Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised. Mandaat tähendab, et kandidaat saab rahva volituse enda esindamiseks riigikogus.
Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus. (Võrdelinevalimis süsteem, 2014)
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane
seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti. Seda seetõttu, et otsese demokraatia pidev kasutamine oleks tänapäevase kodanike arvu juures aega ja ressurssi nõudev, ja seetõttu otstarbetu. Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed. Majoritaarsete valimiste puhul on väga raske esindada vähemuste huve, sest see põhineb põhimõttel ,,Võitja saab kõik". Kuigi tänapäeva demokraatial on palju kindlaid ja meile loogilisi tunduvaid tunnusjooni, on need siiski pidevas muutumises ja arenemises. Demokraatial on teel palju nõrku kohti (nt. võib suure enamusega võidule saanud valitsus, kergelt muuta demokraatliku riigi mittedemokraatlikuks)
ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMID 1) majoritaarsed (Inglismaa) a) lihthäälte enamuste süsteem b) absoluutne häälteenamuste süsteem 2) proportsionaalsed 100% ja 100 kohta riigikogus, 7% sellest on 7 kohta (Eesti) a) avatud nimekirjadega b) suletud nimekirjad 3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari) KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM demokraatlikus riigis parlament. kahesuguseid: a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos)
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul
killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa
(Koraani-põhine) Valimised Valitakse Euroopa Parlamendi esindajad (5 aastaks), KOV volikogu (4a), Riigikogu (4a). Demokraatlike valimiste tunnused: regulaarsus ühetaolised – valijate hääled on võrdsed universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv
seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline Peamised valimissüsteemid Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad. On kaks peamist valimissüsteemi: 1.Majoritaarsed e enamusvalimised 2.Proportsionaalsed e võrdelised valimised 6 Majoritaarsed. Proportsionaalsed. · Valituks osutub igas valimisringkonnas · Saadikukohad jagatakse parteide vahel vaid üks kandidaat, kes kogub kõige proportsionaalselt e võrdeliselt neile rohkem hääli. Pm"Võitja saab kõik."
b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib parlamendivalimistel) d) teovõimetute piirang e) vanuseline piirang 2. vabad a) kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul b) kodanikku ei tohi mõjutada 3. ühetaolised ehk võrdsed a) võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks b) kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed 15.03.2010 halduskorraldus 4 Peamised valimissüsteemid 1. majoritaarsed a) Lihthäälteenamus - võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) Absoluuthäälteenamus - valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed a) Nimekirjasüsteemid - kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule
kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“ 21. augustil 1931. aastal asutati New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõdalasi 1932. aastal said loa liiduga liitumiseks ka Vabadussõjas mitte võidelnud (kõigest toetajaliikmed, neil puudus hääleõigus) 1933
Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Parlamendivalimised enamasti iga nelja aasta tagant, presidendivalimised iga viie aasta tagant 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine Peamised valimissüsteemid: 1. majoritaarsed a) lihthäälteenamus. Võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) absoluuthäälteenamus. Valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed ( Eestis) a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad)
kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3. Hääletamine kestab koos eelhääletamisega nädala. 4. Häälte lugemine. Esimesed valimistulemised selguvad 4-5 tunni möödudes. Ametlike tulemuste välja selgitamine kestab umbes nädala. Majoritaarsed süsteemid: Enamus valimiste süsteemid on kõige vanemad. Parlamendi koha saab häälte enamuse kogunud kandidaat. Süsteemi kasutatakse SBs, Uus-Meremaal, Indias, USAs ja Kanadas. Valimisringkonnad on ühemandaadilised. Probleemiks on kaotsi läinud hääled. Majoritaalse süsteemi alaliigiks on absloluutse häälteenamuse süst. Valimis võidu annab ringkonna häälte absoluutne enamus e. vähemalt 50% + 1 hääl. Sellist süstemi kasut
Rahvas kujuneb suverääniks-ülimvõim. Valimisõiguse laienemine:Kõige algsemalt said valida jõukad mehed, kellel kinnisvara, ...hiljem see hakkas laienema. Valimised pole ainult õigus, vaid mõningates riikides on see kohustus valida. (Belgia, Luksemburg, Kreeka jne ) Valimissüsteem: 1. Proportsionaalsed e võrdeline- igas valimisringkonnas on rohkem kui 1 hääl, valitakse neid, kes on rohkem hääli saanud, kui ka neid, kes on vähe saanud. 2. Majoritaarsed-Riik jagatud valimisringkondadesse ja igast ringkonnast saab esinduskokku see, kes saab kõige rohkem hääli.Igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik Duvergeri seadus: valimis ja erakonnasüsteemide seos. Proportsionaalne jagamissüsteem: Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl Avatud v suletud nimekiri Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%) Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga
killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa
Vabadussõjalaste populaarsus kadus. 1937.a. põhiseadus. 1937.a. tuli kokku Rahvuskogu, mis pidi ette valmistama uue põhiseaduse. Uus põhiseadus hakkas kehtima 1938a.jaanuarist. Selle kohaselt pidi riigipeaks olema president, kes valitakse kuueks aastaks. Riigikogu pidi olema kahekojaline: 80- kohaline rahva poolt valitav Riigivolikogu ja 40-kohaline Riiginõukogu, mille liikmed kas valiti kutsekodade poolt, kuulusid sinna ameti järgi või määrati presidendi poolt. Valimised olid majoritaarsed. Peaministri määrs ametisse president, kelle ees peaminister ka vastutas. Piirati kodanikuvabadusi. Eesti 1930.aastate lõpul. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Valimiseks moodustati valitsusmeelne Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, mis valimised ka võitis. Presidendi valimine rahva poolt jäi ära, sest oli vaid üks kandidaat - K. Päts,kes sama aasta aprillis ametisse kinnitati. Peaministriks sai K.Eenpalu, sõjaväe juhiks jäi Laidoner. Kehtima
Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised - ühemandaadilised ringkonnad - valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel
Demokraatlike valimiste neli printsiipi: 1. Üldised.(ei ole soolist ega usulist piirangut) 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) 4. Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: 1.valimiste ettevalmistamine 2.valimis kampaania 3.valimne 4.häälte lugemine Valimissüsteemid: 1.majoritaarsed (siin saab parlamendi koha häälteenamiku kogunud kandidaat.*Lihthäälte enamuse puhul võidab see,kelle poolt antakse kõige rohkem hääli.Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik.nt.India ,USA,Kanada.) *Absoluutne häälteenamus -50% + 1 hääl pääseb edasi. 2.Proportsionaalsed süsteemid Selle korral saab iga partei parlamendis kohti kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvu järgi . Nt. 100 kohta 7% = 7 häält
Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine ● valimiskampaania ● valimine ● häälte lugemine Valimissüsteemid. Majoritaarsed Saab parlamendi koha häälteenamiku kogunud kandidaat. Lihthäälte enamuse puhul võidab see, kelle poolt antakse kõige rohkem hääli. Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Näiteks India, USA, Kanada. Absoluutne häälteenamus - 50% + 1 hääl pääseb edasi. Proportsionaalsed süsteemid Selle korral saab iga partei parlamendis kohti kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvu järgi. Näiteks 100 kohta – 7% = 7 häält. Teine tunnusjoon on kandidaadid üles
Neo-medieval Neo-Westphalian Struktuur Mitmetasandiline ja Valitsuste ühtne süsteem, tsentreeritud valitsemine. ühtsus Euroopa tasandil. Esindatus Nõrgad parlamendid, Parlamentaarne riigikord. mitte-majoritaarsed institutsioonid domineerivad. Identiteet Selgelt määratletavate Demos, mis põhineb demoide paljusus, üle- eetikal ja Euroopaline (jagatud) kodanikuühiskonna
sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele heaoluriigi kujunemine. Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a. iseseisvusid India ja Pakistan, järgnesid Birma ja Tseilon. Koostöö jätkus Briti Rahvaste Ühenduse raames, mis alates 1953.a. kannab nimetust Rahvaste Ühendus.
Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- määravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanõuniku või maakonna ülemdirektori omavahelised suhted. - Maakonna esinduskogu on maakonna kõrgeim võimuorgan- on analoogsed valla esinduskogule. Valimised- esinduskogud valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel 4-5 a. Proportsionaalne valimine või kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele.
säärasel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Pärast valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud esitama raha laekumise kohta aruande. Kõik hääled on võrsed, st kõigil valijail on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1) süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul on üks partei; 2) valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; 3) süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti; 4) valijal on valimissüsteemist kindel arusaam ta mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda;
Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda;
Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel Saame eristada 3 tüüpi valimissüsteeme: Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei saa midagi" - > riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid 1 kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli nt USA, UK Proportsionaalsed - vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus nt kui erakond A kogub
Struktuur Mitmetasandiline ja Valitsuste ühtne tsentreeritud süsteem, ühtsus valitsemine. Euroopa tasandil. Esindatus Nõrgad parlamendid, Parlamentaarne mitte-majoritaarsed riigikord. institutsioonid domineerivad. Identiteet Selgelt määratletavate Demos, mis põhineb demoide paljusus, üle- eetikal ja Euroopaline (jagatud) kodanikuühiskonna
Vähene parteide hulk on iseloomustamaks tugevat parlamendi võimu valitsuse üle. Kaks süsteemset elementi: kõrge parlamenti pääsemise künnis, milleks on 5% proportisonaalsete häälte kogumine üle Saksamaa või majoritaarsete häälte puhul vähemalt kolme valimisringkonna esinumbri võitmine. Selliste tulemuste puhul on õigus saada Bundestagis esindus. Teine tehniline element: valimiste segasüsteemi kasutamine- proportsioanaalsed ja majoritaarsed hääled.Sellega antakse valimistel võimalus hääletada kahe erineva partei poolt ning mõnedes teistes riikides võimaldab see väiksemate parteide kasuks antud hääli jagada suuremate võitjaparteide vahel. Järgmine element, mida rakendatakse on tugev valitsusjuhi institutsioon. Selgelt täidesaatva võimule eelistus valitsusjuhi e kantsleri kasuks, millega on likvideeritud poliitilisest süsteemist täitevvõimu kahestumise probleem
vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada: o Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised(sh pluraalsed) ühemandaadilised ringkonnad valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, sest võimul oleks üks partei;
erinevad, kontrollmuutujad max. sarnased. Loogika: sarnaste faktorite väljaviskamine Seega: heida kõrvale kõik sarnased faktorid ja jäta alles see, mis erineb See ongi seletav faktor (explanatory variable) Näide A tüüpi disaini kohta UK: Kas proportsionaalsed valimissüsteemid soosivad sooliselt tasakaalustatud esinduskogusid? SvM: sooline tasakaal esinduskogudes (NB! Ei huvita, mis pilt on) StuM: valimissüsteemid (max.erinevad) Majoritaarsed Proportsionaalne (suletud nimekirjad) Proportsionaalne (avatud nimekirjad) KontollM. (max. sarnased) Naiste osakaal elektoraadis Soolise võrdõiguslikkuse seadused (nt.kvoodid) Poliitiline kultuur (väärtused, hoiakud) Kandidaatide ülesseadmise protseduur Võimalik järeldus: Proportsionaalne (avatud) süsteem annab sooliselt kõige tasakaalustatuma parlamendi B. Erisusel põhinev disain (most different)
teket ja arvestab muutusi ühiskonnas. Toob kaasa tavaliselt koalitsioonivalitsused ja kompromisside otsimise, takistab tegeliku enamuseta erakondadel oma poliitika elluviimist. Võimaldab erinevate maailmavaadete ja huvide selget väljatoomist. Takistab poliitikas järske muudatusi, sest väike häälte jaotuse muudatus ei too kaasa suuri muutusi mandaatide jaotuses. Erakondi on mitu, valitsuse moodustamiseks peavad erakonnad kokku leppima. Majoritaarsed (enamus)valimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad
Valitsus teostab finantskontrolli, et ei ületatakse valimiskampaania maksumuse ülempiiri. Taoline kontroll on oluline, sest on võimalik ära osta nii valijaid kui ka tulevasi saadikuid. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama aruande rahade laekumise kohta. Valimised on võrdsed tähendab veel seda, et kõik hääles on võrdsed kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on muuhulgas Eestile omane parteinimekirja baasil valitav seadusandev võim. Vähem levinud on poolproportsionaalsed (või poolmajoritaarsed) valimissüsteemid. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1
/6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest
/6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega 18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest
c) 900 /6 /4 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62
e. salajasus – kohustus jätta hääletustulemus enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis. Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus? f. valimiste toimumise regulaarsus g. valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 – Riigikogu peab olema rahva poliitiliste eelistuste peegelpilt valimispäeval. NB proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik Rahvahääletuse põhimõtted: vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajus ja häälteenamus. 5. Vaba mandaat § 62 – ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a
Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid 11 - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised eh isikuvalimised - ühemandaadilised ringkonnad - valituks osutub kõige enam hääli kogunud kandidaat Kõige vanem parlamendivalimiste süsteem, pärineb Inglismaalt ja on ikka seal kasutusel. Sel juhul annavad poliitilises elus tooni paar suuremat parteid, sunnib väiksemaid erakondi ühinema. 2. Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised - mitmemandaadilised ringkonnad - hääletamine nimekirjade alusel
Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda;
Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda;
Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda;
Valimised Esinduskogud valitakse (erandiks on kõrgemad omavalitsusliidud) üldistel, võrdsetel, otsestel ja vabadel valimistel nelja- või viieaastaseks perioodiks sõltuvalt rakendatava kohaliku valimisseaduse sätetest. Rakendatakse mitmesuguseid valimissüsteeme. Proportsionaalne valimine erinevate erakondade poolt esitatud kandidaatide nimekirjadega. Kui on ainult üks või pole ühtegi kehtivat valimisesildist, korraldatakse majoritaarsed valimised. 1 Majoritaarne valimine proportsionaalse võrdsustusega. See valimissüsteem on kaheastmeline segasüsteem, mida tuntakse ka "isikustatud proportsionaalse valimisena". Ta koosneb majoritaarsest valimisest valimisringkondades ja võrdsustavast proportsionaalsest valimisest varunimekirjade baasil.
annaabi.ee 
