Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast.
vähenenud: ühiskonna rahustamine Territoriaalsus Varased impeeriumid piirnesid enamasti riigita (,,tsiviliseerimata") aladega: ebamäärane rajajoon kindla piiri asemel, võimu sügavuse kahanemine keskusest piiri poole (Pärsia, Rooma, mongolid jt) Keskaja Euroopa feodaalühiskonnas isiklik side senjööri ja vasalli vahel: sideme muutus võib tuua ala kuuluvuse muutuse (Dauphine) Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel
[7] Selle harmoonilise lipu all ja hinge ülendava hümnide-hümni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu, erinevate klassidega, on üksteisele vennad ja õed ning on üks pere, samuti annavad Taara tammikul Kalevi tütardena ja poegadena teineteisele kätt. Lipu värvidel olid järgmised tähendused: Kommunism punane Sotsialism punakas-kollane Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22
soetud on. GULAGi süsteemi likvideerimine kestab 1960. aastani. Selleks ajaks on kogu süsteem likvideeritud, aga mitte 100%liselt. Ühe osa sellest rehabiliteerimisprotsessist moodustas ka represseeritud rahvaste rehabiliteerimine. Aastatel 1956-1957 tunnistati, et rahvaste küüditamise aktsioon oli NSVL poolt vale. Taastati osaliselt nende rahvuste positsioon NSVL-s. See tõi kaasa territoriaalseid küsimusi. Taastati ka konkreetse rahva rahvusriiklus. Tervikuna viidi protsess läbi üsna robustselt ja läbimõtlematult. Vastuolud, mis sellise robustse protsessi teostamisega tekkisid jäid pikkadeks aastateks alles. Olid rahvuskonfliktide allikaks hiljem. Eriti tulid päevavalgele 80ndate teisel poolel. Üldise momendina on oluline kriminaalseadusandluse uuendamine. Hrustsovi ajal hakati seda ümber vaatama, paljusid seniseid paragrahve pehmendati. See ei tähendanud seda,
Inglismaa kui ,,hea"- toimib kohalik esindatus, kohalikul esindusel on võim, aristokraadid esindasid ka kohalike huve Samas, aristokraatlik privileeg ei ole kaasajal enam legitiimne esinduse alus, aristokraatia asemel sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 39. Üksmeelekultuur, etatism ja ökonomism (Siedentop) Üksmeelekultuur vs etatism Siedentop: USA-d iseloomustab 'üksmeelekultuur' (culture of consent) üksmeelekultuur vs etatism: üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia
CHARLES RENNIE MACINTOSH (Plakat ajakirjale, Glasgow´ kunstikool) VICTOR HORTA(Hotel Tassel, Hotel Solvay) ANTONI GAUDI (Pink Güelli pargis Barcelonas, Casa Batallo) HECTOR GUIMARD (Metroo sissekäik Pariisis, Castel Beranger) PETER BEHRENS (AEG turbiinitehas, AEG elektriteekann) AUBREY BEARDSLEY (Salomee Ristija Johannese peaga) GUSTAV KLIMT (Juudit I, Suudlus) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. Lääne-Euroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast.
n Varased impeeriumid piirnesid enamasti riigita (,,tsiviliseerimata") aladega: ebamäärane rajajoon kindla piiri asemel, võimu sügavuse kahanemine keskusest piiri poole (Pärsia, Rooma, mongolid jt) n Keskaja Euroopa feodaalühiskonnas isiklik side senjööri ja vasalli vahel: sideme muutus võib tuua ala kuuluvuse muutuse (Dauphine) n Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) n Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus n Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat n Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana n Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas
kohalikku võimu Inglismaa kui ,,hea"- toimib kohalik esindatus, kohalikul esindusel on võim, aristokraadid esindasid ka kohalike huve Samas, aristokraatlik privileeg ei ole kaasajal enam legitiimne esinduse alus, aristokraatia asemel sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 37. Üksmeelekultuur, etatism ja ökonomism (Siedentop) Üksmeelekultuur vs etatism Siedentop: USA-d iseloomustab 'üksmeelekultuur' (culture of consent) üksmeelekultuur vs etatism: üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia
Ehkki nad peavad põhimõtteliselt vajalikuks vähendada riigi osa majanduses ja sotsiaalhooldussüsteemis, on nad valmis teatud tingimustel toetama riiklikke sotsiaalprogramme. Kuid nad kritiseerivad niisuguste programmidega kaasaskäivaid kasvavaid makse ning riikliku bürokraatia kasvu ja ebaefektiivsust. Neokonservatiivse poliitika põhieesmärk on traditsiooniliste väärtuste (mo- raal, perekond, rahvusriiklus, religioon jm) kaitse ja nende koha kindlustamine ühiskonnaelu alustaladena. 118 Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberaalsust võidakse aga liberalismi eri suundades tõlgendada mõnevõrra erinevalt. Majandusliberaalid pooldavad vabaduse negatiivset kontseptsiooni (vabadus kui sunni puudumine), sotsiaalsed liberaalid positiivset kontseptsiooni (vabadus kui