Euroopa Liidu õiguse eksami materjal (0)

1 Hindamata

EU õiguse eksam
Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA . EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus , acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte
Institutsioonid

Euroopa Komisjon-täidesaatev

Volinik igast liikmesriigist(28).
( president :Jean- Claude Juncker ).
Nimetatakse ametisse 5 aastaks
Eestist.Ansip-digivolinik
Esindab tervikuna EL-tu
ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet ; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt

Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse.
Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione).
Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega.
Komisjoni bürokraatia : Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg ,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse.
Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine . Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon. ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. .

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale.
kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis.
Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu
Eesti on eesistuja 2018 I poolel
Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini
Esindab EU huve eraldi, üksikult
ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte.

Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER -i...
VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades.
Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65 % liidu elanikest. Ettepaneku poolt on kokki 352 häälest vähemalt 260 häält.(eestil 4 häält, saksamaal 29)Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.
Erandina Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikest 4 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei sätestatud teisiti, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % liidu elanikest, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendil on 751 liiget(750+president)
koosneb saadikutest, kes valitakse igast riigist max arv 96, min 6-eestis) MEP-i, valitakse 5 aastaks.
EP-l on president (sakslane Martin Schulz ) ja 14 asepresidenti.
Seadusandlik võim.
Asub Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis
Järgmised korralised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019 . a..
EL huve tervikuna
Proportsionaalne valimissüsteem
ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes; järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine.

Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel..
Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei , Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon

20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused , julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus ,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika , Siseturg ja tarbijakaitse , Transport ja turism ,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus ,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus , Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus , Petitsioonid.
35 delegatsiooni – koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega.
Toetusgrupid – toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp.

Parlamendi töös on kaks peamist etappi :
komisjonid – õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides.
Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis.

Euroopa Liidu Kohus

Asukoht: Luxembourg
Roll: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust

Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku.

Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi)
Erikohus ( paneelid ) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule.
Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi .

Iga kohtuasja määratakse menetlema üks kohtunik ( ettekandja -kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis .
Kirjalik osa- Pooled esitavad kohtule kirjaliku avalduse; oma seisukohad saavad esitada ka riiklikud ametiasutused, ELi institutsioonid ja mõnikord ka üksikisikud. Ettekandja-kohtunik teeb esitatust kokkuvõtte ning seejärel arutatakse seda kohtu üldkoosolekul, kes otsustab: mitu kohtunikku asja menetlema hakkab (3, 5 või 15 (kogu kohus), olenevalt asja olulisusest ja keerukusest). Enamiku kohtuasjade menetlemisega tegeleb 5 kohtunikku, väga harva tuleb ette juhtumeid, kus asja arutab kohtu täiskoosseis; kas tuleb korraldada kohtuistung (suuline osa) ning kas on vajalik kohtujuristi ettepanek.
Suuline osa – avalik istung. Mõlema poole advokaadid saavad esitada oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile esitada küsimusi.Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab ta selle mõni nädal pärast istungit.Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole.

Euroopa Kontrollikoda
Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid
• Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis.
• Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte.
(Euroopa Ülemkogu)

Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk .
ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid , võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise.
Kohtutakse 4x aastas.
Esindab EL huve tervikuna.
Ülemkogu otsused pole kohustuslikud.

EU AGENTUURID
Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid

Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne
Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevus

COREPER- alaliste esindajate kommitee
COREPER II – koosneb suursaadikutest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: majandus-, rahandus-, justiits-,sise-, välis- ja kaitseasjad, jne.
COREPER I – koosneb esinduste EL-i juures asejuhtidest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: keskkond, sotsiaalküsimused, siseturg, konkurentsivõime, transport, energeetika, jne. COREPER-i esindajad vahendavad Euroopa Liidu ideid liikmesriikidele ja liikmesriikide ideid Euroopa Liidu tasemele ning leiavad vajadusel lahendusi horisontaalselt
Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana. Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly vastab Euroopa Liidu kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide kaebustele, aidates avastada haldusomavoli – juhtumeid, mille puhul Euroopa Liidu institutsioonid,asutused ametid ja agentuurid on rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi.
• Ombudsman viib uurimist läbi omal algatusel või kaebuse alusel. Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande.
EUROOPA KESKPANK

EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank.
EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal.
Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.
Asub Frankfurdis.
Juht on Mario Dragi.

• Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia , 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia , 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks.
• Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri .
. EKP presidendiks on itaallane Mario Draghi, EKP-d juhib EKP Nõukogu, kuhu kuuluvad 6 juhatuse liiget (sh president ja asepresident) ja euroala keskpankade (19) presidendid .
Nõukogu kohustused:

võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid;
määratleda euroala rahapoliitika. See hõlmab otsuseid, mis on seotud rahapoliitiliste eesmärkidega, baasintressimääradega ja valuutareservi eraldamisega eurosüsteemile, ning nende otsuste rakendamiseks vajalike suuniste kehtestamist.

Üldnõukogu – üleminekuorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatus ja kõikide. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade presidendid. Lõpetab töö, kui kõik liikmesriigid on euroala liikmeks saanud
Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis
Majandus- ja sotsiaalkomitee – esindatud on töötajate organisatsioonid , tööandjate organisatsioonid, samuti teised majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse.
Regioonide komitee – esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa Liit ei muutuks liiga tsentraliseerituks. (Võimalik nõuanne võiks olla seotud piiriäärsete valdade piirülese koostööga).
Euroopa Investeerimispank (EIB
The EIB on Euroopa Liidu pank . EIB on ainuke pank, mis on omatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide huve. EIB teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega rakendamaks Euroopa Liidu poliitikaid.
• Laenab, segundab (ingl. k. blending) ja nõustab

Laenab: EIB tegeleb peamiselt laenude andmisega, aga annab ka garantiisid, tegeleb mikrofinantseerimisega, kapitaliinvesteeringutega jne.
Segundab: EIB toetus aitab paketeerida ja pakkuda rahastust projektide jaoks koos Euroopa Liidu eelarvevahenditega.
Nõustab: rahastuse puudumine on tavaliselt kõigest üks barjäär investeeringute tegemisel. EIB aitab administratiivsete ja projektijuhtimise oskustega, mis võimaldavad investeeringud ellu kutsuda.

Euroopa Liidu välisteenistus (EEAS)
Euroopa Liidu välisteenistus asutati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 26. juulil 2010 Kõrge Esindaja Catherine Ashtoni ettepaneku alusel. EEAS alustas tegevust 1. jaanuaril 2011.
• Kõrge esindaja Federica Mogherini täidab vastavalt oma volitustele järgmiseid ülesandeid:

juhib liidu välis- ja julgeolekupoliitikat;
aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogult saadud volituste alusel, ning tagab kõnealuses valdkonnas vastu võetud otsuste rakendamise ;
täidab välisministrite nõukogu eesistuja ülesandeid;
on üks komisjoni asepresidentidest ning tagab seega liidu välistegevuse järjepidevuse;
esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel;
juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega ( naabruspoliitika ), arenguabi , Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO -ga, humanitaarabi , rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne
ÕIGUSALLIKAD
Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad:

Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks.

Esmased õigusallikad:

Aluslepingud :

Lissaboni leping
Euroopa Liidu leping
Euroopa Liidu Toimimise Leping
Protokollid , lisad, muudatused ja ühinemislepingud

Euroopa Liidu Põhiõiguste harta
Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. ( Põhiõigused , proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine , jne.)
Rahvusvahelised lepingud

2009 Lissaboni leping
leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesmärk : muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused ) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel.

Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud.
Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad).
asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht.
Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.
EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping( ELTP ).
Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel( otsustamisel seadusandlik tavamenetlus ).

Euroopa liidu leping- Maastrichti lepingu 1992

Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati 1992, jõustus 1993
Eesmärk : ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide ( kodakondsus , ühine välis- ja sisepoliitika ) kehtestamine.
Peamised muudatused : Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.
Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale
tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks

Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid , sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused -igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Sammas olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Kontrollikoda sai sama taseme staatus Euroopa Liidu Kohtuga, loodi Euroopa Keskpankade süsteem ja asutati Euroopa Keskpank, Parlamentaarne Ombusdsman ja regioonide komitee.Kirjeldati susidiaarsuse printsiip.Toodi sisse uued otsustusvaldkonnad:kultuur, rahva tervis, arengukoostöö ja tehti olulisi muudatusi varasemates valdkondades.
EL toimimise leping
EL toimimise lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus ja kord.
EU söe ja teraseühendus 1951
Eesmärk : luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus , et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida, ilma et teised sellest midagi ei teaks. See vähendas Teise maailmasõja järgset umbusaldust ja pingeid. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping kaotas kehtivuse 2002. aastal. Robert Shuman pakkus oma kõnes välja, et tuleks Saksa ja Prantsuse söe ja terase varud ühe järelvalvaja ülemameti alla panna. Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid.
Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas.
1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus
Eesmärgiks oli moodustada Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus ( Euratom ).ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis , töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks . Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel.

1986 Ühtne Euroopa Akt

Eesmärk : reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.
Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi- mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur -(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika , majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika .

1997 Amsterdami leping

Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Eesmärk : reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta ? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse:tõsteti viisa, asüül, immigratsioon , ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana. Amsterdami lepinguga: Euroopa Parlamendi otsustamisõigust laiendati tunduvalt ning see muutus nõuandvast asutusest seadusandlikuks parlamendiks
2001 Nizza leping
Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele.Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus.
2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD
EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp , motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse. liidule pidi tulema president ja välisminister . KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon , mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping
EU Põhiõiguste harta
Euroopa Liidu põhiõiguste harta on selge ja tugev avaldus ELi kodanike õiguste kohta. see võeti vastu 2000. aastal ning on alates 2009. aastast ELi liikmesriikidele siduv. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad järgima
Nice `i leping allkirjastati 2001, jõustus 2003 Nice´i lepingu eesmärk oli reformida liiduasutuste struktuuri. Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust
TEISESED ÕIGUSALLIKAD.
Määrused
Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Direktiivid
Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama . Siiski võib iga riik otsustada selle üle, milliseid õigusakte kehtestada, et kõnealuseid eesmärke saavutada
Otsused (üldised ja üksikotsused)
Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.
Arvamused, soovitused ja ettepanekud
Soovitused ja arvamused ei ole siduvad . Soovitus võimaldab institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid õiguslikke kohustusi nende suhtes, kellele need on adresseeritud. Arvamus on vahend, mis võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil.
Institutsioonide vahelised lepingud
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga .
NELI PÕHIVABADUST
Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-is on kuulsad “neli vabadust”, mis pandi paika Rooma leppega.
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Kaupade vaba liikumine, mis on siseturu neljast põhivabadusest esimene, on tagatud tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamise ning tollimaksude ja koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keelustamise teel. Hiljem asetati rõhk kõigi ülejäänud kaupade vaba liikumise takistuste kaotamisele eesmärgiga luua siseturg – sisepiirideta ala, kus kaubad saaksid liikuda sama vabalt kui riigisisesel turul.
Kaubad – ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud . See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja ekspordipiirangud JA kõik samaväärse toimega meetmed.
Artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks.
TEENUSTE VABA LIIKUMINE
Teenused – tasu eest osutatud teenused, mille hulka kuuluvad tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus. Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel.
keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. Teenustena mõistetakse aluslepingutes tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega.
Ühes liikmesriigis seaduslikult tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja spetsialistid või juriidilised isikud ELi toimimise lepingu artikli 54 tähenduses võivad: (i) tegeleda püsiva ja kestva majandustegevusega teises liikmesriigis (asutamisvabadus: ELi toimimise lepingu artikkel 49); või (ii) pakkuda ja osutada oma teenuseid ajutiselt teistes liikmesriikides, jäädes ise oma päritoluriiki (teenuste osutamise vabadus: ELi toimimise lepingu artikkel 56).
Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)tööstuslik tegevus,
b)kaubanduslik tegevus,
c)käsitöönduslik tegevus,
d)vabakutseline tegevus.

. Piirang peab olema seatud avalikes huvides (majanduslikud huvid ei ole põhjendatavad);

2. Piirang peab olema seatud selliselt , et see ei oleks diskrimineeriv (ega kaitsev);

3. Piirang peab olema proportsionaalne. Tuvastatakse, kas piirang on sobiv ja asjakohane oma eesmärgi saavutamiseks;

4. Piirang peab olema kooskõlas põhiõigustega
INIMESTE VABA LIIKUMINE
inimeste vaba liikumine– tööjõu vaba liikumine tähendab, et igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel. Liikmesriigid toetavad noorte töötajate vahetamist ühisprogrammi raames.
See hõlmab töötajate liikumisvabadust ja teises riigis elamise õigust, pereliikmete riiki sisenemise ja seal elamise õigust, õigust teises liikmesriigis töötada ning õigust samasugusele kohtlemisele nagu selle riigi kodanikel. Sellega püütakse kaotada liikmesriikide töötajate kodakondsusel põhinevat diskrimineerimist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.
ei tohi teise liikmesriigi kodanikest töötajaid nende kodakondsuse tõttu kohelda erinevalt oma riigi kodanikest töötajatest. gal liikmesriigi kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis kooskõlas asjaomase liikmesriigi töötajatele kohaldatavate vastavate õigusnormidega. Asutamislepinguga antakse liikmesriikidele õigus keelduda ELi kodanikule riiki sisenemise ja seal elamise õiguse andmisest seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega.
Direktiiv 2004/38 Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil
• Iga isikut kes tegeleb tööga, mis on efektiivne ja tõeline, tuleb käsitleda kui töötajat.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks; selleks kehtestavad nad korra, millega kindlustatakse võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:

kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavate perioodide kokkuliitmine, et omandada ja säilitada õigus saada toetust ja arvutada toetuse suurus;
toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil.

Töötajate vaba liikumise takistused

Töökohale pääsemise takistused – piirangud näiteks teises liikmesriigis registreeritud ametiauto kasutamisele.
Professionaalsete sportlaste erand – sportlase liikumisel klubist klubisse on võimalik nõuda kompensatsiooni

Töötajate vaba liikumine ELTL Artikkel 45
1. Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires.
2. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.
3. Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt, toob see endaga kaasa õiguse:

võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;
liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil;
viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;
jääda liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist kooskõlas tingimustega, mis lülitatakse komisjoni poolt koostatavatesse määrustesse.

KAPITALI VABA LIIKUMINE
Kapital – kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
Majandus- ja rahaliidu esimesel etapil viidi sisse kapitalitehingute täielik vabadus, mis esmalt kehtestati nõukogu direktiiviga (88/361/EMÜ) ja hiljem sätestati Maastrichti lepingus. Alates sellest ajast keelatakse aluslepinguga kõik kapitali liikumise ja maksepiirangud nii liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. See põhimõte on vahetult kohaldatav, s.t ei vaja mingeid täiendavaid õigusakte ELi ega liikmesriigi tasandil.
Kõrvaldada tuleb kõik piirangud, mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Kapitali liikumisel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on liikmesriikidel siiski: 1)võimalus võtta erandlike asjaolude tõttu tarvitusele kaitsemeetmed; 2)võimalus kohaldada piiranguid, mis kehtisid enne teatavat kuupäeva kolmandate riikide ja teatavate kapitali liikumise liikide suhtes; 3) selliste piirangute kehtestamise alus – kuigi ainult väga spetsiifilistel asjaoludel.
Kapitali vaba liikumine ELTL artikkel 63- 1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Kapital - ressursid , mida võib kasutada või kasutatakse investeeringuteks eesmärgiga luua tulu.
Maksed – sisaldab endas nii kapitali kui ka tehinguid .

Kapitali vaba liikumise erandid• Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga võtta kolmandate riikide suhtes mitte kauemaks kui kuueks kuuks tarvitusele kaitsemeetmed, kui sellised meetmed on vältimatud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 103 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

103 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Neli põhivabadust, EU institutsioonid, õigusallikad (aluslepingud, teisesed õigusallikad)

Neli põhivabadust EU institutsioonid õigusallikad aluslepingud teisesed õigusallikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu

Euroopa liidu õigus

docx

Euroopa Liit

EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ)

Ühiskond

docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa

Euroopa Liidu üldkursus

docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9

Geograafia

doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus

docx

Euroopa parlamendi institutsioonid

ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu

Õigus

140

ppt

Euroopa Liit

91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka

Euroopa liit

doc

EL õiguse alused

Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid