Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine (1)

EUROOPA LIIDU EKSAM
ÕPIVÄLJUNDID
1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST .
OLEMUS
Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki.
Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon .
• Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena.
• Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000).
Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.
Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad :
• Siseturg ja ühtne valuuta
• Ühine põllumajanduspoliitika
• Regionaalpoliitika
• Energeetika ja keskkonnapoliitika
• Justiits- ja siseküsimused
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Euroopa Liidu majanduslik olemus
• Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.
• Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.
• Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.
• Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro.
ARENG
Euroopa integratsioon algas 9. mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustest . Robert Schumani plaan pani ette luua olukord, mis välistaks edaspidised Saksa-Prantsuse sõjad . Väliselt oli plaan majanduslik.
1951 – kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg
1973 – ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted
1979 – esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised
1981 – esimene nn Vahemere piirkonna laienemine
1993 – ühtse turu väljakujundamine
1993 – Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit
1995 – Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni
2002 – käibele tulevad euro paberraha ja mündid
2004 – kümme uut riiki ühinevad ELiga .
2007 – kaks uut riiki ühinevad ELiga.
TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Aluseks kolm lepingut:
• ESTÜ leping – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Pariis, 18. aprill 1951)
• Rooma leping – Euroopa Ühendus (Rooma, 25. märts 1957)
• Euroopa Liidu loomise leping (Maastricht, 2. juuli 1992; jõustus 1. nov 1993)
Euroopa Liidu põhimõtted

• Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse , teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkonnas.
  
• Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu.
  
• Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel.
  

Riigiülene koostöö tähendab, et EL võib kehtestada seadusi, millel on liikmesriikides vahetu mõju ja selle kaudu otsene mõju ka liikmesriikide kodanikele. (ELi siseturu, põllumajanduse, kalanduse jms alane koostöö).
Valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud.
Liit seab endale järgmised eesmärgid:
– edendada tasakaalustatud ja püsivat majanduslikku ja sotsiaalset progressi , eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu loomise kaudu, mis käesoleva lepingu sätete kohaselt hõlmaks lõpptulemusena ühtse raha;
– kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kuhu lõpptulemusena kuulub ühise kaitsepoliitika kujundamine, mis aja jooksul võib viia ühiskaitseni;
– tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu;
– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;
– säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus.
Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku.
See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite , deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma.
Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad:
1) Esmane õigus
• Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid .
• Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud , neile lisatud protokollid.
• Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
• nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev).
2) Teisene õigus
• Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest.
• Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal:
1. Määrused – on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades – riikideülene õigus.
2. Direktiivid – on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud . Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena). Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine – kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.
3. Otsused – on tervikuna siduvad adressaadi suhtes – kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul.
4. Soovitused ja arvamused – mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga (nt Valged raamatud). Ei ole siduvad.
EL õiguse põhimõtted:
1) Asutamislepingust tulenevad põhimõtted.
• Solidaarsuskohustus – liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele .
• Mittediskrimineerimine – lepingus käsitletud valdkondades on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Eesmärgiks võrdsete tingimuste loomine EL kodanikele ja juriidilistele isikutele. On siseturu keskne põhimõte – isikute, tööjõu, kaupade, teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine. Alates Amsterdami lepingust kuuluvad siia alla ka inimõigused ja põhivabadused.
• Subsidiaarsuse põhimõte – valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Eesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel.
• Proportsionaalsuse põhimõte – ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk – EL institutsioonide omavoli vältimine seadusandluse kujundamisel.
2) Euroopa kohtu otsustest tulenevad põhimõtted.
• Vahetu kohaldatavuse põhimõte – EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega .
• Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed.
Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga.
3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted.
• Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist”.
• Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja ` protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise.
• Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue.
2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME.
EUROOPA ÜLEMKOGU
• Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President .
• On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks.
– Seab prioriteete EL tegevusele.
– Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme.
– Koordineerib poliitikaid.
– Määratleb põhimõtted ja üldsuunad.
• Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.
• Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon .
• Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas.
• Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja , see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid.
• Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi.
• Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht.
– Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks.
– Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel.
– Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt.
Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi.
Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist.
EUROOPA PARLAMENT
• Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates.
Alates 2009.a koosneb 785 liikmest.
• Europarlament on ainuke EL juhtorgan , mis peab oma kohtumisi ja debatte avalikult. Europarlamendis istuvad liikmed poliitiliste gruppide kaupa (ühiste poliitiliste vaadetega), mitte rahvuslike delegatsioonidena.
• Poliitilise grupi moodustamiseks on tarvis vähemalt 29 inimest, kui nad on pärit ühest riigist, või 23 inimest, kui nad on pärit kahest liikmesriigist, või 18 inimest, kui nad on pärit kolmest liikmesriigist ning 14, kui nad tulevad neljast või enamast liikmesriigist.
• Parlamendi tööd juhib ja selle eest vastutab büroo, mis koosneb presidendist ja 14 asepresidendist.
• Presidentide konverentsil osalevad peale presidendi veel poliitiliste gruppide juhid.
• Töö ettevalmistamiseks ning teostamiseks kuuluvad liikmed 22 komiteesse, millest igaüks spetsialiseerub kindlale töövaldkonnale ( nt välissuhted; julgeolek ja kaitsepoliitika; põllumajandus ja maaeluareng; eelarve).
•Peale nende on võimalus moodustada veel allkomiteesid ning ajutisi komiteesid spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks.
• Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosotsustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele.
• Europarlamendi tegevuse põhisuunad:
– seadusandlik
– eelarveline
– järelevalve organ
• EL seadusandluse rakendamine on kolmelt poolt koordineeritav protsess:
– EÜ Komisjon pakub välja seaduslikud instrumendid .
– Europarlament + EL Nõukogu jagavad võimu nende rakendamisel.
• Parlament resideerib Strasbourg’is, pidades plenaaristungeid nädal aega iga kuu. Allsessioonid ja komiteede kohtumised toimuvad Brüsselis , et olla kontaktis Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Euroopa Nõukoguga.
• Parlament koosneb poliitilistest gruppidest, mis on organiseerunud Euroopa Liidu tasemel.
• Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Liidu lepinguga on moodustatud ombudsman ’i (ametlik lepitaja ) ametikoht.
• Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist.
Parteid/fraktsioonid Euroopa Parlamendis
• Euroopa Rahvapartei ( kristlike demokraatide) fraktsioon
• Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis
• Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon
• Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon
• Euroopa Konservatiivid ja Reformistid
• Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon
• Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
• Euroopa Liidu Nõukogul, mida harilikult nimetatakse Ministrite Nõukoguks, pole olemas analoogset organit terves maailmas.
• See on institutsioon , kus liikmesriigid seavad oma poliitilisi eesmärke, koordineerivad rahvuslikke poliitikaid ja ühtlustavad oma institutsioone.
• Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega.
• Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega .
• Nõukogu täidab otsustamis- ja kooskõlastamisfunktsiooni.
• Euroopa Liidu Nõukogu teostab seadusandlikku võimu, enamasti kaasotsustamismenetluse vormis koostöös Euroopa Parlamendiga;
• tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise;
• nõukogu määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis tugineb Euroopa Ülemkogu suunistele;
• nõukogu sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid EL-i ja ühe või enama riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel;
• nõukogu koordineerib liikmesriikide tegevust ja võtab tarvitusele meetmeid politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas;
• nõukogu ja Euroopa Parlament on eelarvepädevad institutsioonid , mis võtavad vastu ühenduse eelarve.
• Nõukogu on ühtne organ, kuid selle töö korraldusega seotud põhjustel tuleb nõukogu sõltuvalt arutusel olevast teemast kokku erinevates koosseisudes, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud.
• Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu.
• Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu, kes olenemata nõukogu koosseisust võtab vastu otsuse. See otsus on alati nõukogu otsus ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata.
• Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus.
• Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega.
• Kvalifitseeritud häälteenamuse puhul on otsuse läbiminekuks nõutav teatud vähim poolthäälte arv. See tähendab, et mõni liikmesriik peab aktsepteerima otsuseid, mille poolt ta ei ole.
• Ühehäälsus tähendab, et ettepaneku võib tagasi lükata, kui selle vastu hääletab kas või üksainus liikmesriik. St ühehäälsuse puhul on igal liikmesriigil vetoõigus .
Lissaboni lepinguga jääb ühehäälsuse nõue kehtima maksu-, välispoliitika , kaitse- ja sotsiaalkaitse küsimustes.
• Lissaboni lepinguga muutusid kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise reeglid – senine „kaalutud“ häälte süsteem, kus igal liikmesriigil oli tulenevalt tema suurusest teatud hulk hääli, asendatakse „topelthäälteenamuse“ nõudega, mis tähendab, et ettepaneku läbiminekuks peab olema poolt enamus liikmesriike, mis esindavad enamust Euroopa Liidu rahvastikust. St otsust peab toetama 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust.
• COREPER tähendab kaht ametnike töörühma/ komiteed, kelle ülesanne on valmistada ette nõukogu kohtumisi. COREPERi kuuluvad liikmesriikide alalised esindajad (st ELi suursaadikud) ja nende asetäitjad.
Kuna COREPER tegeleb suure hulga küsimustega, on see jaotatud kaheks komiteeks:
COREPER I – kuhu kuuluvad ELi suursaadikute asetäitjad. Valmistab ette üldküsimusi, mis jäävad nõukogu teiste koosseisude pädevusse.
COREPER II – kuhu kuuluvad suursaadikud ise ning mis on seetõttu tähtsam kui COREPER I. Tegeleb tavaliselt Euroopa Ülemkogu käsitlevate küsimuste, samuti üldasjade ja välissuhete nõukogu, majandus- ja rahandusasjade nõukogu ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu pädevusse jäävate küsimustega.
EUROOPA KOMISJON
• Liikmed: 28, üks igast liikmesriigist.
• Tööperiood: 5 aastat
• Liikmesriikide riigipead või valitsused valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga.
• Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu.
• Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Selles on ca 25000 ametnikku (suurim institutsioon EL-s), kes jagunevad 27 peadirektoraadi vahel. Komisjoni käibekulud moodustavad ca 5% Euroopa Liidu eelarvest.
• Euroopa Komisjonil on kolm selgesti eristuvat funktsiooni:
– alustada seadusandlikke ettepanekuid;
– olla Euroopa Lepingu järelvalveagent;
– olla EL poliitikate ja rahvusvahelise kaubanduse juht ja täidesaatja (läbirääkija).
• Euroopa Komisjonil on suur mõju Euroopa Liidu õigusloomeprotsessile, ehkki ametlikult langetab otsuseid Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga.
• Ainult komisjonil on põhimõtteliselt õigus õigusakte algatada, mis tähendab, et enne kui nõukogu saab teha otsuse, peab komisjon tegema õigusakti vastuvõtmise ettepaneku.
• Kui komisjon leiab, et mõni liikmesriik ei rakenda Euroopa Liidu õigust õigesti ega täida seega oma seaduslikke kohustusi, astub ta samme olukorra parandamiseks.
• Esiteks algatab ta arutelu, mida nimetatakse rikkumismenetluseks.
• Kui sellega ei õnnestu olukorda lahendada, peab komisjon teatama juhtumist Euroopa Kohtule, kellel on õigus määrata karistusi.
Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid :
• Oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes EL huvides.
• Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel.
• Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur.
• Komisjon on EL katalüsaator : tal on ainuõigus algatada seadusandluse muutusi ja ta saab avaldada mõju selle protsessi kõikidel etappidel .
• Komisjon on EL täidesaatev organ: reeglid lepingute artiklite täitmiseks, eelarve administreerimine.
• Eelarvetöö on korraldatud läbi EL peamiste fondide: Euroopa Põllumajanduse Suunamise ja Garanteerimise Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa regionaalse Arengu Fond, Euroopa Ühtekuuluvus Fond.
• Lissaboni leping näeb ette, et alates 2014. aastast vähendatakse volinike arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust.
• Volinikud hakkavad roteeruma iga 5 aasta tagant.
• Iga volinik komisjonis vastutab kindla poliitikavaldkonna eest.
• Komisjon kollegiaalse organina, see tähendab, et otsuste eest ei vastuta mitte üks volinik, vaid komisjon tervikuna.
EUROOPA LIIDU KOHUS
• Õiguskohus, 27 kohtunikku ja 8 peaadvokaati.
• Esimese Astme Kohus, 25 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks.
• Kohtute sõltumatus on garanteeritud.
• Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel).
• Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada, et aluslepingute „tõlgendamisel ja kohaldamisel peetakse kinni seadusest".
• Selle ülesande täitmiseks Euroopa Liidu Kohus:
– kontrollib Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust,
– kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist,
– tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust.
• Seega esindab ta Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös liikmesriikide kohtutega, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt.
Euroopa Liidu Kohus, mille asukoht on Luxembourgis, koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust. Need kolm kohtuinstantsi on siiani teinud ligikaudu 15 000 kohtuotsust.
• Õiguskohtu ülesanne on kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele . Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid , eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu EL piirides.
• Euroopa Õiguskohtu juurde loodi 1989. a Esimese Astme Kohus, et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele. Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu.
EUROOPA AUDIITORITE KOHUS
• Liikmed 28, üks igast liikmesriigist.
• Euroopa Audiitorite Kohus on maksumaksjate esindaja, ta ülesandeks on kontrollida, et EL kulutaks oma raha vastavalt eelarveseadusele ja regulatsioonidele ning kavandatud eesmärkidel.
• Seda kohust on nimetatud ka EL “rahaliseks südametunnistuseks” või “valvekoeraks”. Ta peab kindlustama, et peetaks kinni teatud moraalsetest, administratiivsetest ning arvestuslikest printsiipidest.
• Iga institutsioon (kaasa arvatud rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud valitsused), millel on juurdepääs EL fondidele, peab esitama Audiitorite Kohtule kõik vajalikud dokumendid ja materjalid vahendite kulutamise kohta.
EUROOPA INVESTEERIMISPANK
• Euroopa Investeerimispank on EL finantseerimisinstitutsioon, mis annab pikaajalist laenu kapitaalinvesteeringuteks, et soodustada tasakaalustatud majandusarengut ja integratsiooni.
• Euroopa Investeerimispanga projektide laenude intressimäärad hoitakse võimalikult madalad. Pank saab oma ressursi kapitaliturgudelt, kust tema kõrgeim krediidireiting võimaldab laenata kõige soodsamatel tingimustel.
EUROOPA OMBUDSMAN
• Euroopa ombudsman uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes.
– Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi. Ombudsmanile saab esitada kaebuse nende institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli kohta.
– Euroopa ombudsman ei saa uurida liikmesriikide keskvalitsusasutuste ning regionaalsete või kohalike ametiasutuste peale esitatud kaebusi isegi kui need kaebused puudutavad EL-ga seotud küsimusi.
– Sellised kaebused saab esitada riiklikele või regionaalsetele ombudsmanidele või petitsioonikomisjonidele parlamendis või piirkondlikes volikogudes.
EUROOPA KESKPANK
• EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal.
• Euroala moodustavad need 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro.
Eesmärgid
• EKPSi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus.
• Peale selle, "ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKPS ühenduse üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata ühenduse eesmärkide saavutamisele .
EKPSi põhiülesanded
• määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda;
• teostada välisvaluutatehinguid;
• hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve (portfellihaldus);
• edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.
Struktuur
• EKP juhatus – teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget (1 president, 1 asepresident, 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks.
• EKP nõukogu – määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest.
• EKP üldnõukogu – aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 28 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest.
• EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre.
• Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet.
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE
• Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärk – kaasata majandus- ja sotsiaalseid huvigruppe ühisturu kujundamisse ja luua institutsioon, mis konsulteeriks ühenduse juhtorganeid.
• Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on 317 liiget, mis on kutsutud erinevatest huvigruppidest.
• Eestist 7 liiget, kes on tööandjate, töövõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.
• Nõukogu nimetab komitee liikmed ühehäälselt neljaks aastaks. Neid võib nimetada uueks ametiajaks.
• Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.
• Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks komitee liikmete tasu.
• EMSK jaguneb kolmeks grupiks:
– Tööandjad
– Töötajad
– Erinevad huvigrupid/ elualad
• Igaks kaheks aastaks valib komitee büroo, mis koosneb 36 liikmest (12 iga grupi kohta), presidendi ja kaks asepresidenti nii, et iga grupp oleks sellel tasandil esindatud .
REGIOONIDE KOMITEE
Regioonide Komitee on nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.
Loodi Maastrichti lepinguga (1993).
• 344 liiget (kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad).
• Aastas toimub kuus täiskogu istungjärku ja vastu võetakse ligikaudu 60 arvamust.
• Kuus valdkondlikku komisjoni ning üks rahandus - ja halduskomisjon.
• 28 riigi delegatsioonid.
• Neli fraktsiooni.
• Komitee tööd juhib president, asepresident ja juhatus.
• Liikmed on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, kelle esitab liikmesriik. Liikmed nimetab ametisse Euroopa Liidu Nõukogu. Liikmete ametiaeg kestab viis aastat ja nad võidakse ametisse tagasi nimetada.
Juhatus
• 60 liiget, kelle arv liikmesriigi kohta kajastab riikidevahelist ja poliitilist tasakaalu:
• Korraldab Regioonide Komitee tööd:
- tuleb kokku kaheksa korda aastas,
- koostab täiskogu istungjärkude päevakorra,
- koostab Regioonide Komitee poliitilise kava,
- määrab arvamustele juhtivkomisjoni,
- otsustab omaalgatuslike arvamuste koostamise.
• Regioonide Komitee loomisega tehti kohustuslikuks kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajate ärakuulamine küsimustes, mis neid otseselt puudutasid ning valdkondades, mille puhul nad vastutavad ühenduse poliitika elluviimise eest.
• Euroopa Kohtule antakse pädevus arutada Regioonide Komitee esitatud hagisid, mille eesmärk on komitee õiguste kaitsmine.
• Regioonide Komiteele antakse võimalus pöörduda kohtusse, et vaidlustada subsidiaarsuse põhimõtet rikkuvad õigusaktid.
Regioonide Komitee komisjonid alates 2010
1. Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon
2. Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon
3. Majandus- ja sotsiaalpoliitikakomisjon
4. Haridus -, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjon
5. Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetikakomisjon
6. Loodusvarade komisjon
7. Rahandus- ja halduskomisjon
SEADUSLOOME
• Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu valmistas ette Tulevikukonvent.
• Kõik lepingud, EÜ asutamislepingud ja ELi lepingud konsolideeritaks üheks lepinguks: Euroopa põhiseaduse lepinguks.
• Euratomi asutamisleping jääb eraldiseisvaks.
Põhiseaduse leping koosneb preambulist ja neljast põhiosast . Sellele on lisatud 36 protokolli.
• Põhiseaduse lepingu I osa on pühendatud ELi üldistele väärtustele, institutsioonilisele raamistikule ning pädevuste jaotusele ELi ja liikmesriikide vahel.
• Põhiseaduse lepingu II osa sisaldab ELi põhiõiguste hartat, mis muutub põhiseaduse lepingu jõustumisega õiguslikult siduvaks.
• Põhiseaduse III osa on lepingu mahukaim jaotus, sest see sisaldab üksikasjalikke sätteid ELi poliitikate ja funktsioonide kohta. Käsitletavate valdkondade hulka kuuluvad siseturg, majandus- ja rahapoliitika, maksustamine, sotsiaal- ja tööturupoliitika , põllumajandus ja kalandus , keskkond, tarbijakaitse ja transport.
• Põhiseaduse IV osa sisaldab lõpp- ja üldsätteid, sealhulgas sätteid lepingu läbivaatamise kohta. Näiteks on ette nähtud, et lepingu ulatuslikuma läbivaatamise standardmeetodiks saab konvendimeetod
Põhiseadus ja õigusaktid, mida liidu institutsioonid võtavad vastu liidule omistatud pädevust kasutades, on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.
• Kuna EL on juriidiline isik, sätestab põhiseaduse leping, et EL võtab kindlaksmääratud kuupäevaks vastu Euroopa inimõiguste konventsiooni.
Liidu õigusaktid
• Euroopa seadus on üldkohaldatav õigustloov akt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
• Euroopa raamseadus on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
• Euroopa määrus on üldkohaldatav, muu kui õigustloov akt õigustloovate aktide ja põhiseaduse teatavate sätete rakendamiseks. See võib olla kas tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
• Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.
• Soovitused ja arvamused ei ole siduvad.
Pädevuse liigid
1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.
Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: tolliliit ; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; ühine kaubanduspoliitika .
2. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.
Valdkonnad: siseturg; keskkond; tarbijakaitse; transport; energeetika.
• Põhiseadusega kaotatakse riikide vetoõigus enamiku küsimuste puhul:
– õiguskoostöö kriminaal- ja tsiviilküsimustes,
–piirikontroll, varjupaik ja sisseränne, kodanikukaitse ,
– tõuke - ja ühtekuuluvusfondid.
• Põhiseaduse leping sätestab mitmeaastase finantsraamistiku esmakordselt aluslepingu tasandil.
• Lepinguga võrreldes on põhiseaduses identselt sõnastatud sätetel erinev õiguslik mõju.
• Põhiseaduses sätestatakse, et edaspidi luuakse Euroopa Liidu õigusaktid riikide ja elanikkonna topelthäälteenamusega: 55% liikmesriikidest, s.o vähemalt 15 liikmesriiki, kui nende elanikkond moodustab 65% Euroopa Liidu elanikkonnast.
EL põhiseaduse muutmine lisalepingute või rahvahääletusteta
• Passerelle’i ehk silla klausel: Kui riikide valitsusi esindavad presidendid ja peaministrid on nõus, võib need valdkonnad, mille puhul on riikidel endiselt vetoõigus, panna edaspidi Euroopa Liidu enamushääletusele ilma, et oleks vaja uusi lepinguid, parlamendi ametlikku heakskiitu või ratifitseerimist rahvahääletusel, nii nagu seda nõutakse praegu iga sellise arengu korral.
• Soodustusklausel: kui põhiseadusega ei ole antud Euroopa Liidule piisavalt volitusi tema laiaulatusliku eesmärgi saavutamiseks, võtab ministrite nõukogu ühehäälselt vastu asjakohased meetmed. See võimaldab ministrite nõukogul laiendada enda volitusi ilma uute lepinguteta, kui nad teevad otsuse ühehäälselt.
Reformileping
• Reformilepinguga muudetakse kehtivaid aluslepinguid, eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust.
• Põhiseaduse kontseptsioonist loobutakse.
• Reformilepinguga lisatakse olemasolevatesse aluslepingutesse, mis jäävad kehtima, 2004.aasta VVK raames kokkulepitud uuendused.
• Reformileping sisaldab kahte põhiklauslit, millega muudetakse vastavalt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut.
• Euroopa Liidu lepingunimi jääb samaks ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu nimeks saab Liidu toimimise leping, kusjuures liidul oleks juriidilise isiku staatus.
• Sõna "ühendus" asendatakse igal pool sõnaga "liit"; määratakse kindlaks, et need on kaks liidu aluslepingut ning liit asendab ühenduse ja on selle õigusjärglane.
Euroopa Liidu leping
• Euroopa Liidu lepingul ja Liidu toimimise lepingul ei ole põhiseaduslikku iseloomu.
Vastavalt 2004. aasta VVK-l kokkulepitule viidatakse põhiõigusi käsitlevas artiklis põhiõiguste hartale, muutes selle juriidiliselt siduvaks ja esitades selle kohaldamisala.
• Pädevust puudutavaid aluspõhimõtteid käsitlevas artiklis täpsustatakse, et liit tegutseb üksnes talle liikmesriikide poolt aluslepingutega omistatud pädevuse piires.
• Riikide parlamentide rolli olulisust suurendatakse veelgi.
• Riikide parlamentidele antud aega õigustloovate aktide eelnõude läbivaatamiseks ja põhjendatud arvamuse esitamiseks nende vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele pikendatakse kuuelt nädalalt kaheksale.
• Kehtestatakse subsidiaarsuse tugevdatud kontrolli mehhanism .
• Kui komisjon otsustab eelnõu samaks jätta peab ta põhjendatud arvamuses esitama põhjused, miks tema arvates eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele.
• 1.novembril 2014 jõustus topeltenamusel põhinev hääletamissüsteem.
• Tõhustatud koostöö alustamiseks nõutav minimaalne liikmesriikide arv on üheksa.
Euroopa Liidu toimimise leping
EURATOMI asutamisleping
Lissaboni leping
• Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.
• Liit rajab siseturu. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.
• Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro.
• Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte. Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.
• Kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele.
• Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
• Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus , on liidu kodanik.
• Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.
• Liidul on järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament; Euroopa Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda.
• Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
• Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
• Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel.
• Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel.
• Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid.
• Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvad kohustusi.
• Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.
• Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi.
• Liidu seadusandlikke akte võib vastu võtta ainult komisjoni ettepaneku põhjal, kui aluslepingud ei näe ette teisiti.
• Komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on üks komisjoni asepresidentidest.
• Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda.
3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID.
RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED
• Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted:
1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse.
2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel.
3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks.
• Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted:
1. Kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves.
2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3. Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid.
4. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
5. Kinnitati reegel, kui eelarveaasta alguses eelarvet ei ole veel kinnitatud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest.
6. Aruandluskohustus, komisjon esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile eelmise eelarveaasta eelarve täitmise aruande.
7. Määrati kindlaks eelarve koostamisel kasutatava arvestusühik.
8. Määratleti ühenduse ja liikmesriikide tegevus kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.
9. Kinnitati reeglid eelarve projekti menetlemiseks ja vastuvõtmiseks.
10. Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
POLIITIKAD
Majanduspoliitika
Jaguneb korrapoliitikaks, struktuuripoliitikaks ja protsessipoliitika .
• Liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.
• Liikmesriigid ja ühendus tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist .
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika
Otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank.
Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil , madalatel intressidel jne.
Fiskaalpoliitika e eelarvepoliitika e rahanduspoliitika
Valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium).
Teaduspoliitika
Euroopa Liidu teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele.
Kaubanduspoliitika
ELi ühine kaubanduspoliitika on liidu üldise välistegevuse tähtis ja lahutamatu osa.
Struktuuripoliitika / ühtekuuluvuspoliitika/ regionaalpoliitika
Struktuuripoliitika – Liikmesriikide sisene
Ühtekuuluvuspoliitika – Liikmesriikide vaheline
Regionaalpoliitika mõtteks on:
– vahendite paigutamine rikkamatest piirkondadest vaesematesse;
– lähendada uute liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti Euroopa Liidu keskmisele.
Regionaalpoliitika eesmärgid:
– Vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid arenguerinevusi Euroopa Liidu regioonide vahel.
– Tugevdada Euroopa Liidu sisest ühtekuuluvust ning tõsta Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.
– Liikmesriigi ja regiooni tasandil on regionaalpoliitika sihiks jätkusuutliku ning tasakaalustatud majanduskasvu toetamine .
Ühtne põllumajanduspoliitika
• Rooma kokkulepe sisaldas erisätteid selle kohta, et põllumajandus on üks osa “ühisturust”, mille raames liikmesmaade omavahelises kaubavahetuses kaotatakse tollimaksud, kaubavahetuse koguselised piirangud ning kehtestatakse ühine väline tollitariif.
• tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;
• rakendatavate meetmete kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel;
• stabiliseerida turud;
• tagada toiduainetega normaalne varustamine;
• tagada mõistlikud tarbijahinnad.
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
ELi liikmesriigid on pühendunud Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisele. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärk on tugevdada ELi välispoliitilist tegutsemissuutlikkust, arendades välja tsiviilalase ja sõjalise suutlikkuse konfliktide ennetamisel ning kriiside haldamisel.
Sisepoliitika – justiits- ja siseküsimused
Nii institutsioonide kaudu poliitika elluviimiseks vajalikud halduskulusid kui ka tegevuskulusid võis rahastada ühenduse eelarvest Nõukogu ühehäälse otsuse korral.
4) OSKAB ÕIGUSLIKULT JA MAJANDUSLIKULT ANALÜÜSIDA EUROOPA LIIDU JA LIIKMESRIIKIDE SENISEID ARENGUID.
Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.
• Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb: tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.
• Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.
• Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro.
1. Ühisturu loomine
Kogu Euroopa Liidu territoorium on ühtne, kus kaubad , raha ja inimesed liiguvad ja ringlevad vabalt. Ühisturg edendab and arendab kaubandust ja konkurentsi. Mida rohkem on konkurentsi seda kvaliteetsemad ja odavamad on tooted ja kaubad. Õiglane ja tõhus konkurents tagab selle, et kaup oleks alati kvaliteetne ja selle, et hind oleks odav.
Tänu ühiturule on inimestel ka palju rohkem valikuvõimalusi. Iga kodanik võib otsustada millisesse riiki ta soovib elama ja töötama asuda . Inimestel on võmalus soetada kaupu riikidest kus nad on kvaliteetsemad ja odavamad. Tarbijate õigused on kaitstud kogu ühisturul.
2. Majandus- ja rahaliidu loomine
• I etapp (1990):
– Kapitali vaba liikumist ELis (valuutakontrolli kaotamine).
– Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid).
– Majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu. • II etapp (1994):
– Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid ELi liikmesriikide keskpankade juhid.
– Liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine.
– Riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine.
• III etapp (1999):
11 riigis võeti kasutusele euro. Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes.
3. Investeeringud kultuuri- ja spordiobjektidesse.
4. Ühisraha – ei pea kartma rahvusvaluutakursi kõikumist .
5. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.
6. Ühised põhimõtted
7. Ühine põllumajanduspoliitika
8. Koostöö sisepoliitika ja õiguse valdkonnas.
Valitsustevaheline koostöö
– õigusalane koostöö kriminaalasjades
– politseikoostöö
– võitlus uimasti- ja relvakaubandusega
– võitlus terrorismiga
– võitlus inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegudega
EUROOPA LIIDU SAAVUTUSED
• Tõhus konkurents – madalamad hinnad sideteenustele, elektri- ja gaasifirmade konkurents.
• Ühtne Euroopa taevas – rohkem võimalusi ja odavamad piletid lennureisijatele, lennureisijate õigused.
• Tõhus tarbijakaitse ka ülepiiriteenustele (sh internetikaubandusele) – Eestis kaitseb tarbijate õigusi ülepiiriliste ostudega seotud küsimustes Tarbijakaitseameti juurde loodud spetsiaalne EL tarbija nõustamiskeskus.
• Paremad teed, raudteed , infrastruktuur – EL struktuurifondid ehk tõukefondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF).
• Piirideta Euroopa ( Schengen jõustus 1990, Eesti liitus 2007).
• Hariduse ja kutseõiguste tunnustamine.
• Euroopa ravikindlustuskaart, Euroopa ühtne hädaabinumber 112.
• Ökoloogiline jalajälg väiksemaks.
5) OSKAB ÄRA TUNDA JA LUUA INTERDISTSIPLINAARSEID SEOSEID ELI JA LIIKMESRIIKIDE FUNKTSIONEERIMISE VAHEL.
Euroopa Liit on ainulaadne. EL ei ole föderatsioon nagu Ameerika Ühendriigid , sest liidu liikmesriigid säilitavad oma rahvusliku sõltumatuse ja suveräänsuse.
Tegu pole ka ainult valitsustevahelise organisatsiooniga nagu ÜRO , sest liikmesriigid ühendavad osa oma suveräänsusest, olles koos tugevamad ja mõjukamad kui üksi. Suveräänsuse ühendamine tähendab seda, et liikmesriigid teevad ühiseid otsuseid ühiste institutsioonide kaudu, nagu ELi kodanike valitud Euroopa Parlament või Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, mis mõlemad esindavad liikmesriikide valitsusi. Otsused teevad need institutsioonid Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, milles on esindatud ELi kui terviku huvid.
Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistumine on vastutus, mis on vajalik Euroopa Liidu nõukogu toimimiseks. Eesistumine roteerub Euroopa Liidu liikmesriikide vahel iga kuue kuu järel. Euroopa Liidul ei ole ühte eesistujat ning selle vastutuse võtab kuue kuu vältel ühe liikmesriigi kogu valitsus, seega saab antud riik ka suunata Euroopa Liidu poliitikate suundi eesistumisperioodi jooksul. Eesistuja kohustuseks on korraldada ja läbi viia kõik EL-i ministrite nõukogu kohtumised poole aasta jooksul.
6) OSKAB KRIITILISELT HINNATA EESTI OSALUST EUROOPA LIIDU LIIKMENA.
Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.
ELi poliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema sisemiselt tugev, avatud ja arenemisvõimeline. Eesti on avatud uute valdkondade ELi pädevusse toomisele ja ELi senise rolli süvendamisele. Eesti on ka avatud uuteks koostöövormideks, sealhulgas tõhustatud koostöö alusel toimivate valdkondade laiendamiseks.
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu Vabariigi Valitsus. Riigikantselei on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus ja Eesti ametnikud osalevad Euroopa Liidu töögruppide ning komiteede töös.
Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu eelarves (2014-2020) on 5,89 miljardit eurot. Eesti maksab EL eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit enam kui sinna sisse maksab.
POSITIIVNE
Euroopa Liit on andnud meile õigustatud kindlustunde, rohkem vabadusi ja võimalusi.
On toimunud ka Eesti elanike sissetulekute suurenemine – kümne aasta jooksul on palgad ja pensionid tõusnud üle kahe korra. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda.
KRIITIKA
– Tühise euroabi saamise nimel teeme asjatuid jõupingutusi. Euroopa Liiduga liitumine tähendab Eestile oma kultuuri ja keele hääbumist.
– Hinnad tõusevad kiiremini kui palgad ning elatustaseme diferentseerumine süveneb. Euroopa Liidus jääme vaesemaks! Hüppeliselt kasvavad esmatarbekaupade hinnad. Investeeringuid ja töökohti ei tule. Palkade kasvu ei tule.
– Eesti toidutootmine on alla surutud. Muudatused toidulaual vähendavad vastupanuvõimet haigustele. Suureneb sõltuvus kallitest ravimitest.
– Piiride kadumise tagajärjel suureneb kuritegevus ja narkomaania, süveneb salakauba ja mitmesuguste pahede kontrollimatu levik Eestisse.
– Tööjõu vaba liikumine kasvatab tööpuudust ja vähendab sotsiaalset turvalistust. Eestisse saabub hulgaliselt võõramaalasi .
7) SAAB ARU EUROOPA LIIDU POSITSIOONIST MAAILMAMAJANDUSES JA POLIITIKAS.
MAAILMAMAJANDUSES
Euroopa Liit on maailmamajanduses endiselt väga suur võim ning viimastel aastatel on liit suurendanud ka oma osa väliskaubanduses.
EL on väga avatud turg ja maailmamajandusega tugevalt integreerunud.
MAAILMAPOLIITIKAS
Euroopa Liidul pole praegu kuigi tugev positsioon maailmapoliitikas. Euroopa pole praegu mitte mängija, vaid areen , kus mängivad teised. Nii on juhtunud eeskätt seetõttu, et Euroopa Liit pole suutnud paika panna ühtseid prioriteete, samuti vaevab Euroliitu krooniline juhtimiskriis.
8) ON VALMIS OSALEMA AKTIIVSELT KODANIKUÜHISKONNAS.
Kodanikuühiskond on osalusühiskond, mis kaasab inimesi nende huvidest ja võimetest lähtuvalt, hõlmates omaalgatuslikku koostööd avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. See tähendab, et iga kodanik saab esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning rääkida aktiivselt kaasa riigiasjades.
Saab tegutseda vabatahtlikuna keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse.
23