......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaubandusest. Selleks, et kaitsta oma kaubandust, lõid Belgia ja Luxemburg juba 1921. aastal Belgia-Luxemburgi Majandusliidu. Liidust kasvas peale Teist Maailmasõda välja Beneluxi Liit, mis võimaldas inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kome riigi vahel ning kordineeris ühist
Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) valitsuste ja parlamentide omavahelise koostöö Nõukogu käib koos vähemalt korra aastas ühe Balti Nõukogu 1993 Eesti, Läti ja Leedu organ Balti riigi pealinnas[ Benelux Benelux 1944 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Beneluxi maade vahelise tolliliidu[1] loomises lepiti algselt kokku 1944. aastal. Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist.
1923.a Austria krahv Richard Coudenhove-Kallergi käis välja E Ühendriikide idee 9.5.50 Prantsuse välismin. Robert Schuman tegi ettepaneku luua E Söe- ja Teraseühendus (Benelux, Pr.maa, SLV, It.) 09.5 EUROOPA PÄEV 1951.a leping allkirjastati (EL ALGUS) 1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele.
ja väheneks kommunismi mõju Plaani alusel 1948-1952 anti abi 17le Euroopa riigile 13 mld dollari ulatuses Tingimused: Tuleb loobuda natsionaliseerimisest Tuleb tagada rahvusvaheline kontroll abi üle Abi võtsid vastu: GB, FRA, , GER, IT, Sveits, Austria, Türgi, Kreeka, Iirimaa, POR, BENELUX, Taani, Norra, Rootsi, Island Plaan täitis oma eesmärgi Kahanes kommunistide mõju Edenes majandus Abi ei võetud vastu NSVL rahvademokraatiates, Soomes Vastuseks asutasid NSVL jt VMN-i (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Brüsseli pakt 1948 kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane
Prantsuse küsimuste osas). Peale II MS oli vajadus Euroopa ühendamiseks muutunud kordades suuremaks. Euroopa ühenduse oli pikk protsess mille käigus loodi erinevaid institutsioone: Euroopa Söe ja Teraseühendus loodi ühisturg söele ja terasele, esimene Euroopat ühendav organisatsioon. Eesmärk saavutada poliitiliselt stabiilne olukord ja majanduskasv, vähendati kaubandustõkkeid mis oli ühisturu loomise eelduseks. Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki. Ministrite nõukogu tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne,
olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis): · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) - riikidevaheline sõjalis-poliitiline liit, mille eesmärgiks oli ühiste jõududega NLi sõjalise ekspansiooni peatamine. · Asutajateks 12 riiki - Benelux`i riigid (Belgia, Holland, Luxenburg), Suurbritannia ja Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Liidriks USA, kuna oli sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim. · Hiljem liitusid (Saksamaa LV, Kreeka, Türgi, Hispaania). · Ka NATO-s esines teatud erimeelsuseid - näiteks astus Prantsusmaa de Gaulle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis).
moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A
presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav. USA valitsemissüsteem ja presidendi valimine - Ideoloogia - korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad: (Poliitiline ideoloogia annab hinnagu kehtivale ühiskonnakorrale
Eesmärgiks Ida ja Lääne omavaheliste suhete parandamine. Tänapäeval nimetatakse Helsingis loodus organisatsiooni Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooniks (OSCE). Otsused: Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse Lääs tunnistab II MS järgseid piire Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi Majandus ja kultuurialane koostöö × Benelux BelgiaHollandLuxemburg × Mitteühinemisliikumine (1950') kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid)
Ei ole EL-iga seotud! OECD: Majanduskoostööorgan WEU: Lääne-Euroopa riikide liit, Euroopa Kaitseühendus- Ühendame mitmed riigid, Britte ei huvita, isegi mitte Prantsusmaad, Tulemus: Lääne-Euroopa Liit Lääne-Euroopa Liit (WEU): Brittide algatatud, Eksisteerib tänapäevalgi, Sisutühi Euroopa Söe-ja Terasühendus(ECSC): Schuman ja Monnet 1950: Euroopa föderatsioon?, Saksa-prantsuse lepitamine 25. juuli 1952 sündis ESTÜ (leping 18. aprill 1951): Kuus liiget - Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa, Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse parendamiseks, Riikideülene (idee järgi), Esimene president: Jean Monnet Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid, Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine Euroopa majandus ühendus ja EURATOM: Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA 1957 Rooma lepingud: Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit, Ühisturg
põhimõtted (õiguse edasiarendamine)..........................................................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu
kommünikee - ametlik teadaanne doktriin - poliitiline või sõjaline põhimõte või norm koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega. (Trumani doktriin; Hallsteini doktriin; Eisenhoweri doktriin; Nixoni doktriin) blokk - riikide või parteide liit korrumpeerima - kõlbeliselt laostuma konföderatsioon - lepingu alusel kestvalt seotud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. de jure - juriidiliselt, õiguslikult de facto - faktiliselt, tegelikult Benelux - Belgia, Holland, Luxemburg NATO - North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org.; loodi 1955 VMN Vastastikuse majandusabi Nõukogu; sotialismimaade majandusalane organis., mida juhtis Nõukogude Liit; siia kuulusid peamiselt Ida-Euroopa kommunistlikud riigid (va. Jugoslaavia) ja Kuuba, Vietnam ning Mongoolia. hegemoonia - ülemvõim
selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). Kriisid ja sõjad külma sõja ajal Berliini blokaad 1948-49 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
Riigi kood ja nimi Arv Osakaal % AM ARMEENIA 1 0.79% 2 AT AUSTRIA 1.57% 1 AU AUSTRAALIA 1 0.79% AZ ASERBAIDŽAAN 2 BX BENELUX 0.79% 4 BY VALGEVENE 1 1.57% CH ŠVEITS 2 CN HIINA 3.15% 1 CO KOLUMBIA 1 0.79% CZ TŠEHHI VABARIIK
• Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid • Majandusühendus (EL, ASEAN, SRÜ) • Kaubandusühendus (NAFTA, EFTA) • Tolliliit (EL ja Türgi) • Vabakaubandustsoon (Hiina eri tsoonid) • Riikidevaheline regionaalne koostöö (Põhjamaade Nõukogu, Benelux, Balti koostöö) • Riigisiseste mahajäänud regioonide toetamine 3.4. Harupoliitikad • Kaubanduspoliitikad • Energeetika- ja tööstuspoliitikad • Põllumajanduspoliitikad • Transpordi (vee-, õhu ja maantee) poliitikad • Keskonnapoliitikad (maavarad, õhk, vesi, loomad, taimed jms.) • Sotsiaalpoliitikad (tööaja, -ohutuse jne.) • Kommunaalpoliitikad (eluaseme, prügi jms.) 3.5. Majanduspoliitika valikud
European Union Exam 1949 France, UK and the Benelux countries decide to set in place a Council of Europe. 1951 Treaty of Paris signed by the Six (Belgium, France, Germany, Italy, Luxembourg, Netherlands), establishing the European Coal and Steel Community (ECSC). 1957 Treaties of Rome establish the European Economic Community (EEC) and the European Atomic Energy Community (Euratom). 1959 July, seven countries of the Organisation for European Economic Co- operation (OEEC) – Austria, Denmark, Norway, Portugal, Sweden, Switzerland and the UK – decide to establish a European Free Trade Association (EFTA). 1960 Creation of European Free Trade Association 1961 UK applies to join the Community. 1962 The Parliamentary Assembly changes its name to the European Parliament. 1965 The Treaty merging the executives of the three Communities (ECSC, EEC, Euratom) is signed in Brussels; enters into force on July 1, 1967. Empty chair crisis 1966 Luxembou...
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. · NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid
Kaasaeg: kui naised ei saa minna enam mehelikumaks, siis peavad mehed muutuma naiselikumaks (Esping-Andersen). Perepoliitika režiimid: Universaalne (Skandinaavia)- protestantism, nõrgad suguvõsasidemed, laps kui ühiskonna liige, poliitika siht- pere lõimida ühiskonda, mitte kaitsta seda kui traditsioonilist institutsiooni. Autonoomne (UK, Iirimaa, NL)- anglikaani ja katolitsismi mõju. Poliitika siht- mittesekkumine pereasjadesse, v.a. vaesuse korral. Subsidiaarne (süda-euroopa, Pr, Benelux)- võitlus riigi ja kiriku vahel; pere kui tervik, kollektiiv; laps on pere “oma”. Poliitika siht- pere traditsiooniliste funktsioonide säilitamine, kaitsta perekonda. Familism (Lõuna – Euroopa)- katolitsism, tugevad suguvõsa sidemed, riigi sekkumist ei pooldata; Poliitika siht- sarnane eelmisega, aga vähem arenenud. Heaolurežiimid ja poliitika eesmärgid Eesmärk Sots. demo. Liberaalne Konserv. Postkom. Kagu-Aasia
Erinevalt väidetest ei räägi õigusnormid eksisteerivatest asjaoludest. Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad. Õigusnormid on kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ülesanne on anda küllaldaselt üldiseid käitumisreegleid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Kontinentaalses õiguses on õigusperekondi, mis on rajatud õigusnormile, kuid kus on ka erinevusi. Nt romaani õiguse perekond (Prantsusmaa, Benelux, Edela-Euroopa, Itaalia, osa Ladina- Ameerika riigid, Quebeck, Prantsuse kolooniad Aafrikas, Indoneesia, Maghrebi riigid [P- A]); saksa perekond (Austria, Liechtenstein, Šveits, Türgi, Kreeka, Jaapan, L-Korea, Tai, varem Hiina) skandinaavia süsteem on lähedane saksale – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island Eestis on pigem germaani süsteemile lähedal Louisiana ja Puerto Rico on mõjutatud Prantsuse ja Hispaania eraõigusest.
Eesti esindus NATOs Lauri Lepik (tsiviil), Valeri Saar ( militaar)+ palju teisi inimesi. Euroopa Liit ( European Union) 28 liiget , pikk ajalugu, pärineb erinevatest projektidest al. 1952 aastast. Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat. On ainulaadne ja edukaim integratsiooniprojekt on rahvusülene vs valitsustevaheline. On organisatsiooni ja föderaalriigi vahe. Duumiku kes lõid ELi6 riiki Saksamaa, Prantsumaa, Itaalia, Benelux. 2004 aastal toimus suur laienemine kus ühinesn Eliga 10 riiki- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros. *** (Eksamis) Kes teeb ELis otsuseid ? ELi juhtimine on väga mitmetasandiline. On jaotatud erinevate institutsioonide vahel: ******EL INSTITUTSIOONID Neil on erinev võim ja õigused : *EUROOPA PARLAMENT on ühekojaline parlament, valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, igal riigil
Country's capital and largest city is Amsterdam. Population is about 16 million. 3 Chapter 1 The Netherlands 1.1 Mainly about the Netherlands Netherlands is also known unofficially as Holland. Netherlands is bordered on the north and west by the North Sea, on the east by Germany and on the south by Belgium. With Belgium and Luxembourg, the Netherlands forms the Low, or Benelux, Countries. The Netherlands Antilles and Aruba, islands in the Caribbean, are part of the Netherlands. Country's capital and largest city is Amsterdam (see also Appendix 1). National holiday is Queen's Day on 30 th April. And the mother tongue is Dutch. (5) The Kingdom of the Netherlands has three parts and two countries in the Caribbean, the Netherlands Antilles and Aruba. With an area of 41,528 kilometers and a population of 16
Lennuki allatulistamine olnuks selgelt mõistetav signaal ka USA avalikkusele, mis sellist asja poleks venelastele andestanud. Lääne-Berliini varustamine õhust kestis 462 päeva, selle aja jooksul tehti 278,228 lendu ning viidi Berliini 2,3 tonni toitu ja muid kaupasid, sh. kivisütt. NSV Liit oli vaenlane, see oli 1948. aastaks lääneriikide juhtidele selge. Vaenlase vastu aitab liitumine. Nii sõlmiti juba märtsis 1948 Brüsseli leping (Suurbritannia, Prantsusmaa, Benelux) ja loodi sõjaline Lääne-Euroopa Liit (WEU). Kuid läänemaailma juhtivaks sõjaliseks jõuks oli vahepeal kujunenud USA, kelle abi olnuks võimaliku sõjalise konflikti puhul vältimatult vajalik. Niisiis asuti ette valmistama suurt lääne demokraatlikke ideaale kaitsvat kaitseorganisatsiooni. 4.04.1949 allkirjastati Washingtonis Põhja-Atlandi leping, millega loodi NATO. Sinna kuulusid algul USA, Canada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg,
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
doktriin, Marshalli plaan, NATO). 3) Lääne-Euroopa suhteline kompaktsus (vähene riikide arv) soodustas koostööd. 4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks
8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa
ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
platsdarmriikideks, ajaloolise kodukolde riigiks (israeal) ja kirikuriikideks(Vatikan). Puhverriikideks on ajalooliselt loetud väiksemaid ja keskmisi riike, mis jäävad erineva süsteemiga riikide või riikidegrupi vahele, näiteks Vahe – Euroopa riigid, ehk väravala Lääne –Euroopa ja Venemaa vahele. Ajalooliselt oli ka Lääne – Eruroopas peale 18123. Aasta Viini kongressi põhja ja lõuna puhvertsoon „hall samettsoon“Benelux riikide näol põhjas ja , Lõuna puhver Shveits ja Põhja Itaalia. Rahvusriikideks on riigid, kus rahvad on rahvusliku enesemääramise õiguse kohaselt moodustanud rsahvusriigi. Nende püsimajäämine sõltub nende rahvaste omatiiluse – ja kaitsetahtest. Väiksed rahvusriigid on suurriikide poolt kergelt haavatavad. Rahvusliku olemise tahe muudab rahva muutub poliitiliseks rahvaks. Kui rahvus tahab luua rahvusriiki, siis
Euroopa integratsiooni kronoloogia · II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine.
Viimase kolme transpordiviisi kohta kasutatakse ühist ninietust kombineeritud transport Kombineeritud transpordis omab EL-s erilist tähtsust maantee- ja raudteetranspordi kombinatsioon. Kombineeritud transport on iseloomulik peamiselt rahvusvahelistele vedudele (veosekäibe järgi on 2/3 Euroopa kombineeritud transpordist riikidevaheline). Kombineeritud vedusid kasutatakse eriti ulatuslikult Kesk-Euroopas (Benelux, Saksamaa, Prantsusmaa, Sveits, Itaalia) Ainuüksi Saksamaale langeb 60% EL rahvusvahelisi kombineeritud vedusid. Kolm võimalust maantee-raudtee kombineeritud vedudeks 1) ISO konteinerite kasutamine. domineeriv 2) Rollende landstrasse- veoautode vedu raudteitsi. Seda kasutatakse transalpi vedude puhul ühenduses Itaalia, Sveitsi ja Austriaga. Teise komb. vedudega võrreldes lühikesed veodistantsid, et üle Alpide saada 3) Huckepack- poolhaagiste vedu raudteitsi
annaabi.ee 
