.......................8 2 Sissejuhatus Kalandus on olnud läbi aegade ranna lähedal elavatele inimestele üheks peamiseks sissetulekuallikaks, tänapäeval küll vähem kui sajandeid tagasi. Kalavarude arvukuse ja liigilist muutumist on põhjustanud nii inimene ülepüügiga kui ka kliimamuutused. Kalavarude säilitamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks Euroopas on loodud direktiive. Kui maailmas elab üle 20 000 liigi kalu, siis meil vaid 75 liiki, neist 44 on mageveekalad, ülejäänud on siirde ja poolsiirdekalad Läänemeri Kalavarude kaitse planeerimiseks peaks teadma varude olukorda kogu Euroopas. Läänemerest püütakse peamiselt kilu, räime, turska ja lõhet. Kilu ja räimevaru oli madalseisus 2004. aastal, pärast seda on räimevaru suurenenud, kiluvaru aga endiselt väike. Ka tursavaru oli eelmise kümnendi esimesel poolel madalseisus, kuid 2007
Valge Raamat on dokument, mis sisaldab ettepanekuid ühenduse meetmeteks teatavas valdkonnas. Mõnikord antakse valge raamat välja rohelise raamatu järel eesmärgiga algatada mõttevahetus Euroopa tasandil.) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS ________________________________________________________________________ Keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil. Põhjuseks massiline industrialiseerimine ehk hakati suurtööstust arendama. Kui minna tagasi 60-ndatesse aastatesse, siis selleks ajaks polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud, seega polnud selle ajani mitte mingisuguseid kindlaid direktiive, mis tähendab, et puudusid igasugused normid ja reeglid. Puudus ka ennetuspõhimõte ehk siis keskkonnaprobleemide ennetamise asemel suunati kõik ressursid juba tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Samuti võib põhjuste hulka lugeda ka selle, et inimesed ei osanud veel loodust väärtustada, see väljendus siis puhta vee ehk planeedi kõige tähtsama vara raiskamises ning ka reovee suunamises veekogudesse.
programmikonstruktsioone või terveid assemblerkeelseid plokke. 4 Assemblerprogrammi lähtekood Assemblerprogrammi lähtekood on instruktsioonide jada, mida vastavalt antud juhenditele täidetakse, vahele jäetakse ja korratakse. Peale mõnetäheliste sümbolitega tähistatud käskude tunnevad translaatoreid ka direktiive ehk juhtnööre, mida translaator kasutab programmist aru saamiseks ja keerukamate lahenduste loomiseks. Direktiivide ülesanneteks on näiteks programmitüübi määramine, muutujate ja avalike funktsioonide deklareerimine ning muutujate ja koodi joondamine mälus. Lähtekood peab olema suvalise tekstiredaktoriga töödeldav ja suvalise translaatori poolt loetav. Ühel koodireal võivad antud järjekorras olla pealdis, instruktsioon, argumendid ja kommentaar
riik, kes ei suuda teisega jõuda rahuldavale kokkuleppele . ( nt bosnia sõja ja eesti-läti merepiiri küsimused ) Euroopa inimõiguste kohtu poole tohib üksikisik või kodanikuühendus pöörduda seejärel , kui kõik võimalused oma riigis on ammendunud . Euroopa õiguskohus on EL i allasutus , selle ülesanne on jälgida et kõik euroopa liidu liikmesriigid täidaksid EL- i ministrite komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi, mis on riigi suhtes ülimuslikud ( seadused tuleb kohandada vastavalt EL-i õigusnormidele ) . õiguskohtusse võib pöörduda kaebusega iga EL i kodanik / liikmesriik juhul , kui on tegu mitut riiki puudutava vaidlusküsimusega .
PÕLLUMAJANDUSEST SAKSAMAAL Põllumajandus Saksamaal on väike sektor riigi majanduses. Selle tähtsus on vähenenud alates 20. sajandist ja 1989 moodustas vaid 1,6 protsenti Lääne-Saksamaa SKPst. Kuigi põllumajanduse osakaal Ida-Saksa SKPs oli kaks korda kõrgem kui läänes, siis isegi pärast kahe majanduse täielikku ühendamist ulatub põllumajanduse osakaal SKPs ainult 2 protsendini. Vaatamata sektori väiksusele, on see poliitiliselt tähtis. Kartul ja teravili on riigi peamine põllumajandustoode. Talude arv Lääne-Saksamaal on stabiilselt vähenenud, alates 1,6 miljonist aastal 1950 kuni 630 000ni 1990. aastal. Ida-Saksamaal, kus talud olid sotsialistliku korra raames natsionaliseeritud, oli umbes 5100 põllumajandustoodangu kollektiivi keskmiselt 4100 ha haritava maaga. Ühinemist saati on umbes kolmveerand neist jäänud ühistuteks, osaühinguteks või aktsiaseltsideks. Teised said tagasi oma algsed oman...
Kiviõli vanale poolkoksimäele on rajatud suusakeskus. Poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, ja see annab võimaluse seda ladestada vajalikesse kohtadesse ning see vähendab mägede nõlvadelt alla valguva vee hulka ja sellega ka võimalike saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, millega vähendatakse poolkoksi keskkonna mõju ja -riske. (Alar Teemusk, Tartu Ülikooli bioloogia) Meie pakutud lahendused Jälgida rohkem Euroopa Liidu määratud direktiive. Üritada tootmist uuema tehnoloogiaga muuta keskonnasõbralikumaks. VKG võiks oma jäätmeid ladustada paremini. Ohtlikumad jäätmed tuleks võimalikult turvaliselt loodusekeskonnast eemal hoida, et need ei satuks veeringesse või toiduahelasse. 9 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et VKG ohtlikud jäätmed ikkagi reostavad meie põhjavee
• Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000)
algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioon) Komisjonil on õigus vastu võtta järgmisi õigusakte: 1. Määrusi 2.Direktiive 3.Otsuseid 4. Soovitusi ja arvamusi. Ning lisaks ka veel teatisi, märgukirju ning aruandeid. Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu
Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Määrusteks võib lugeda ka direktiive, juhendeid, korraldusi ja käskkirju, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). KOV poolt kohalike küsimuste otsustamiseks vastuvõetud õiguse üldaktid on samuti määrused. Õigus peab alati sisaldama järgmisi põhielemente: õiglus õiguskindlus (õiguslik garanteeritus) eesmärgipärasus Õiguskord peab olema usaldusväärne. See eeldab, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik.
seadnud teistelegi toitlustusasutustele, nagu restoranid või kiirtoitlustuskohad. Toidutegemisel kasutatav tehnika peab olema kvaliteetne ning vastama EL-i sätestatud nõudmistele. Et toitu suus piisavalt peenestada ning süljega segada, peab koolilõuna kestma vähemalt 30 minutit. Iga EL liikmesriik on kohustatud tagama, et tema territooriumil paiknevates koolisööklates eraldataks koolilõunateks vähemalt 40 minutit. Vastuargumendid Me peame täitma meile ebameeldivaid direktiive Eurolepingu artikkel sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes. Kui mingi liikmesriik siin isepäisust näitab, on komisjonil ja Euroopa kohtul võimalus isepäist liikmesriiki trahvida või rakendada muid sanktsioone. Üleskerkinud probleemid Enamusega tehtavad otsused on kohustuslikud ka neile, kes "otsuste vastuvõtmises osalemisel" vähemusse jäid. Väikeriigina, pole meil nii suurt sõnaõigust, kui näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal
Samuti täidetakse kuulekalt isikuandmete seadust. Keskusest käib ühe päeva kohta läbi väga palju erineva taustaga ja erinevast rahvusest inimesi, siis on väga tähtis hoida isikuandmed kindlas kohas ja neid ei väljastata kolmadatele isikutele. Jääb ainult spetsialisti ja külastaja vaheline kokkulepe ja saladus. Nagu ka ei räägita oma patsiendi elust ja ei lahata teemat kolleegidega, kuna see võib tugevalt kahjustada tööd haigega. Muid direktiive, mis oli tuntud NL aeg, praegu ei ole. Minu omapoolne arvamus on see, et AIDS Tugikeskus teeb suurepärast tööd. Olgugi, et hetkel on majanduslik kriis ja projekte ei saa rahastada nii palju, kui oleks vaja ja vahest ei saada üldse raha. Aga ometigi leidakse muid alternatiive ja tehakse projekt ära, mis on juba kätte võetud. Pooleli ei jäeta ühtki asja. Olgugi, et on väga keerukaid probleeme, kuid lahendatud saab neist kõik.
(EFSA, geenitehnoloogiakomisjon, uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalministeerium, kes järgivad euroopa liidu direktiive. Geneetiliselt muundatud organismide vastu võitlemiseks on Eestis loodud kodanikualgatus GMO-vaba Eesti. Kampaania algatajad usuvad, et Eesti tarbijatel ja põllumeestel on praeguses olukorras mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja kasutamisest, sest geenmuundatud organismide pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe TÄN A N K UU L A M A S T!
aastaga 1996. Nende kütuste baasil kavandatakse elektri ja soojuse koostootmist, lähtudes kohalike ressursside otstarbekast kasutamisest. Energiavõsa ja muu energeetilise biomassi tootmise võimalikku alustamist ja kasutuselevõttu kavandatakse analüüsida nende majandusliku otstarbekuse, regionaalarengu ja põllumajanduspoliitika seisukohalt ning EL-i direktiive ja põhimõtteid silmas pidades. Säästva arengu printsiipidest lähtuvalt plaanitakse pöörata tähelepanu olmejäätmete põletamisseadmete rajamisele ja biogaasi tootmisele. Samuti nähakse ette tuule- ja hüdroenergiaseadmete rakendamise ja kasutamis stimuleerimise kava väljatöötamine. Varustuskindluse osas on oluline tarneallikate mitmekesistamine ja varude loomine. Seoses sellega kavandatakse arendada rahvusvahelist koostööd. Maagaasivarustuse osas
Looduslikud materjalid eritavad neid ühendeid minimaalselt. Teada on, et intensiivse ventilatsiooni ja kõrge õhuniiskuse korral, nende osakeste konsentratsioon tõuseb veelgi. Mõne üksiku ühendi rohkus ei ole tervisele veel ohtlik, küll aga mitme aine segud. Kasutusele on võetud ka mõiste: 3 haige hoone sündroom, mille välistamiseks karmistatakse ELis pidevalt ehitusmaterjalidele esitatavaid nõudeid ja direktiive [7]. Kasutatud kirjandus 1. Elvisto, T. Looduslikud värvid. [WWW] http://www.renoveeri.net/?id=272 (26.04.12) 2. Energiatõhususe miinimumnõuded. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585/htmllisa/12905682 (25.04.12) 3. Hiielaan, U. Savikrohv. [WWW] http://www.urmasehitus.ee/Savikrohv_130.htm (29.04.12) 4. Kalamees, T. Hingav puitsein ruumide sisekliima mõjutajana (2001).- Ehitaja, 9 (61), 38-40 5. Kalamees, T
Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) II periood EÜ esimene keskkonnaprogramm Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid
Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga c) 3. Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg. 6. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive 7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Konventsioon loodi 1992. Aastal Rio De
Nõukogu, Europarlament, Kontrollikoda ja Euroopa Kohus. Hiljem lisandus sellele veel Euroopa Keskpank. Maastrichti leping sätestas, et EL-i riikide ja EL-i institutsioonide vahel valitsevad õiguslikud printsiibid. Nende printsiipide valgusel loovutavad EL-i riigid sujuvalt ja vabatahtlikult osa oma suveräänsusest EL-i institutsioonidele, et oleks võimalik edukalt realiseerida Euroopa Liidu Nõukogu (ka EL-i Ministrite Nõukogu) otsuseid, direktiive, määrusi ja soovitusi. EL-i edu ja atraktiivsus põhineb kolmel faktoril : 1) majanduslikul alusel, mis suurendab vastastikkust sõltuvust ja solidaarsust. 2) õigusriikluse printsiibil, mis määratleb selgelt EL-i institutsioonide ülesanded ja kompetentsi. 3) demokraatlikul otsustusprotsessil, mida iseloomustavad kompromissid ning konsensus. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevad organisatsioonid teevad omavahel tihedat koostööd ning viimasel aastakümnel on vastu võetud mitmeid tõkestamist reguleerivaid õigusakte ja sanktsioone. 2002. aastal ÜRO konventsioon vastu rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise seaduse ning EL Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon on viimase kümne aasta jooksul võtnud vastu mitmeid rahapesu tõkestamise direktiive ja õigusakte. Märgates ohtu pangandussüsteemile ja finantsinstitutsioonidele lõid G7 valitsuste juhid ja Euroopa Komisjoni president 1989. aasta Pariisi kogunemisel tööüksuse, mis koosnes G7 liikmesriikidest, Euroopa Komisjonist ja veel kaheksast riigist. Rahapesuvastasele töökonnale anti ülesandeks uurida rahapesu tehnikaid ja trende, saada ülevaade tehingutest, mis on juba toimunud rahvusvahelisel või riikide tasandil ning luua meetmed, mis tuleks rahapesu
rahvaarvule. Eesti saadikud on: Siiri Oviir (KE), Toomas Savi (REF), Andres Tarand (SDE), Marianne Mikko (SDE), Katrin Saks (SDE), Tunne Kelam (IRL) EL Ministrite nõukogu kutsutakse kokku omaala ministrid (näiteks EL liikmesriikide majandusministrid, et rääkida finantsküsimustest). EL Komisjon koosneb 20 volinikust. Esimees on Manuel Barroso, aseesimees Siim Kallas. EL Õiguskohus ülesanne on jälgida, et EU liikmesriigid täidaksid EU Ministrite kommitee poolt vastuvõetud direktiive. 4. Euroopa Liidu saamislugu: 1950. aasta Prantsusmaa välisminister, Robert Schumann tuleb välja ideega asutada Euroopa Liit. 1952. aasta luuakse Euroopa söe- ja terase ühendus. Sinna kuulus kuus riiki, mis olid ühtlasi ka EL asutaja riigid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg. 1957. aasta kuus riiki (eelpool mainitud) moodustavad EU majandusühenduse, ehk ühisturu. 2004. aasta EL liikmeteks võetakse kümme uut riiki, sealhulgas ka Eesti. 5
Eesti on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Haagi Rahvusvaheline Kohus Käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi. Kohtusse võib asja anda riik, kes ei suuda teise riigiga jõuda rahuldavale kokkuleppele. Euroopa Inimõiguste Kohus (Strasbourgis) Pöörduda võib üksikisik või kodanikuühendus kui oma riigis on õiguse kättevõitmiseks võimalused ammendunud. Euroopa Õiguskohus Jälgib, et liikmesriigid täidaksid EL-i direktiive ja määrusi. Pöörduda võivad kõik juhul kui tegu on mitut riiki puudutava vaidlusküsimusega. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) loodi 1949. aasta 4. aprillil USA, Kanada ja mitmete Lääne- Euroopa riikide poolt. Peakorter asub Brüsselis. Eesti sai liikmeks 2004. aasta 29. märtsil. NATO on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. Eesti kuulumine sinna on aidanud kaasa meie kaitseväe moderniseerimisele. Eesti pinged ja probleemid 1
kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe.Sarnaste algastuste tulemusena teistes Euroopa riikides hõlmavad GMO-vabad piirkonnad paljudes riikides juba suuri pindalasid. Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalministeerium, kes järgivad Euroopa Liidu direktiive. Minu arvates peaks Eesti riik eeskuju võtma Sveitsist, kus on geeniliselt muundatud taimede kasutamine ja kasvatamine täielikult keelatud. Kui GMO-d on juba piisavalt kaua uuritud ja tõestatakse ära nende kahjutus, sel juhul võib kaaluda keelustamise tühistamist.
Antud juhul oli vastupidi. Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus). Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte. Belgia riik polnud üleminekuperioodi jooksul vajaminevaid direktiive vastu võtnud. Kohus otsustas, et isegi kui siseriiklike direktiive ei eksisteerinud, peab olema see põhimõte tagatud. Vikingline kaasus- Vikingline vs ametiühing. Ametiühingud proovisid takistada registreerimast laeva soome lipu alt eesti lipu alla. Eestis pidanuks maksma eesti ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale.
Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte. Belgia riik polnud üleminekuperioodi jooksul vajaminevaid direktiive vastu võtnud. Kohus otsustas, et isegi kui siseriiklike direktiive ei eksisteerinud, peab olema see põhimõte tagatud. Vikingline kaasus- Vikingline vs ametiühing. Ametiühingud proovisid takistada registreerimast laeva soome lipu alt eesti lipu alla. Eestis pidanuks maksma eesti ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma
2) Teadustada Euroopa kultuurilist identiteeti ja aidata kaasa selle arengule. 3) Otsida lahendusi Euroopa riikide ees seisvatele probleemidele (nt vähemus rahvusluse, ksenofoobia, sallimatuse, inimkloonimise, jt probleemidele) 21. Mis on Euroopa Õiguskohus? Euroopa Õiguskohus on EL allasutus, mille ülesanne on jälgida, et liikmesriigid täidaksid Euroopa Liidu Ministeeriumite Komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi. 22. Mida ütleb NATO artikkel 5? Artikkel 5 lubab käsitleda igat rünnakut liikmesriigi vastu kui kõigi liikmesmaade vastu, ehk kollektiivne enesekaitse
väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal, näiteks karuputk Võtmeliik- liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks. Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid. 7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja
........................................6 9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?...............................................................7 10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte..........................7 11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte......................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16
töötajatel kindlaks määrata, kelle poole pöörduda, kui neil on probleeme ja samuti, kelle ees nad on vastutavad. kontrolliulatus - näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. Määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. tsentraliseeritus - Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritus- Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud.
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika;
kaasa võib tuua. Milline on Euroopa õiguse roll keskkonnaõiguses? Eesti keskkonnaõigust iseloomustab selle tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega. Keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrge tase on Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 2 kohaselt üheks Euroopa Liidu keskseks ülesandeks. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ka eraldi keskkonnapeatükk, millele põhineb suur hulk sekundaarseid EL õigusakte (määruseid ja direktiive). Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkonnaga Euroopa Liidus, keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged. Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks?
· Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus, psühholoogiline kontroll): lapsed ärevad, madal enesehinnang · Autonoomiat toetavate vanemate lastel parem eneseregulatsioon vähem segavat/probleemset käitumist edukamad kõrgem tajutud võimekus Autonoomiat toetavad õpetajad · Räägivad vähem, kuid kuulavad rohkem · Lasevad teha rohkem iseseisvat tööd · Ei ütle vastuseid ette · Suhtlemine: vähem direktiive kiitus töö kohta, mitte lapse kohta küsivad lapse soovide kohta vastavad lapse küsimustele · Empaatilised · Lapse perspektiivist hoiak · Autonoomia toetamine õpitav! Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses ei tööta · Ranged kontrolltööd · Palju kodutööd · Suur rõhk karistustel ja tasudel · Kontrolliv ja tagantsundiv keelekasutus Saavutuseesmärkide teooria(d) · Lewin jt, McClelland, Atkinson
etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioon). Komisjonil on õigus vastu võtta järgmisi õigusakte: 1. Määrusi 2.Direktiive 3.Otsuseid 4. Soovitusi ja arvamusi. Ning lisaks ka veel teatisi, märgukirju ning aruandeid. b. Nõukogu: Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras
võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud Parlament ülesehitus Euroopa Parlament on ainulaadne rahvusülene institutsioon, mille liikmed valitakse demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel. Parlament esindab liikmesriikide rahvaste seisukohta. Euroopa Parlament valitakse iga viie aasta tagant ja ta võtab vastu arvukalt õigusakte (direktiive, määrusi, ...), mis mõjutavad iga kodaniku igapäevaelu. Parlament - volitused ja menetlused Alates lepingute revideerimisest on Euroopa Parlamendi osatähtsus Euroopa Liidu institutsioonide hulgas üha kasvanud. Praegu on parlamendil oma osa õigusloomes, tal on eelarvepädevus ning ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide üle. Euroopa Ombudsman Uurib kaebusi seoses haldusomavoliga Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes.
Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks, on tänase ELi keskmes. Ühtsel turul peaksid kaubad, teenused, isikud ja kapital saama vabalt ringelda. Ühtne turg sai teoks 1993. aastal pärast ulatuslikku ettevalmistustööd, mille viisid läbi eelkõige kõikide ELi liikmesriikide siseriiklikud asutused. Koostati sadu ELi direktiive ning kõrvaldati lugematul arvul vaba liikumise tõkkeid. Samas öeldi selgelt, et vaba liikumist ei saavutata olulise avaliku huvi, näiteks tarbijakaitse, keskkonna, elu ja tervise eiramise hinnaga. Täna, enam kui 15 aastat hiljem, peab suur enamus seda turgu iseenesest mõistetavaks. Inimesed peaksid saama liikuda ELis sama vabalt kui ühes riigis ning elada, töötada ja õppida liidu mis tahes riigis. Ettevõtete jaoks peaks ühtne turg vähendama bürokraatiat ja paberimajandust
6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine Materjal: Hannes, V.; Saunanen, E. (2008). Keskkkonnaseadustiku üldosa seaduse põhialused. Juridica, 9, 598 - 608. Eesti keskkonnaõiguse kodi tseerimine algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel 2007.a. Kodi tseerimise vajadus. 90ndate teisel poolel asuti tegema ettevalmistusi EL-ga ühinemiseks. Kiiresti tuli võtta üle suur hulk direktiive; nende ülevõtmine toimus ajapuuduses väga formaalselt ja tulemuseks on segane ja süsteemitu õigus. Nüüd on aega rohkem ja võimalik tegeleda olemasoleva õigusruumi süstemaatilise korrastamisega. Üldosa Esimeses etapis kodi tseeriti keskkonnaseadustiku üldosa. Koondab need keskkonnakaitse õigusliku reguleerimise instrumendid, mis ei ole valdkonnapõhised: ühtlus-
kirjutamise kaudu · Huvide vahendamine: Bürood on huvigruppide surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust. · Administratiivsete sidemete arendamine: Büroo on voliniku ja peadirektoraadi vaheliste suhete vahelüli. · Kabinet e voliniku meeskond 41. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Poliitika kujunadmine-algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu (direktiive, määruseid) · Komisjon saab eelnõu tagasi kutsuda · Teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamie (pms tehnilised või kiireloomulised) · Seadusandlus teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised). Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega
[4] 7 1.4. Reglementeeringud ja seadused Maailmas on GM taimede kasvatamine ja kasutamine võrdlemisi kaootiliselt jaotunud. Paljudes riikides ei ole seatud mingeid piire, ent mõned on selle keelustanud täielikult (Sveits). Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de kasvatamine ja turustamine rangelt seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt kolm ministeeriumi, kes järgivad Euroopa Liidu direktiive: [2] 1. Keskkonnaministeerium. Neile on omistatud vastutus GMO- de keskkonda viimine ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubamine. 2. Põllumajandusministeerium. Vastutavad uuendtoidu, mis haldab ka geneetiliselt muundatud toitu, käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning
Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest 3. Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Tsehhi ja Rootsi 4. Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Proportsionaalselt riigi rahva arvule 5. Milles seisneb kvalifitseeritud häälteenamus? Otsuse poolt on 72, 3% kõigist häältest 6. Millised on COREPER'i ülesanded? Valmistada Euroopa Nõukogu kohtumisi 7. Milliseid õigusakte võtab vastu EL Nõukogu? Määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi, arvamusi 8. Millist rolli täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Põhiline EL õigusakte vastuvõttev organ 9. Mis on COREPER? EL riikide esindajate kogu 10. Mitu koosseisu on Euroopa Liidu Nõukogul? 9 koosseisu TEST 8 1. Euroopa komisjoni ülesandeks on: Õigusaktide ettepanekute tegemine ja poliitikate elluviimine 2. Euroopa komisjon. Vastutab Euroopa õigusaktide täitmise eest? 3
teoreetilised Rivi ei suuda kasutad staapi Staa on kitsalt kinni oma efektiivselt valdkondades Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – kõrgelt tsentraliseeritud organisatsioonides teevad kõik otsused tippjuhid ning madalamad juhid järgivad nende direktiive. Detsentraliseerituse määr iseloomustab töötajate õigust võtta vastu otsuseid ja vastutada.
tõenäosuse mõõtmine - (Human Error Probability). Siin mõõdetakse töökoha, töö organisatsiooni ning töökeskkonna vastavust ergonoomilistele soovitustele: ergonoomika eesmärk on inimeste ohutuse, tervise ja komfordi kindlustamine läbi töökoha kavandamise, töö organisatsiooni ja töökeskkonna parandamise. Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Töökeskkonna optimeerimisel on tõsiseks probleemiks infouputus. Ettevõtja peab kasutama seadusi, määrusi, standardeid, direktiive, norme, tootekatalooge jne, mida on kümneid tuhandeid ja tuleb pidevalt juurde. Igaüks neist sisaldab hulgaliselt informatsiooni. Töötervishoiu normid (valgustus, müra jne) lähtuvad eelkõige kutsehaiguste vältimisest ja majanduslikest võimalustest, kuigi aasta- aastalt saab järjest tähtsamaks inimene. Juhtudel, kui normidel on küllaltki laiad piirid nt. valgustustihedus 300-500 lx, tekib küsimus optimaalsest väärtusest sõltuvalt reast töökeskkonna tegureist.
Nende kolme valdkonna tasakaalustamata areng on viinud tõsiste keskkonna probleemideni ehk ühiskonna probleemide eiramiseni. Riiklike poliitikate ja arengute põhialuseks on olnud majanduse arendamine, mis on viinud keskkonnaprobleemideni. Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt ei tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina
o Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. Staabiorganisatsiooni seisukohalt: o Rivi hakkab eesmärkidele vastu. o Rivi ei suuda kasutada staabi efektiivsust. o Staabil ei ole piisavalt õigust hoida rivi oma raamides. 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Juhtimise tsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid tippjuhid ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Juhtimise detsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem kaasatakse otsustamisse madalama astme juhte seda detsentraliseeritum on.
on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. 44. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Nad on üksteisega otseselt sõltuvuses, mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 45. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. 46. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. McKinsey 7S teooria võtab kokku iga org-ni juhtimise 7 põhilist aspekti millega juht igapäevaselt tegeleb. Mudeli põhimõtte, et peavad seitse aspekti olema üksteisega kooskõlas ning toimivad, siis ettevõte saaks edukalt toimida. JUHT: Strateegia, Struktuur, Süsteemid
a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on e) On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia 37. Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega? 4 Tallinna Majanduskool
Enamuse seadusandlike aktide väljaandmine Autasustamine Armuandmine Valitsusliikmete ametisse nimetamine ja vabastamine Valitsusasutuste moodustamise ja likvideerimise küsimused Kodakondsusesse vastuvõtmine (valitsus) Rahvakomissaride Nõukogu / Ministrite Nõukogu Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973
(praktikum). Assamblerikeelne programm (masinast sõltuv madalataseme keel) -> assambleri programm (transleerimine) -> masinakood. Translaatorina kasutatava programmi ülesanne on lähtekeelse, kas masinast sõltumatu kõrgkeelse või sõltuva madaltaseme keelse, programmi teisendamine masinakeelde. 70. Pseudokäskude (direktiivide) kasutamine kompilaatori ohjel (praktikumis kasutatud simulaatori näitel). Assemblerikeeles kasutatakse lisaks masinakäskudele veel ka pseudokäske ehk direktiive. Direktiivid muudavad assemblerikeelse programmi kasutamise mugavamaks. Pseudokäsud annavad assemblerile täiendavat infot, kuid nad ei genereeri koodi. Oma funktsionaalse otstarbe järgi võivad direktiivid olla jaotatud veel klassidesse – nimede defineerimise direktiivid (näiteks Db), transleerimise juhtimise direktiivid (näiteks Org) jt. Sageli eristatakse assemblerikeeltes direktiive sellega, et direktiivi mnemooniline tähistus algab alati punktiga, näiteks .end või .begin.
...............5 Kasutatud materjali............................................................................................................. 22 3 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised SISSEJUHATUS Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale toiduseadusele ning arvestades Euroopa Liidu direktiive, on Eestis kehtestatud kaupade märgistamise kord, mis näeb pakendil ette järgmist teavet: toidukauba nimetus, koostisosad, netokogus; minimaalne säilimisaeg või müügi ja tarvitamise lõpptähtaeg; kiiresti riknevate toidukaupade puhul säilitamistingimused, samuti teistel juhtudel, kui need on tingitud toidukauba iseloomust; tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht.
põhimõtteliselt ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. Näiteks teenindav staap, kellel on nõuandev funktsioon, kuid lisaks on veel teisi funktsioone (näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna, kuid ei ole seotud põhitegevusega. 31. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. tsentraliseeritud organisatsioonis tippjuhid kõik otsused ja madalamad juhid järgivad direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonis otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juht on kaasatud otsustamisse, seda enam on org detsentraliseeritud. 32. Mida nimetatakse kontrollimiseks kui juhtimistegevuseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? See on vajalik: 1) kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega;
kogu · LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED Läbirääkimiste eesmärgid 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 15 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus Nende peale läheb läbirääkimiste põhi rõhk, kõige problemaatilisemad. Kui on adekvaatsed põhjused, miks ei suudeta teatud direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust. 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Liitumisläbirääkimiste struktuur ja põhimõtted
määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. Suurem kontrolliulatus muudab organisatsiooni kujundamise säästlikumaks. Viimaste aastate suund on laiema kontrolliulatuse poole. See võimaldab organisatsioonil vähendada kulusid, kiirendada otsustamist, suurendada paindlikkust, saada lähemale tarbijale ja võimustada töötajaid. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon Mõnedes organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Teine äärmus on sellised organisatsioonid, milles otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Esimesi organisatsioone kirjeldatakse kui kõrge tsentraliseeritusega ja teisi organisatsioone kui detsentraliseerituid. Tsentralisatsioon kirjeldab määra, milleni otsustamine on kontsentreeritud organisatsiooni ülemisele tasandile. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud.
annaabi.ee 
