o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada
Konsistutsionalismi vormid on: parlamentalism, presidentalism, poolpresidentalism. 10. missugune nendest kolmest väitest on vale? a)prantsusmaa president täidab valitsusjuhi ülesandeid koos peaministriga, kelle ta ise ametisse nimetab b)USA president on nii riigi kui ka valitsusjuht, kes valitakse 5 aastaks otse. c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim
Välisministeeriumi ja RiTo (Riigikogu Toimetised) ametlikud koduleheküljed. Samuti sai kasutatud ka erinevaid ajaleheartikleid. 2 1. OECD AJALUGU Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co- operation and Development) on rohkem tuntud ingliskeelsest nimest tuleneva lühendi OECD järgi. OECD eelkäija, Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC - The Organisation for European Economic Co-operation), asutati Pariisis 1948. aastal pärast Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antava USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. OECD konventsioon kirjutati 14. detsembril 1960 ja see jõustus 30. septembril 1961. OECD peakorter asub Pariisis. (vt Pilt 1) Pilt 1 OECD Château de la Muette
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu
• Majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel • Võimule tulid sotsiaaldemokraadid Marshalli plaan • Euroopa majanduslik ja julgeoleku olukord tekitas USAs rahutust • 1947. aastal võeti vastu Marshalli plaan, mille kohaselt anti Lääne- Euroopa riikidele krediiti majanduse ülesehitamiseks (USA huviks oli Euroopa tooraine ja eksporditugi) • Plaani elluviimiseks loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon (OEEC), alates 1958. aastast kannab nime Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organistasioon (OECD) Arengud peale II maailmasõda Prantsusmaa näitel • Peale sõda algas rahvamajanduse taastamine, ennesõjaaegse toodangu mahu taastamine oli aeganõudev • Tööstuse kiire arengutempo soodustas erinevate tööstusharude mahukat tootmist- elektrienergia, keemiatööstus, metalli töötlemine- ja masinaehitus • 1946
kriis Berliini staatuse üle.Mao Zedong kuulutab Hiinas välja "Suure hüppe" poliitika. Kiire edu asemel tööstuses ja põllumajanduses toob see kaasa täieliku läbikukkumise 1959 Revolutsioon Kuubal, F. Castro asub uue marksistliku valitsuse etteotsa. Kuubast innustust saanud sissivõitlejad alustavad tegevust kogu Ladina-Ameerikas 1960 Maipühadel tulistatakse alla kõrgel NL-i õhuruumis lennanud USA luurelennuk U-2.OEEC kujundatakse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD).Endise Belgia Kongo kõrval iseseisvuvad 17 Aafrika riiki, nn "Aafrika aasta" 1961 J. F. Kennedy astub ametisse USA 35. presidendina.Ebaõnnestub CIA toetusel korraldatud Sigade lahe operatsioon Kuuba marksistliku valitsuse kukutamiseks.NL püstitab Ida- ja Lääne-Berliini eraldava Berliini müüri 1962 Kuuba kriis, maailm jõuab tuumasõja lävele
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome. Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome. Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga
· Ühinenud Rahvaste organisatsioon ÜRO · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon- NATO · Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Rahvusvaheline Punane Rist · ECOWAS Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 Teised rahvusvahelised organisatsioonid · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (1945) · OECD Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OSCE Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991) · SRÜ Suveräänsete Riikide Ühendus (1991) · WEU Lääne-Euroopa Liit (1948/1994) · Kyoto Protokoll - 1997 Rahvusvahelised organisatsioonid Globaliseerumise plussid · Vähenevad väliskaubanduse barjäärid, piire ületab nii tööjõud kui kapital (rahvusvahelised investeeringud) · Rahvusvaheline konkurents (tooted odavamad ja kvaliteetsemad) · Tööjõuliikumine
3. Saksamaa ülesehitamine on otsustav kogu Euroopa ülesehitamisele. Marshalli abi võttis vastu 17 riiki, sh ka NLiit, hiljem lükkas tagasi kooskõlast teistega 1947 juulis Pariisis konverents, NL (Molotov) lahkus sealt skandaaliga. USA lubas 4-aastase plaani alusel Euroopa taasts 8,8 miljr, hilj kuni 13 miljr-ni. Marshalli abi haldamiseks mood Euroopa Majandusliku Koostöö Komitee (hilisem nimi- Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC). Asut Pariisis 1948. Abi jagamise otsused tehti majand.ekspertide koostöös. 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid. Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement), selle aupresident valiti Churchill ja kutsuti kokku asutamiskongress. Euroopa kongress mais 1948 Haagis, kokku 1000 deleg Euroopa ühtsuse alase koostöö edasiarendamisena loodi 1949 Euroopa Nõukogu Council of Europe. 1948 paralleels arenes ka
Lisaks aitas programm kaasa Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema Euroopa Majanduskoostöö Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi Organisatsioon OEEC 1948 Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Marshalli plaani osa inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine EEA riikide piires. Seega EFTA
· IMF Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992) · Mercosur LõunaAmeerika ühisturg (1991) · NAFTA PõhjaAmeerika Vabakaubanduslepe (1994) · NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004) o Eesmärgid: kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool liikesmaid o Kollektiivse enesekaitse põhimõte · OECD Majandusliku Koostöö ja Arngu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960) · OSCE Euroopa Koostöö ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991) o Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. o Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja vabadustele o Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest
European Union Exam 1949 France, UK and the Benelux countries decide to set in place a Council of Europe. 1951 Treaty of Paris signed by the Six (Belgium, France, Germany, Italy, Luxembourg, Netherlands), establishing the European Coal and Steel Community (ECSC). 1957 Treaties of Rome establish the European Economic Community (EEC) and the European Atomic Energy Community (Euratom). 1959 July, seven countries of the Organisation for European Economic Co- operation (OEEC) – Austria, Denmark, Norway, Portugal, Sweden, Switzerland and the UK – decide to establish a European Free Trade Association (EFTA). 1960 Creation of European Free Trade Association 1961 UK applies to join the Community. 1962 The Parliamentary Assembly changes its name to the European Parliament. 1965 The Treaty merging the executives of the three Communities (ECSC, EEC, Euratom) is signed in Brussels; enters into force on July 1, 1967. Empty chair crisis 1966
a. algatatud abiprogramm, mis pidi aitama II MS laastatud Euroopa riike ning pidi ennetama kommunismi pealetungi. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri Ceorge Marshalli järgi. Programmiga liitusid enamus Euroopa riigid. Abi pakuti ka NSVL-e, kuid see keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes üritas NSVL-ga häid suhteid hoida. 1948.a. asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Tulemused : - Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra - Põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme - Poliitilise olukorra stabiliseerumine - USA toodetel oli lai eksportturg - Arenguriikidele hakati rohkem tähelepanu pöörama. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd. Vastukaaluks siis Marshalli plaanile. Asutati 1949.a.
docstxt/130691980120645.txt
· Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorganisatsioon (OEEC), mis peale USA ja Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD) · Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel. · Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a
selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid paljud euroopa riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Sisepoliitika II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida- Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Mõju: kasvas osalevate riikide rahvuslik koguprodukt
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. · Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis
3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) peamised motiivid * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee;
või raha ostujõu keskmine langus baasperioodiga võrreldes. Eurointegratsioon, eurolõiming ingegreerima, lõimima on ühiskonna tervikuks liitmine, et ühiskonnas poleks heidikuid. eurointegratsioon mandri ühtseks liitmine integratsiooni põhjused- a) majanduslik põhjus. majanduskriisidest valutult ülesaamine. koostoo kiirendamine. Marshalli plaan euroopa riikide majandusliku abistamise plaan. see plaan eeldas euroopa riikide koostööd.1948. aastal moodustati OEEC(euroopa majandusliku koostöö organisatsioon. b) Poliitiline põhjus NSVL oli endale haaranud pool Euroopast. c) Integratsiooni teed 90. alguses kulges kolme erinevat teed. o Poliitiline integratsioon 1949. aastal otsustasid.12 Euroopa riiki luua Euroopa Nõukogu.(CE Council of Europe). Eksisteerib edasi. Eesti on selle liige 1993-ndast alates. Tegeleb demokraatia ja inimõiguste kaitsmisega maailmas. peakorter on Prantsusmaal Strasbourgis
rikkamad riigid saaksid kaubavahetust pidada teiste riikidega, kes pole EL-is). Euroopa integratsiooni kronoloogia · II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon
Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea
iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks OECD-ks viii. (Organisation for Economic Cooperation and Development 3) Rahvusvahelised mõjud a. Moderniseerimine majanduslik sõltumatus (maailma kaubandus, tootluse rahvusvahelistumine, valuutavahetus tasude muutumine, kommunikatsiooni ja
uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist. Euroopa Majanduspiirkonna loomine Ühenduste tugevnemine ja laienemine 1980. aastatel ei võimaldanud jääda teistel Euroopa riikidel lihtsalt kõrvaltvaatajaks. 1960. a oli Suurbritannia eestvõttel loodud mõnesid Euroopa Ühendustesse mittekuuluvaid Lääne-Euroopa riike liitev Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis pooldas vabakaubandust Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) raames. Kuus Euroopa Ühendustesse kuuluvat riiki seevastu pooldasid tolliliitu ja ühisturgu tugevate institutsioonidega. 1980. aastail viisid EFTA riigid oma tootmis- ja kaubandusstandardid konkurentsi kartuses kiiresti vastavusse ühenduse normidega, et mitte sealset turgu kaotada. Nii loodi Euroopa Majanduspiirkond, mis on maailma suurim kaubandusühendus. Sinna kuuluvad peale Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ka Norra, Island ja Liechtenstein, EFTA riikidest jäi välja vaid Sveits.
superriigi loomist. Euroopa Majanduspiirkonna loomine Ühenduste tugevnemine ja laienemine 1980. aastatel ei võimaldanud jääda teistel Euroopa riikidel lihtsalt kõrvaltvaatajaks. 1960. a oli Suurbritannia eestvõttel loodud mõnesid Euroopa Ühendustesse mittekuuluvaid Lääne-Euroopa riike liitev Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis pooldas vabakaubandust Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) raames. Kuus Euroopa Ühendustesse kuuluvat riiki seevastu pooldasid tolliliitu ja ühisturgu tugevate institutsioonidega. 1980. aastail viisid EFTA riigid oma tootmis- ja kaubandusstandardid konkurentsi kartuses kiiresti vastavusse ühenduse normidega, et mitte sealset turgu kaotada. Nii loodi Euroopa Majanduspiirkond, mis on maailma suurim kaubandusühendus. Sinna kuuluvad peale Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ka Norra, Island ja Liechtenstein, EFTA riikidest jäi välja vaid Sveits.
Bretton Woodsis pakuti välja ka rahvusvahelise kaubanduse arendamise süsteem, mis sellisel kujul rakendust ei leidnud, vaid mille asemel jõustus 1948.a Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille alusel 1995.a hakkas tegutsema Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Organisatsioon asutati 1960.a Pariisis. Asendas 1948.a asutatud Euroopa Majandusliku Koostöö organisatsiooni (OEEC). Tegevus: majanduspoliitika ühtlustamine tööstusriikides; · meetmed liikmesriikide kaubanduse ja üldise majanduspoliitika koordineerimiseks; · arengumaade abistamine; · liikmesriikide abistamine heaolu tagavate majandus-ja sotsiaalporgrammide väljatöötamisel; · Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika majanduskoostöö; · statistiline andmebaas; · riikide majandusliku olukorra analüüsimine; · riikide arengu prognoosimine; · annab välja ajakirja
Nende sõnadega astus 19. septembril 1946 Zürichi ülikoolis avalikkuse ette Winston Churchill ning nõudis Euroopa riikide ühinemist. Ühinemise suunas lükkas riike ka Euroopa jagunemine lääne- ja idablokiks ehk teisisõnu kartus kommunistliku süsteemi laienemise ees. Realiseeruma hakkas ühinemine USA-poolse Marshalli plaani ellurakendamisega ning selle eluviimiseks loodud Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon (ingl Organization for European Economic Cooperation - OEEC) sai esimeseks Euroopa integratsiooni organisatsiooniks. 5. mail 1949 asutati Euroopa Nõukogu (ingl Council of Europe). See organisatsioon, mille eesmärk oli töötada Euroopa suurema ühtsuse nimel, ei kujunenud Euroopa riikide üheks tsentraliseeritud organisatsiooniks, vaid ta jäi riikidevahelise koostöö tasemele. Prantsuse välisminister Robert Schuman leidis, et konkreetsed abinõud mingis piiratud valdkonnas aitavad integreerumisprotsessile enam kaasa kui mitte millekski
annaabi.ee 
