-tensed form of a verb that usually combines It's time for me to order now. tegevusnimi with to. It can also occur without to (also known as the I may see you tomorrow. 'bare infinitive'). inflection sõnamuutmine, A process of word formation in which items are added flektsioon to the base form of a word to express grammatical meanings. For example: the -s on dogs indicates plural; the -est on cleverest indicates the superlative form. interjection hüüdsõna, A term for exclamatory words or expressive Gosh! That's quick. interjektsioon vocalisations used to express emotional reactions such
Komatoosne seisund ( silmi ei ava, kooma sügavuses puudub igasugune vastus) GLASGOW KOOMA SKAALA (GKS) Silmade avamine Kõnereaktsioon Motoorne reaktsioon 4= spontaanne 5= selge 6= reageerib käsklustele 3= kõnele, 4= segane 5= lokaliseerib valu 2= valule, 3= sõnad 4= tõrjub valu 1= ei ava 2= häälitsused 3= flektsioon valule 1= hääletu 2= ekstensioon 1= liigutused puuduvad Püsiv vegetatiivne seisund (PVS) Apalliline sündroom avab silmi, hingab ise, puuduba reaktsioon välisarritustele (hääl, valu) Ajusurm puudub omahingamine, silmi ei ava, puudub igasugune reaktsioon välisärritusele, ajusurmas inimene on surnud! MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE
- GM Töö nr 3 Paigalt üleshüpete biomehaaniline analüüs Registreerida dünamograafilisel platvormil erinevatest lähteasenditest sooritatud paigaltüleshüpete kõrgus, hüpetel arendatud võimsus ning amortisatsiooni- ja tõukefaasi jõuimpulss. Hüppeliiges Dorsaalflektsioon par/vas 16/15 Plantaarflektsioon par/vas 40/46 Lülisamba flektsioon 62 kaelaosa Ekstensioon 85 Lateraalflektsioon par 56 Lateraalflektsioon vas 49 Rotatsioon par 78 Rotatsioon vas 75 14
tagumised Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse: 1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased
Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul:
annaabi.ee 
