TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE SELJALIHASED Kodutöö Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Seljalihased Sisukord SELJA LAILIHAS....................................................................................................... 3 TRAPETSILIHAS...................................................................................................... 3 LÜLISAMBASIRGESTAJA.......................................................................................... 4 ROMBILIHAS........................................................................................................... 4 ABALUUTÕSTUR....
ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. üles ja alla ning jämedamaks. Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette
• Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib
Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
7-8 laskumine lähteasendisse 2. 3. Jne TUNNI LÕPETAV OSA venitused ja lõdvestused 5-10 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Rahulik 1. Seljalihased La Toengpõlvitus; selja kumerdus 10-15 sek. hingamine 2. Jne.
arendamine arendamine *mõjub *suurem mõju kõikidele lihastele treenitud lihastele võrdselt Erinevate treeningute mõju Ujumine Aeroobika *kõige *treenitud suuremat saavad kõik treeningut saavad lihased käe-, õla- ja seljalihased Mõlemad rahustavad ja aitavad unustada igapäeva mured Kokkuvõte Sportimine on väga kasulik ja mõjub tervisele mitmel moel väga hästi. See tugevdab lihaseid, suurendab vastupidavust ning hoiab Sind terve ja aktiivsena. Sportimisvõimalusi on väga palju erinevaid ja igaüks leiab endale sobiva. Kasutatud materjalid http://www.treenitargalt.ee/ https://www.google.ee/ http://www.fitness.ee/
püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud
kasvu perioodil (1-17 aastal) Tüdrukutel on skolioos 3-6 korda rohkem kui poissil. Ravimine Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. On vaja ütlema, et tänapäevani ei ole täpselt ravimis süüstemi, mis täielikult ravis skolioosi ja, mille pärast ei puhkus tüsistus Ravimine #1 Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Ravimine #2 Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Ravimine #3 Kaugele arenenud juhtudel (nurk rohkem 40°), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Kui nurk rohkem 60° siis operatsioon on hädavajalik. Ennetamine
toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel. Selleks kulutab organism hapnikku. Vajaliku glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri. Lihaste verevarustust saab parandada treenides. Lihasväsimus tekib
· Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas) Lihase algosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga väikese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse tema kinnituskohaks.
nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused.Pealihased on mälumis ja miimilised lihased nt saame toitu peenestada väljendada emotsioone. Kere lihasitiku moodustavad kaela , rinna ja khu ja seljalihased. Kõige pikem lihas on rätsepalihas ja suurem tuharalihas , väikseim silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat , seda saadakse glükoosi ning ka rasvade lõhustamisest Väsimust tekitab kiire töörütm ja ka sundasend.
Stegosaurus elas 140 miljonit aastat tagasi mandril, millest on tänaseks saanud Põhja-Ameerika. Seal valitses soe ja üpris troopiline kliima. See oli taimtoidulisele loomale ideaalne. Tol kontinendil olnud taimestik meenutas esmapilgul tänapäeva vihmametsi, kuid tol ajal polnud näiteks õistaimi. Stegosauruse eluajal valitses Põhja-Ameerikas subtroopiline kliima ning kasvas lopsakaid taimi, millest loom toitus. Kivistunud skelettide uuringud näitavad, et loomal olid seljas tugevad seljalihased, mis olid ühenduses reitel ja jalgadel olevate närvijätketega. Need võimaldasid stegosaurusel arvatavasti tagajalgadele püsti tõusta ja taimedeni ulatuda. Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad. On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka dinosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele.
Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus. Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted või kompuutertomograafia. Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist
kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.4 Skeleti ülesehitus Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu.
kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas -mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks
efektiivsemad. Aga igal juhul on soojendus oluline ja soovitan seda alati ka meeles pidada. (nike.jooks.ee) SOOJENDUS ERINEVATELE LIHASTELE Käte- ja õlavöölihased. Väike harkseis, sõrm-seongus käed ülal. Siruta käed ülespoole, vaata sõrmedele. Käte-, õlavöö- ja rinnalihased.Väike harkseis, käed sõrmseongus taga. Tõsta käed aeglaselt ülespoole. NB! Hoia selg sirge ja kõhulihased pingul! Seljalihased. Põlvitusiste, jalad põlvedest kõverdatud, tallad koos, kerekallutus ette. Siruta käed mööda põrandat võimalikult kaugemale, vaata otse ette. Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles.
-treeningud, nt ringtreening, Pilates, Body Pump, Body Sculpt jt. Jõutreeninguid tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit. Kuna lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale, tuleks terve keha vormis püsimiseks harjutusi teha kõigile lihasgruppidele. · Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine.
hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Liikumisvaeguse tagajärjeks on kange, valulik ning vigastuste tekkele aldis selg. OHUMÄRGID: kangus alaseljas, selja kiire väsimine (ei suuda poes järjekorras seista), lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas,
4. Kõhulihaste toonust parandab ka kõhuga hingamine.Hinga sügavalt ja rahulikult sisse, samal ajal kõht liigub ette, väljahingamise ajal tõmba kõht tugevasti sisse ja pingutada kõhulihaseid. 5. Teine kõhulihaste harjutus, mida võib teha juba esimestel päevadel pärast sünnitust. Küliliasendis, jalad põlvedest kõverdatud, hinga sisse, kõht liigub veidi ette, väljahingamise ajal tõmba kõht tugevasti sisse ja püüa samal ajal selga kumerdada. Lõdvesta kõhu-ja seljalihased. Alusta 4-6 korrast, vähehaaval tõsta koormust. Harjutust võib raskemaks muuta, kui kõhulihaseid pingutades loed kuni 5-ni (samal ajal hinga rahulikult, ära hoia hinge kinni), pinguta samal ajal ka vaagnapõhja lihaseid. 6. Seliliasendis tõsta üks sirge jalg üles ja 10 korda suru varbad tugevasti “konksu” ning siruta neid. Sama teise jalaga. Puhka veidi ning tõsta uuesti üks jalg üles ning tõmba labajalg tugevasti enda poole ja siruta, tee 10 korda. Sama teise jalga
Venitab suurt tuharalihast. ________________________________________________________________________ Reie lähendajad 1. Istudes põrandal, põlved kõverdatud, jalatallad vastamisi. Suruda põlvi eemale. Võib ka selililamangus, kuid sellel juhul jälgida, et kui pinge liiga suur, siis kätega toetada põlvede tagant. 2. Harktoengus, suruda jalgu kõrvale. ________________________________________________________________________ Seljalihased: 1. Põlvituses, kallutada kere ette. Käed viia võimalikult kaugele, istmik kandadele. 10 2. Kumerkükis, käed kõverdatud põlvede taga, suruda selga üles. 3. Toengpõlvituses, pöörata kere võimalikult kõrvale nii vasakakule kui paremale poole. 4. Jalad põlvest kõverdatud, kere pööre ühe jala suunas, suruda selga üles ja siis teisele poole.
Stegosaurus elas 140 miljonit aastat tagasi mandril, millest on tänaseks saanud Põhja-Ameerika. Seal valitses soe ja üpris troopiline kliima. See oli taimtoidulisele loomale ideaalne. Seal olnud taimestik meenutas esmapilgul tänapäeva vihmametsi, kuid tol ajal polnud näiteks õistaimi. Stegosauruse eluajal valitses Põhja-Ameerikas subtroopiline kliima ning kasvas lopsakaid taimi, millest loom toitus. Kivistunud skelettide uuringud näitavad, et loomal olid seljas tugevad seljalihased, mis olid ühenduses reitel ja jalgadel olevate närvijätketega. Need võimaldasid stegosaurusel arvatavasti tagajalgadele püsti tõusta ja taimedeni ulatuda. Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad. On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka stegosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga, et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele
Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud · Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape) ja tagajärjeks on lihasevalu · Kuju järgi eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige suurem on tuharalihas, kõige laiem on seljalailihas ja kõige väiksem kuulmeluukest liigutav lihas.
Käimine Käimine on paljdes maades väga populaarne liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. Käimine viib inimesi loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine.
ja eristada, kust algab tööstress, kus jätkub perestress ning kust enese vale elustiili valik. Töötervishoiuarsti litsentsiga artid on kontrollinud eri asutuste töötjate tervist ja nõustanud neid. Selgelt ilmnesid mõned eripärad. · Vaimset ja istuvat tööd tegevad kaebavad põhiliselt peavalusid, seljalihaste pingeid ja valuhellasid lihasnärvi piirkondi keha eri paikades. · Füüsilist tööd tegevatel inimestel on seljalihased heas korras ja vaimne tervis enamasti samuti. · Juhtidel on sageli nädalalõpu peavalud, südame, rütmihäired. 9 · Liinitöötajatel esineb haiguslehtede järgi otsustades sagedamini haigestumisi. (Paju, Raudsik, 2007: 104) Kokkuvõte Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse
Lihased on pinges ning neisse tekib piimhape, mis tekitab valu. Alaseljavaegused Tänapäeval on seljavalud väga levinud, seda just noorema põlvkonna seas. See näitab, et noorte inimeste lihastoonus on tihtipeale madal ning inimese torsol ei ole luude ümber piisavalt lihaseid, mis keha toetaks. Seljavaeguste kõige peamiseks põhjuseks on sundadendid ja vähene füüsiline aktiivsus Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Tihtipeale ei teata, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Seega mida vähem inimesed on füüsiliselt aktiivsed, seda vähem toitaineid saavad lülivahekettad. Tagajärjeks on kange selg, mis on vastuvõtlik vigastuste tekkele. OHUMÄRGID: kangus alaseljas selja kiire väsimine (ei suuda pikalt seista) lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas
teine; kui jalanõud kuluvad ebaühtlaselt jne. Mõnedel lastel tekib selja- ja jalavalu, mida tõlgendatakse tihti kasvuvaludeks ning suurim oht ongi probleemi eiramises. Kui skolioosil lastakse areneda oma teed, siis halvimal juhul kaasneb sellega operatsioon. Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendada, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline ravivõimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (kui võimlemisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindkere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Skolioosi ennetamiseks tuleb väga tähelepanelikult jälgida rühti, sest rüht e. kehahoid on
Kui käed ripuvad kehatüvel vabalt alla, siis vib ühel poolel olla rohkem ruumi käe ja keha vahel 5. Üks puus on krgemal vi ülatub rohkem valja 6. Pea ei asu vaagnaringi keskel 7. Vöökoht on ebaühtlane Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või kompuutertomograafia. Ravivõimalused Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. 7 Kirurgilist ravimeetodit rakendatakse kui skolioosi kurvid progresseeruvad väätamata ortoosi kasutamisele ja ravivimlemisele vi nurk on liiga järsk. Kurvid üle 50°
Enamuse ajast ta agab ning näeb unenägusid. [1, lk 38] 32. nädal Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole. Platsenta kaalub umbes 380 grammi. [1, lk 38] Naise 8. raseduskuu ehk 29.-32. rasedusnädal Kuna laps kasvab, jääb tal kõhus ruumi vähemaks ning naine tajub tema liigutusi üha sagedamini ja tuntavamalt. Selja alaosas võib tunda valu ja pinget, sest kõht kasvab ja seljalihased on pinge all. [2, lk 22] 33. nädal Lapse süda lööb 120-150 lööki minutis. [1, lk 38] 34. nädal 8 Loote nahk on nüüd heledam (roosa), karvakesed hakkavad kaduma ning lootevõiet jääb vähemaks. Loode kaalub umbes 2,2 kilogrammi. [1, lk 39] 35. nädal Kõhus läheb üha kitsamaks ning lapse liigutuste ulatus jääb väiksemaks, samas liigutused ise üha tugevnevad. [1, lk 39] 36. nädal Loode on täiesti väljaarenenud
Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda. Esimese pöialuu all on 2 seesamluud. 112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3 Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool sirgestab selga. Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10)
ee/opmat/tp/voimed/harjutused_kiirusvime_arengule.html 19 LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased
9 2.4 Ujumise raviv mõju Joonis 4. Ujumise raviv mõju Vastanutest enamus (16) ei tõdenud, et ujumine oleks neil aidanud mõnest haigusest kergemini jagu saada (Joonis 4). Küsitletud, kes olid nõus, et ujumisega tegelemine on aidanud neil mõnest haigusest lahti saada tõid välja seljavalust, radikuliidist vabanemise. Ujumine on väga hea seljale, sest sellel on masseeriv mõju ja sellega tegelemine annab tugevad seljalihased, mis suudavad hoida selja sirge ja tervena. Üks vastanu ütles, et ujumiseega tegelemine on tema olukorda oluliselt parandanud, kuid haigusest jagu ei ole ta veel saanud. Teine küsitletu väitis, et ujumine on tervendanud tema sisse poole suunatud jalga. Võib arvata, et ujumine tugevdas jalalihaseid ja parandas verevarustust ning sellega seoses kogu kehalist enesetunnet. Kolmas vastanu kirjutas, et ujumisega tegelemine on parandanud tema kopse ja hingamisteid
2.2 Tervist tagavad spordialad Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine.
lükka lõuga alla). Käed olgu maandumisel piisavalt laiali, et oleks mugav nende vahele vajuda. Küünarvarred jäägu veepinna lähedale. Vaju. Kannatlikkuse säilutamine annab eelise; samuti on kasulik iga tõmbetsükli ajal veidi kauem pikemat kehajoont säilitada. Kui küünarvarred on veepinna lähedal, siis ära lase rinnal vee alla vajuda, kuni tunned, et puusad on rinnast kõrgemal. Aja käelabad ja küünarnukid veidi eemale, kaasates nii ülemised seljalihased töösse, lukusta vesi. Hoia paigal. Vajuv rind tõstab puusi, ent survestab ka haaravaid käsi. Jäta jalalöökide tegemise väike paus, hoia jalgu sireglt veepinna lähedal ja tunneta keha keskkossa salvestunud jõudu. Seejärel lükka end pehmelt, et mitte tagasi vajuda. Libise. Jalad kõrgelt ja sirgelt painuta neid veidi põlvist ning vii rind käte ja kerelihaste abiga üle käelabade. Peopesad tõmbuvad paigale jäämiseks sissepoole (mõtle lukuaugule), seejärel väljuvad veest. Emba
käimine · Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. · Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine.
Tema süsteem rajaneb ragnelt teaduslikul alusel: inimese anatoomia, füsioloogia, psühholoogia, tema sugu ja vanus on baasiks harjutuste valikul, tunni läbiviimise metoodikal.Idla võimlemise eesmärgiks on tervis ja elurõõm, oma keha valitsemine, füüsiline ja psüühiline vabadus nin heaolu. Rõõm tuleb liikumisest. On mõttetu öelda õpilasele, kes istub kõveras oma raamatute kohal: "Istu sirgelt!" Korraks nõksatab sirgeks, kuid vajub peagi jälle küüru-tema seljalihased on liiga nõrgad.Halb kehahoid aga raskendab siseorganite tööd. Nagu arst määrab ravimeid nende mõju järgi, nii valib võimlemisõpetaja harjutusi nende tõhususe järgi. Esmane ja põhiline harjutusvara Idla süsteemis kannab nime kehakool. Siia kuuluvad kõik rühti ja harmoonilist liikumist arendavad harjutused, mis peavad erineval kujul iga tunni kavas olema. Geniaalse pedagoogina lõi Idla põhiharjutustele aina uusi vorme, erinevaid
Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid. Spinaalsegment seljaaju osa, mis sisaldab ühte närvipaari koos kahe ventraal ja dorsaaljuurega ning vastava hallaine ja valgeaine osaga. Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid. Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites.
6. Alaseljavalud Seismine ühes asendis suurendab pinget keha stabiliseerivates lihastes:seljas, kaelas ja õlavöötmes. Nende piirkondade lihastesse tekib pinge, mis väsitab lihaseid. Valude tekkimises on lisaks pikaaegsele staatilisele asendile oluline ka töötaja kehahoiak, lihaste üldine toonus ja treenitus. Kuna alaseljavalude all kannatavad peaaegu pooled käistasvanutest, on üsna tõenäoline, et niigi nõrgad seljalihased sellise koormuse puhul kiiresti väsivad. 7. Väsimus ja läbipõlemissündroom Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjel võib kujuneda läbipõlemissündroom-inimene minetab soovi ja oskuse probleeme lahendada, muutub ükskõikseks teiste emotsioonide suhtes, hakkab tundma end kasutu ja ebaprofessionaalsena. See on omane just palju suhtlemist nõudvatele ametialadele. 8. Nakkuse oht
kcal nädalas.(www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks
mistõttu saame toitu peenestada; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone. · Kaelalihased: tõstavad ja pööravad pead; neelamine; käte tõstmine. · Rinnalihased: liigutavad õlavart; süda-vereringe; hingamine. · Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine. · Seljalihased: püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine. · Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine. · SEEDEELUNDKOND · Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks ja see toimub seedeelundkonna abil. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
stressi, vererõhu, nahahaiguste, kroonilise väsimuse, tselluliidi, ülekaalulisuse korral. Infrapunasaun on mitmekülgne tervistaja, erinevalt tavalisest saunast ei väsita, vaid annab reipa meeleolu. Sportlased kasutavad infrapunasauna hooaja eel, kui vaja vabaneda liigsest kehakaalust. Hooaja jooksul võib käia infrapunasaunas taastumas 13 korda nädalas, eriti tugeva treeningutsükli korral. Saunal on leitud hea toime lihaste koormusjärgseks taastumiseks ja raviks (reie tagalihased, seljalihased). Arstid määravad infrapunasauna sageli taastusraviks (kuu ajalise kuurina kolm korda nädalas). Soovitav seansi pikkus infrapunasaunas on 30 minutit, selle aja jooksul on organismi energiakulu ligi 600 kcal, mis on enam kui sama pikal jooksmisel. Enne sauna peaks kindlasti jooma. Sportlased peaksid meeles pidama, et kuna tegemist on soojaprotseduuriga, ei soovitata infrapunasauna minna pärast ägeda vigastuse teket 1. 2. päeval
kus laps paneb asju üksteise sisse. Aastane laps aga juba otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha- funktsionaalsed tegevused. (Tankler, M. 27) Väikelapseiga Oluline muutus lapse elus on kõndimahakkamine. See leiab aset väikelapseea alguses. Samas kahaneb kasvamise tempo. Kolmandaks eluaastaks on lapse kehahoiak juba muutunud, sest nn beebipehmus on kadunud ning laps seisab sirgemalt, sest seljalihased on tugevamad. Liigutuste koordineerimine ja valitsemine on juba otseselt seotud lapse tahte arenguga. Peenmotoorika kiire areng võimaldab lapsel raamatulehti pöörata, pilti värvida... Samas võib tal aga olla rasksusi oma liigutuste valitsemisega: äkiliselt seisma jäämine võib olla raske ning tihti võib ette tulla kokkupõrkeid asjade või teiste inimestega. (Tankler, M. 28) Eelkooliiga Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
4. Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. · Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine.
Nt antagonistlik kett: niude-nimmelihas, reie tagakülje lihased (istmikult algavad lihased), sääre eeskülje lihased. Talitleb jooksul väljaastel ette. 52.LOETLEGE KÕNNI FAASID 1) Toetusjala eesmine samm2) Toetusjala vertikaalasend3) Toetusjala tagumine samm4) Vaba jala tagumine samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm 53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie- nelipealihas teostatamaks sääre sirutust. 2) Toetusjala vertikaalasend kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne
· Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad inertsijõud (liikumisel) ja toereaktsioonid · Ülemäärased väändekoormused põhjustavad põhiliselt liigeste ja sidemete vigastusi Mis on hea rüht? · Minimaalne koormus lülisambale ja seda toestavatele sidemetele · Kega segmendid on tasakaalustatud keha raskuskeskme ümber · Keha pikitelg läbib liigeste frontaaltelgi Tasakaalustatud lihasjõud · Tugevad kõhu- ja seljalihased ning elastsed puusa painutajalihased tagavad vaagna neutraalse asendi ja hea rühi Lihasjõudude mittetasakaalustatus · Nõrgad kõhulihased ja puusa painutajalihased suurendavad vaagna kallet ettesuunas ja suurendavad nimmelordoosi (koormust nimmelülidel) 3. LUUDE, LIIGESTE, SIDEMETE JA KÕÕLUSTE MEHAANILISED OMADUSED · Mehaanilised omadused ilmnevad mehaaniliste pingutuste toimel ja iseloomustavad kehade võimet taluda neid deformeerivaid koormusi
Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, · Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Seesamluud . Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. · Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid.
väikesele vabariigile ilmselt kordi suuremaid kulutusi aastas ja ajakirjanduse esikülgedel pole sellest ,,piiksugi". Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 7 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED 1. Alaselga mõjutavad lihased Seljalihased paikneva kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel. Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühel selgroolülilt teisele. Kuni erinval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg sirge. Järgmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad
häirivaks teguriks keha kasutamisel, edasi tantsimisel. Kergema astme probleemide hulka kuuluvad: · marrastused, hõõrdumised · nikastused, nihestumised, kõõluse venitused, lihaste venitused · närvivigastused talitlushäired (istmikunärvi talitlushäire, lülidevahelised seljanärvid) Raskemat tüüpi vigastused: · lihasrebendid, kõõluste katkemine (kubemelihas, seljalihased, õlalihased, hamstringid) · luumõrad, luumurrud (põlve patella, hüppeliiges, vaagnaluu, käeluu, selgroolüli) · kehamoonded (hallux valgus pöia väärareng) (X-jalad, O-jalad) (nimmelüli kõrvalekalded) · siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud
hoie tugijala kõrval. 6)Vaba jala eesmine samm: reie liikumine aeglustub, säär sirutub ette talitleb reie- nelipealihas. Selle faasi lõpuks, kui tald puudutab pinnast, säär sirutatase lühiajaliselt (dorsaalflektsioon). Paiunutus puusaliigesest: Sirutus põlveliigesest: Sirutus hüppeliigesest: Kere lihaste töö kõnni eri faasides: 1) Toetusjala eesmine samm – keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased et keha püstisena/stabiilsena hoida (lülisambasirgestaja, trapetslihas, kaela- ja pearihmlihased) 2) Toetusjala vertikaalasend – kere lihased fikseerivad kere toetusjalale. Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas – lülisambasirgestaja. Lülisamba kaldumist kõrvale väldivad sisemine ja välimine kõhupõikilihas, niude- nimmelihas. 3) Toetusjala tagumine samm – keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja
7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem) Mõisted: 1) Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas
annaabi.ee 
