- madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama. Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast, vaid inimeset sõltumata jõudusid, oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal I ei võimalda analüüsida sündmusi ja inimesel ei arene oskust kirjeldada ennest või teisi. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik, parim
seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele-kommentaar H. Reiljan), mis paraku ei vii lahedusele. Ülikõrge saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte ennast, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Saatust, üleloomulikke jõudusid, juhust. Niisuguse seletusviisi tõttu ei ole inimesel endal mingit võimalust lahendada oma probleeme - oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal intelligentsus ei võimalda analüüsida sündmusi ning inimesel ei arene välja oskust kirjeldada ennast ja teisi. Selle
teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi: 1.Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast. 2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja
protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega. 6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid Paul M
Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kunstnikud ja intellektuaalid kolivad mahajäänud piirkondadesse. Protsessi käigus hakkab selle piirkonnas vähenema väikese sissetulekuga inimeste hulk ning tasapisi hakkab suurenema jõukamate ja kõrgema haridusega inimeste osakaal. See omakorda viib piirkonna laiahaardelisemale ehituslikumale uuendamisel, millest kasvab välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Kultuurilise seletusviisi pooldajad on ühtlasi Smithi jt. majanduslikku vaateviisi eelistavate uurijate kriitikud. Nad leiavad, et rendivaheteooria üksi ei suuda seletada millised linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused kultuurirajatised
Toimetuleku mehhanismid: Probleemile suunatud toimetulek: · Kõigepealt kogute informatsiooni. · Siis teed peas tegevusplaani ja see käib seal ruttu, kus vastatakse neljale küsimusele: Missugusesse olukorda olen ma sattunud? Milline on see olukord, kuhu ma tahan välja jõuda? Mille poolest see olukord kus ma praegu olen, erineb sellest, kuhu ma tahan välja jõuda? Mida ma pean ette võtma, et soovitud olukorda jõuda? · Seletusviisi repertuaari muutmine. · Ainult minule omane lahendus (6 reeglit) 1. Pole olemas väljapääsmatuid olukordi - alati leidub lahendus; 2. Mitte keegi peale minu enda, ei suuda lahendada minu probleeme - teised inimesed võivad mind aidata, kuid lahenduse pean ma ise leidma; 3. Alati leidub inimesi, kes oskavad teha midagi paremini ja midagi halvemini kui mina; 4. Igas sündmuses on minu jaoks midagi head ja midagi halba; 5. Ainult mina
Majanduslik ja poliitiline integratsioon olid omavahel läbipõimunud. Loomine keset kaost: · II MS tulemusena: Euroopa oli kaotanud oma senise juhtiva positsiooni Eur oli jagatud huvisfäärideks: USA vs NL jagunemine Lääne- ja Ida-Euroopaks Euroopa oli majanduslikult nõrk kommunism kogus populaarsust (Itaalia, Prantsusmaa, Belgia) kardeti Saksamaa taasrelvastumist => majanduslik ja poliitiline integratsioon oli teineteisega läbipõimunud Neli koostöö tekkimise seletusviisi: 1) Integratsiooni sügavad juured ühised väärtused, ajalugu, majanduslik pool 2) 1945 aastate järgsed muutunud olud, II ms mõjud a. Poliitilised faktorid i. Võistlev natsionalism - äärmuslik rahvuslus viib sõjani 2 ii. Uus Euroopa poliitiline kaart - Külm sõda ja ,,raudse eesriide" langemine, vajadus kaitsta Läänt kommunismiohu eest
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Nägemine on üliväikeste asjadest eraldunud piltide vastuvõtmine. Tume meeleline ja ehtne mõistuseline taju. On peetud ateistiks. Jumalad on tekkinud kosmogoonia käigus. Hirmu kujutlused taevaste nähtuste palge ees on Jumalad. Aatomid liiguvad lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisel tekib pöörisetaoline liikumine, seal kukuvad ja langevad. Midagi ei teki juhusest. Juhus on meie teadmiste puudulikkus. Kõik toimub vastavalt seaduspärasustele. On 2 seletusviisi: 1)teleoloogiline - mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel ( - eesmärgist lähtuv); 2)mehhaaniline - mis põhjus on sellel sündmusel. Tähtsust omab vaid mehhaaniline põhjus. Konsekventne materialist. Determinism - kõik on determin, ette määratud. Meie maailma keskpunktis on Maa - trumlikujuline. Ümber teised sarnased. Hinge käsitlus. Inimese ihu ja hing koosnevad aatomitest. Inimene on õppinud loomadelt kunste (ämblik - kudumine). Tänu kasvatusele omandab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
