turumajandus ja säästev areng. Otsustati, et neil riikidel on ka eristaatus kahepoolseis suhetes EL-iga. Püüeldes õigusruumi ühtlustamise poole Euroopas, aitab EL kaasa piiriäärsete riikide arengule, tagamaks stabiilsust ja julgeolekut Euroopa Liidu piirides. Millised need riigid on ja kuidas toimub nende riikide abistamine Euroliidust, kirjeldabki õppeaine nimetusega “EL naabruspoliitika”. Sealjuures vaatleb antud õppeaine eraldi loengupaaridena Euroopa Liidu naabruspoliitika (ENP) põhilisi komponente nagu seda on Põhja-mõõde ehk Põhjadimensioon, Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab
President Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO liikmelisusprogrammiga Eesti President Toomas-Hendrik Ilves kohtus Tallinnas Gruusia peaminister Lado Gurgenidze'ga. Kohtumise ühe peateemana arutati eesseisvat NATO tippkohtumist Bukarestis. President Ilves kinnitas, et liikmelisuse tegevuskava oleks Gruusiale heaks stiimuliks edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme. President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline. Kohtumisel räägiti ka riikidevahelise kultuurikoostöö edasisest arendamisest ja inimestevaheliste suhete tihendamise vajadusest. 5 Kokkuvõtte
Euroopa riikide pere ● Liikmesriike: 28 ● Asutatud: 18. aprillil 1951.a ● Ametlikke keeli: 24 ● Euro on Euroopa Liidu ühisraha ● On juriidilise isiku staatusega Euroopa Liit ● Euroopa Parlament ● Euroopa Liidu Nõukogu ● Euroopa Liidu Komisjon ● Ülemkogu ● Euroopa Kohus ● Euroopa Kontrollikoda ● Euroopa Keskpank Eesti Euroopa Liidus ● Lissaboni leping ● Laienemine ● Kliima ● Energia ● Naabruspoliitika ● IT-agentuur ● Finantsperspektiiv ● Eestlased Euroopa institutsioonides Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas ● Liikmesriike: 26 ● Allkirjastati 14.juunil 1985 ● Ühine viisa poliitika ● Moodustab põhiosa Euroopa Liidu seadusest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon(OECD) ● Asutati 1961.aastal ● Liikmesriike: 34 ● Peasekretär: Jose Angel Gurria ● Peakorter: Pariis ● Liikmestatuse kriteeriumiks: Avatud
rahvusvahelise kaubanduse tagamisega, relvastuskontrolli ja desarmeerimisega, võitlusega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutustega kaasnevate probleemidega, vaesusega ja inimõiguste rikkumisega. Keskerakond pooldab aktiivset ja järjekindlat, ühistel väärtustel põhinevatest seisukohtadest lähtuvat välispoliitikat ajavat Euroopa Liitu. Lisaks transatlantiliste suhete olulisusele rõhutame Euroopa Liidu naabruspoliitika ja seda tugevdavate meetmete igakülgse arendamise olulisust. Siinkohal peame eriti vajalikuks idapartnerluse väljaarendamist, mis annab suhtlemisele poliitilise mõõtme ja on aluseks nende riikide tihedamaks lõimumiseks Euroopa Liiduga. Idapartnerluse areng tasakaalustaks naabruspoliitika lõunamõõtme raamistikku ja Vahemere Liidu initsiatiivi. Toetame Euroopa Liidu rolli suurenemist meie naabruskonna stabiliseerimisel, et
14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust; edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust; rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro; kaitseb ja edendab oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. 15. Selgita, mida tähendab ELi naabruspoliitika ja nimeta riike, kes on naabruspoliitikaga hõlmatud Euroopa Liidu naabruspoliitika on 2004. aastal vastu võetud Euroopa Liidu poliitika, mille eesmärgiks on luua EL-i ümber sõbralike riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed (nt. Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal ja Lõuna-Kaukaasias). 16. Selgita, mis on EL Idapartnerlus. Milliseid riike see poliitika hõlmab? Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga
ohustaks. Majandus, et oleks turg, et naabrile oleks oma kaupa võimalik müüa. eestivõtab osa väga aktiivselt. sisseränne on nagunii aga et see oleks väiksem ja kontrolliall. selleks on vaja politsei ja piirivalve reforme. saadakse kokku vahemere naabriga ja antakse neile pappi kui vaja. alseeriaga on praegu muutunud väga tõsiseltvõetavaks kuid vanasti suhtles temaga aint prantsusmaa. teine suund on idasuund- valgevene, kaukaasia, vene, naabruspoliitika (teisi on ka) EL ja venemaa eriprogrammid (ühisruumid) on olemas, vene kujutab ette et on tähtis, majanduskokkulepped ja teiseltpoolt viisavabadus teistega, kultuuriline koostöö, ei aeta ühtset välispoliitikat!!! kolmassund põhjavööde- kirdevenemaa, osalt norra, OLULINE: üks suht uus nähtus peale EL laienemist, esiteks oleks selge kuhumaani laieneda, et riigid oleksid valmis liituma, eesmärk et oleks head naabrid kellega saaks tööd teha.
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja mi...
kaitse ajakohasena. Täitmisel. Arvamus: Usun, et see "alusseadususe ajakohasena hoidmine" pürgib pigem selle poole, et Euroopa Liit saaks meie Põhiseadust mõjutada ja lõpuks Euroopa ühisriigi moodustada. Üsna kindalt loetakse heaks põhjuseks miks Põhiseadust muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et riik leiab raha erakondade ideoloogiate promomiseks samal ajal kui arstide, õpetajate jne palgad on väiksed. Jah, inimesed võiksid teada poliitikast miskit teada, kuid kui palgad jäävad väikseks, siis varsti pole enam inimesi kellele nendest maailmavaadetest rääkida.
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
legitiimust ega suveräänsust n Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum Ennetamise poliitika n Ennetamine on eelkõige väikeriikide ja majanduslike suurvõimude huvides n Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks n Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid n Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud n Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod n EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika n Riik loobub osast oma suveräänsusest n Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne) n Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine n Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena
osapooled (EL liikmed ja kolmandad riigid) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. Euroopastumine kui kahepoolne protsess Rahvusriik vs EL: mõlemad pooled nii mõjutajad kui ka mõjutatavad. See on nii alt üles kui ka ülalt alla protsess.
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
EN on poliitikate kujundamisel ka oluline.) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga 27 saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. 24. Positiivne integratsioon, negatiivne integratsioon, piiritlev integratsioon, avatud koordinatsiooni meetod. Nende puhul on tegu euroopastumise mehhanismidega! Juhhei! Radaelli mõtles välja need. 1
suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata. EL dimensiooniga arvestamine pea kõigis poliitikavaldkondades, erineval määral. Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
