seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed:
*Tsütoskelett Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne). Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed
Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST
4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport
Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid
raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht)
· Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka kultuuris 4)Tsölodermaalne koetüüp – rakkude kalduvus ümmardada või haraliseks muutuda, kultuuris kasvavad õhukese kilena. Epiteelide klassifikatsioon rakkude kuju ja kihistuse järgi(traditsiooniline) 1)Ühekihiline(kihistumata) – lameepiteel,kuupepiteel,silindrilne 2)Mitmekihiline – lameepiteel, kuupepiteel,silindriline epiteel 3)Mitmerealine -mitmerealine ripsmetega,mitmerealine stereotsiiliatega 4)transitoorne e. Ülemineku e. Siirdeepiteel Kihid või read? Mitmerealises epiteelis paiknevad rakud ühe kihina basaalmembraanil, kuid erineva kõrguse tõttu nad kõik vaba pinnani ei ulatu. Tuumad onerineval kõrgusel. Mitmekihilises spiteelis paiknevad rakud mitme kihina üksteise peal ja ainult alumised rakud kinnituvad
- sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis’es käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline - mõlemad otsas on paksenenud - eesmine, seenekübarat meenutav osa – sugutilukk – glans penis - tagumine, sugutisibul – bulbus penis SEINA EHITUS Tunica mucosa - siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel - limanäärmed – glandulae urethrales käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa
5. Suulaetonsilli ehitus Suulaetonsillid on paarilised ovaalsed lümfoidkoest organid, mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae)
näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja
Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241).
rasvad glütserooliks moodustab organismi sisepinna, mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru vaid sellised väikesed vesilahustuvad liigispetsiifilisuse kaotanud sisaldist) sisekeskkonnast ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised mitmekihiline lameepiteel suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise sooleepiteeli läbistama imenduma kaitse vajadus - toitainete imendumine verre (lümfi) ühekihiline silinderepiteel maos ja sooltes -> seedefunktsioon transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse - limaskesta päriskiht lamina propria mucosae
· Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE
SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred)
Taaspöörduv kvalitatiivne ehituslik muutus kudedes, mille käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega. Düsplaasia diferentseerumishäire. Näit. Dysplasia epithelialis - healoomuline epiteeli diferentseerumishäire. 17. Kudede tüübid ja nende funktsioonid. Epiteel e kattekude. Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal. Katteepiteel: 1. Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5
- makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid:
epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni.
tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50
Neelu osad: a)Ninaosa – ninaõõne taga, õhutee, ühendusavad: eesseinas koaanid e. tagasõõrmed ja külgseinas kuulmetõrved (keskkõrva ventileerimiseks). b)Suuosa – suuõõne taga, ühendus suuõõnega kurgukitsuse kaudu, õhu – ja toiduteede ristmik. c)Kõriosa – kõri taga, ühendus kõriõõnega kõrijuurdekäigu kaudu, toidutee. Neelu seina ehitus: Neelu limaskest: tavalised kihid, ninaosas ripsepiteel (nagu ikka hingamisteedes), mujal lameepiteel. Neelu laes ja kuulmetõrvede avade ümber on lümfifolliikulite kogumikud – mandlid (vt. neelurõngas!). Neelu lihaskest: (vöötlihaskoest!) A.Pikilihased, 3 paari: a) suulae-neelu lihas; b) tõrve-neelu lihas; c) tikkeljätke-neelu lihas. B.Ringlihased e. konstriktorid, 3 paari: a) ülemine-; b) keskmine- ja c) alumine neelu konstriktor. Neelust algab peristaltika – rütmiliste kokkutõmmete lained õõneselundi sisu edasi viimiseks. Neelurõngas
EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti 3) Mitmekihiline epiteel- lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel, ripsepiteel - (pindmiselt kihilt on kõige parem ära tunda) 4) Näärmeepiteel- eritamisele spetsialiseerunud epiteel Side-/tugikude Moodustab erinevate elunditele tugistruktuure, osaleb ainevahetuses ja vigastuste taastamisprotsessis
c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45
c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45
kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned. Seedekanali näärmed
ja ainult sinna või satub näärmest rakuvaheainesse ja levib sealt vereringe kaudu kogu kehasse. Eksokriinsed näärmed nõristavad oma nõre juhade kaudu katva ja vooderdava epiteeli pinnale. Endokriinsed näärmed nende nõresid nimetatakse hormoonideks ning need reguleerivad paljusid organismi ainevahetuslikke ja füsioloogilisi protsesse homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse.
Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1. ristumisel aordiga (aortaalne) 2. lõpposas (kardiaalne) Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile. Söögitoru seina ehitus 1. Limaskest mitmekihiline lameepiteel, limanäärmed, üksikud lümfifolliikulid. Kõik nimetatud komponendid on hästi arenenud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2. Lihaskest ülemises 1/3 vöötlihas, keskmises 1/3 segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist e
Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest. 12 Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
