EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka
President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO liikmelisusprogrammiga Eesti President Toomas-Hendrik Ilves kohtus Tallinnas Gruusia peaminister Lado Gurgenidze'ga. Kohtumise ühe peateemana arutati eesseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis. President Ilves kinnitas, et liikmelisuse tegevuskava oleks Gruusiale heaks stiimuliks edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme. President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline. Kohtumisel räägiti ka riikidevahelise kultuurikoostöö edasisest arendamisest ja inimestevaheliste suhete tihendamise vajadusest. 5 Kokkuvõtte
pere ● Liikmesriike: 28 ● Asutatud: 18. aprillil 1951.a ● Ametlikke keeli: 24 ● Euro on Euroopa Liidu ühisraha ● On juriidilise isiku staatusega Euroopa Liit ● Euroopa Parlament ● Euroopa Liidu Nõukogu ● Euroopa Liidu Komisjon ● Ülemkogu ● Euroopa Kohus ● Euroopa Kontrollikoda ● Euroopa Keskpank Eesti Euroopa Liidus ● Lissaboni leping ● Laienemine ● Kliima ● Energia ● Naabruspoliitika ● IT-agentuur ● Finantsperspektiiv ● Eestlased Euroopa institutsioonides Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas ● Liikmesriike: 26 ● Allkirjastati 14.juunil 1985 ● Ühine viisa poliitika ● Moodustab põhiosa Euroopa Liidu seadusest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon(OECD) ● Asutati 1961.aastal ● Liikmesriike: 34 ● Peasekretär: Jose Angel Gurria ● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud
rahvusvahelise kaubanduse tagamisega, relvastuskontrolli ja desarmeerimisega, võitlusega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutustega kaasnevate probleemidega, vaesusega ja inimõiguste rikkumisega. Keskerakond pooldab aktiivset ja järjekindlat, ühistel väärtustel põhinevatest seisukohtadest lähtuvat välispoliitikat ajavat Euroopa Liitu. Lisaks transatlantiliste suhete olulisusele rõhutame Euroopa Liidu naabruspoliitika ja seda tugevdavate meetmete igakülgse arendamise olulisust. Siinkohal peame eriti vajalikuks idapartnerluse väljaarendamist, mis annab suhtlemisele poliitilise mõõtme ja on aluseks nende riikide tihedamaks lõimumiseks Euroopa Liiduga. Idapartnerluse areng tasakaalustaks naabruspoliitika lõunamõõtme raamistikku ja Vahemere Liidu initsiatiivi. Toetame Euroopa Liidu rolli suurenemist meie naabruskonna stabiliseerimisel, et
14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust; edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust; rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. 15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias). 16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab? Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga
ohustaks. Majandus, et oleks turg, et naabrile oleks oma kaupa võimalik müüa. eestivõtab osa väga aktiivselt. sisseränne on nagunii aga et see oleks väiksem ja kontrolliall. selleks on vaja politsei ja piirivalve reforme. saadakse kokku vahemere naabriga ja antakse neile pappi kui vaja. alseeriaga on praegu muutunud väga tõsiseltvõetavaks kuid vanasti suhtles temaga aint prantsusmaa. teine suund on idasuund- valgevene, kaukaasia, vene, naabruspoliitika (teisi on ka) EL ja venemaa eriprogrammid (ühisruumid) on olemas, vene kujutab ette et on tähtis, majanduskokkulepped ja teiseltpoolt viisavabadus teistega, kultuuriline koostöö, ei aeta ühtset välispoliitikat!!! kolmassund põhjavööde- kirdevenemaa, osalt norra, OLULINE: üks suht uus nähtus peale EL laienemist, esiteks oleks selge kuhumaani laieneda, et riigid oleksid valmis liituma, eesmärk et oleks head naabrid kellega saaks tööd teha.
pikemaajalised. Eesti eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine mõistlikul ajal, et oleks võimalik teha ettevalmistusi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtuks 2007. a. Samuti on oluline, et kokkuleppes oleks Eesti huvid kaitstud. Eriti oluline on meile uute liikmesriikide adekvaatne rahastamine ühtekuuluvuspoliitika raames. Samuti tuleb tagada piisavate summade eraldamine järgmistele valdkondadele: teadus- ja arendustegevus; konkurentsivõime; maaelu ja kalandus; piirikaitse ja naabruspoliitika; keskkond; kultuur. Eesti eesmärgiks on saavutada tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks 2006. a keskpaigaks ning võtta euro kasutusele 1. jaanuarist 2007. a, kuid nagu teada see ei õnnesutund ja euro kasutusele võtt toimub 1. jaanuar 2010 aasta. Eesmärgi saavutamiseks jätkab valitsus tehnilisi ja juriidilisi ettevalmistusi ning tagab Eesti majandusnäitajate vastavuse euroalaga liitumise kriteeriumitele. Erilist tähelepanu pöörab valitsus inflatsioonikriteeriumi täitmisele. 2006
kaitse ajakohasena. Täitmisel. Arvamus: Usun, et see "alusseadususe ajakohasena hoidmine" pürgib pigem selle poole, et Euroopa Liit saaks meie Põhiseadust mõjutada ja lõpuks Euroopa ühisriigi moodustada. Üsna kindalt loetakse heaks põhjuseks miks Põhiseadust muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et riik leiab raha erakondade ideoloogiate promomiseks samal ajal kui arstide, õpetajate jne palgad on väiksed. Jah, inimesed võiksid teada poliitikast miskit teada, kuid kui palgad jäävad väikseks, siis varsti pole enam inimesi kellele nendest maailmavaadetest rääkida.
Euroopa, Vahelüli USA ja Aasia vahel? Probleem: EL välis- ja julgeolekupoliitikat ei ole olemas Välis ja julgeolekupoliitika Kõige vähem ühine Kõige suurem vajadus? Lissabon kui suur muutja: Välisministri amet, Ühised eesmärgid Probleemid: Riikide erinev visioon, Liiga palju mõjutatud muudest valdkondadest majandus, kaitse jne Välisteenistus: Loodud 2009/2010, Bürokraatlik diplomaatia, Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga Naabruspoliitika Kahesuunaline: Ida ja lõuna Olemus: Naabrite lähendamine, Ühisprojektid, Toetamine, õpetamine Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole Kaitsepoliitika Milleks, kui on olemas NATO?, Berlin plus kokkulepe EL sõdurid: Kelle poolt-kelle vastu, Ühistegevus näiteks UK ja Prantsusmaa Tulevik- EL sõjavägi? Ühinemine EL-ga Ühinemiseks peaks riik olema Euroopas ning demokraatlik- Kust lähevad need piirid? Kopenhaageni kriteeriumid:
jne; keskkonna, hariduse, ettevõtluse, välissuhete jne temaatika. Liikmesriikidel õigus blokkida kuni lõpuni.). Ukse taga: Läbirääkimistel (Türgi, Montenegro, Serbia). Kandidaadid (Makedoonia, Albaania). Veel mõttes: (Bosnia-Hertsegoviina, Kosovo). Lisaks laienemine: Kaugete territooriumite liitmine. Lahkumine: Brexit- algatatakse varsti. Täpne kulg teadmata. Varem: EL pole lahkututd, ainult ühendustest- keegi tegelikult ei tea, mis saab. Kes võiks tahta lahkuda? Naabruspoliitika: Kahesuunaline: Ida ja lõuna, rohkem raha lõunasse, sisu rohkem idas. Olemus: Naabrite lähendamine, ühisprojektid, toetamine, õpetamine. Kriitika: EL laienemine ilma kasuta, EL topib oma nina igale poole EL ja muu maailm: Euroopa välispoliitika ja kaitsepoliitika (Kõige suurem vajadus? Samas kõige vähem ühine? Milleks võiks vaja olla?) Välispoliitika: (Lissabon: välisministri amet, Riikide erinev visioon,
esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping
legitiimust ega suveräänsust n Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum Ennetamise poliitika n Ennetamine on eelkõige väikeriikide ja majanduslike suurvõimude huvides n Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks n Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid n Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud n Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod n EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika n Riik loobub osast oma suveräänsusest n Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne) n Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine n Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena
osapooled (EL liikmed ja kolmandad riigid) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. Euroopastumine kui kahepoolne protsess Rahvusriik vs EL: mõlemad pooled nii mõjutajad kui ka mõjutatavad. See on nii alt üles kui ka ülalt alla protsess.
– esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; – juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: • Esmasteks õigusallikateks • Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad Esmased õigusallikad: • Aluslepingud: – Lissaboni leping
EN on poliitikate kujundamisel ka oluline.) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga 27 saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. 24. Positiivne integratsioon, negatiivne integratsioon, piiritlev integratsioon, avatud koordinatsiooni meetod. Nende puhul on tegu euroopastumise mehhanismidega! Juhhei! Radaelli mõtles välja need. 1
suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata. EL dimensiooniga arvestamine pea kõigis poliitikavaldkondades, erineval määral. Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon
annaabi.ee 
