Peamised valimissüsteemid Demokraatia erinevad vormid · Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. · Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises.
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus ...
Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle
Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Sellel ajal poliitiliselt ja majanduslikult
· Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Selline tegevus mõjutas tugevasti NSVL presidenti Gorbatsovi ja päevade küsimuseks muutus NSVL lagunemine
Koguduse avamise päevaks oli valmis ainult üks puust maja, millest varsti sai kloostri haigemaja. Pühtitsa kloostri elanike vaimulik tase on küllaltki krge ning just seepärast soovivad paljud vastavatud kloostrid oma kloostriülemateks just Kuremäel nunnakogemuse saanud desid. Tavapärase nunnaelu krval on selles kloostris toimunud ka kikvimalikud, nii piiskopkondliku, üldkirikliku kui ka ühiskondliku tähendusega kongressid, kirikunupidamised, koosolekud ja referendumid. Fakte: Asutamise 1891 aasta: Kloostri Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.) erakla: Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), iglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radonezi vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit
1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam • Eesti koolide vahel õppevahetused 2.Haldusreform • Teha KOVis referendumid • Vägisi liituda • Riigimotivatsiooni 2. Too päris elust näiteid „võimaluste akna“ avanemisest. Brexit Suurbritannias Uus valitsus Eestis Tervishoitus reform USAs Haldusreform Eestis 3. Too reaalsest elust näide erakondade ja huvirühmade nö poliitikakogukonnast mõne teema raames, et selgitada P. Sabatier`i eestkostekoalitsiooni raamistiku toimimist. Näide: Vene gümnaasiumid ja KeskerakondSDE
¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete ja institutsioonide kogum. bürokraatia - paberimajandus/valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem seltskond demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. otsene ehk vahetu demokraatia - võimu teostavad inimesed ise (rahvakoosolekud, referendumid, rahvaalgatus) esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim.
3) senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks. 4) tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. 5) paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu võeti vastu keeleseaduseid. 6)osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. 7) Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses. 8) kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus . * Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks.
Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. · 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. · Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M
Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt. õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2) *Agraatühiskond-hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük. Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus
jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid omanduse ja mõõdukate maksma. Inimestele vahel. ei karistata kõrgete maksude poolt. Kollektiiv tagatakse väärikas maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase. (Kristlik demokraatia) (Sotsialism) 2. Demokraatia Jagunemine - otsene-kohalikud omavalitsused, referendumid (rahvahääletlus), rahvakoosolekud ,osalus- e-riik, esindus- esindajate valimine (parlamenti), elitaar- võim on eliidi käes Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine
surve avaldamises; – USA nn tähesõdade programm, millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; – naftahinna muutumine maailmaturul. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks • 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. – Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes
Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond? Faas ük arengus, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38. Mis on õigusriik? Seaduse ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. 39. Millised on õigusriigi tunnused? Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdok. Probleemi lahendamine seadusandlusest lähtudes. Seadus universaalne kõigi suhtes. Võimude lahusus.
1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük
Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. OTSE = OSALUSDEMOKRAATIA. Eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit tegutseb peamiselt grupihuvist lähtuvalt, see aga võib omakorda põhjustada mõjukatel
Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlamendi vahel puuduv tasakaalustav jõud riigipea, president, kuna valitsusjuht (riigivanem) täitis ka esindusfunktsiooni. Nii tekkisidki mitmed tõsisemad sisepoliitilised kriisid (1923. ja 1929. aasta ülemaailmsest majanduskriisist tingituna). 1930. aastate alguseks oli selge, et tuleb läbi viia muudatusi lausa põhiseaduslikul tasandil. 1932.-33. aastal viidi läbi referendumid uue põhiseaduseprojekti vastuvõtmiseks need kukkusid läbi. Vastu võeti hoopis 1929. aastal uue poliitilise jõuna tegevusse astunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu projekt ning uus põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt vähendati parlamendi mõjuvõimu ja loodi riigipea ametikoht. Kahjuks aga ei saanudki see ilmselt parem demokraatlik skeem tööle hakata, sest 12. märtsil haarasid sõjaväelise riigipöördega võimu K. Päts, J
Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks Nähes, et sõjalise jõu kasutamine ei anna soovitud tulemusi, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele 3/4 hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest kõik iseseisvusmeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Kõige valusama tagasilöögi osaliseks sai Gorbatsov Venemaal. Märtsis üritas ta sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Boriss Jeltsinit selle esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus vallandas NLKP juhtkonnas pahameeletormi.
Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku
Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tsehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi) Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003, Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile, Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur Laienemine 2004/2005 2001 mõned saavad varem!: Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha, 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla, Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit) EL 25 1. mai 2004 2007 Rumeenia ja Bulgaaria: 2004 saavad valmis, Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku Nagu Amsterdamiga plaaniti Laienemise Mõjud Institutsionaalsed: Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke Majanduslikud: Uued turud, süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed
· tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida
See tõendavat, et koostöö on kasulikum ja kaugemas perspektiivis kindlam tee õnneni kui konkurents. Rifkini järgi “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”. Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles. ● Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise (referendumid, rahvakoosolekud). ● Esindusdemokraatia ehk kaudse demokraatia all mõeldakse riigikorda, kus kodanikud teostavad võimu regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu. ● Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga.
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse
Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tsehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros. 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi)). Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003. Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile. Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla. Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)) EL 25 1. mai 2004. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria (2004 saavad valmis. Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku. Nagu Amsterdamiga plaaniti) Laienemise mõjud: Institutsionaalsed (Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused. Liiga palju komisjoni volinikke) Majanduslikud (Uued turud, süst majandusse. Uued riigid valdavalt vaesed) Juriidilis-praktilised (EL siseimmigratsiooni küsimus
2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda
Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) võeti vastu keeleseaduseid osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) · Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov
a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Alustati ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks. 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud omad referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja
1) Iseseisvusmanifest 2) I põhiseadus 3) II -//- 4) III -//- 5) IV -//- 1992.a. EV põhiseaduse nõrgad kohad: 1) Tarbetuks on osutunud presidendi valimiste voorud Riigikogus, kuna kõik presidendid on valitud viimases voorus e. Valimiskogus 2) Määratlemata on presidendi täpsed võimupiirid riigikaitse kõrgema juhina 3) Rahvas ei saa otse presidenti valida ja algatada seaduseelnõu Taasiseseisvunud EV ajal on korraldatud referendumid e. Rahvahääletused 1) 1992 põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses 2) 2003 EL astumise ja sellega seoses „EV põhiseaduse muutmise küsimuses“ EV põhiseaduse muutmise võimalused: 1) rahvahääletus 2) Riigikogu kahe järjestikkuse koosseisu otsus 3) Riigikogu otsus erakorralise ja kiireloomulise olukorra tõttu Põhiseadus keelab referendumile panna teatuid küsimusi. Nimeta need:
- 5 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki + Küpros · 1997/99 Amsterdami leping · 1999 Liitumisläbirääkimised - 5 KIE riiki + Malta · 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Institutsionaalne reform ja laienemine · 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent - Põhiseadusliku lepingu projekt · 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp - 8 KIE riiki + Küpros + Malta · 01.2002 Ühisraha Euro kasutuselevõtt (sularahana) Euroopa integratsiooni kronoloogia · 2003 Referendumid liituvates riikides Referendumid liituvates riikides · 04.2003 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjasta 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjastamine · 1.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi (k.a. Eesti), Küprose ja Malta liitumine Euroopa Liiduga · 06.2004 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--25) · 06.2004 Horvaatia saab EL kandidaatriigi staatuse · 10
lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast luba antud. Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Alates aastast 1949 NATO-sse kuuluv Norra on hoidnud alal tugeva iseteadlikkuse. Euroopa Liitu astomist puudutavad referendumid tõid kumbki eitava tulemuse. Rahvusvahelise heaolu ja rahuküsimuste vallas mängib Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia. Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel.
demokratiseerumiseks,tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. Paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu- suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad), võeti vastu keeleseaduseid, osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses. Kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin).Üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) . Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida
üldlaulupidudel.ÜLP 5 aasta tagant Tln-s,uhkeim 1938a,millega tähistati omariikluse 20.sünnipäeva.Nende kõrvale tekkis noorteorganisatsioone Olme 20.saj algus ja 1930vahel-maal kerkisid moodsad elamud ,kõrge vundamendiga,suured aknad,avarad verandad.Mööbli kvaliteetsem ja moodsam toodang,maalid seintel,seinvaibad,keskküte,elektrivalgustus.Kasutusel kodumasinad,levisid telefonid,raadiod,tulid bussid inimesed ostsid jalgrattaid.Riigikogu hääletamised ja referendumid. 20.saj.lõpp ja 1930.vahel-moodsad elamud,suured kivist korteriühistud,kodumasinad,riputati pilte seintele,eraldi WC,keskküte,vannituba.Levisid autod,mobiilid telekad,raadiod.Piiratud riigikogu hääletused.
viipekeel TVs, töötamisvõimalused Vaesus toetused (suurperetoetus, emapalk, lasteraha) 14. Otsene ehk vahetu demokraatia demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 põhiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini
reageeri. Moskva blokaad tabab kõige rohkem Leedut ähvardas kriitilise olukorraga, meie olime kohustatud aitama. Moskva saadab täiendavad väeosad, mille eesmärk on võtta üle elulised organid. Ohvrid Vilniuses, mõned päevad hiljem ka Riias. Meie pääseme sellest. Boriss Jeltsini visiit Tallinnasse, kust sünnib ühine deklaratsioon Moskvale, et paluda ratsionaalset poliitikat. Mõistis, et NL laguneb nagunii. Tallinnas valmistuti ka võimalikule rünnakule. Moskva referendumid ettepanek korraldada kõigis liiduvabariikides rahvahääletus, kas sooviti NLi lagunemist. Osades riikides keelduti sellest, sest kardeti tundmatust. 6s riigis oma referendum 'Kas teie pooldate Eesti Iseseisvumist?' Eestis poolt 78%. Augustiputs 19.-21. august. Kompartei vanameelsed süüdistasid Gorbatsovi ideaalide reetmises ja ta võeti koduaresti. Valmistati riigipööret - Erakorralise Seisukorra Komitee. Saadeti teated liiduvabariikidesse, et tuleb kuuletuda kohalikele
Kui 1999. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales vaid 52% hääleõiguslikest kodanikest (liikmesriikide keskmine), siis 2004. aasta valimistel osales alla poole valimisõiguslikest kodanikest (Eestis vaid 38%). · Integratsiooniteemaliste referendumite läbikukkumine. 1990-ndatel on liikmes- ja kandidaatriikide kodanikud korduvalt hääletanud eliidi poolt kavandatud integratsiooniplaanide vastu. Läbikukkunud referendumid: Maastrichti leping 1993 Taanis, Norra liitumine 1994, euro kasutuselevõtt 2000 Taanis ja 2003 Rootsis, Nizza leping Iirimaal (2001), Põhiseaduse Leping Prantsusmaal ja Hollandis (2005), Lissaboni leping Iirimaal (2008). · Massirahutused, mis käivad kaasas Euroopa Liidu tippkohtumistega (nt Euroopa Ülemkogu istungid Nizzas, Göteborgis, Laekenis, Barcelonas ja Sevillas). Alates 1973. aastast on Euroopa Komisjon korraldanud ulatuslikke avaliku arvamuse uuringuid
manööverdamiseks. Kantsleri funktsiooni allutamine presidendile. Uur Riigipäev. Mis on keisririigi omast oluliselt tugevam. Parlament muutub taksitavaks jõuks presidendile ja kantslerile, sest parlament muutub seadusandlikuks koguks. Kogu seadusandlus läheb paralmendi kinnitamiseks. Riigipäeva tähtsust tõstetakse oluliselt, muutub Riiginõukogust olulisemaks. Saab avaldada umbusaldust riigikantslerile. Rahvahääletus e referendumid - need kui instrumendid mis peaksid aitama lahendada poliitilisi ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri jaoks, kes hakkab tühistama Weimari riigi seaduseid. Liidumaad kaotavad monarhistliku olemuse (piirkondlik separatism, sh. Hitleri juhitud Müncheni putš 1923). Saksamaa kui unitaarne riik. Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad
4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6
· Inguna Sudraba RAHVALOENDUS 1.-12.märts interneti teel 2001 Rohkem kui 650 000 inimest 17.märts 31.mai külastamine kodus Kuni 10.maini loetud 1 138 000 inimest MUUSEUMIÖÖ 14.mai U 271 000 külastajat kogu Lätis Enim külastatud 1. Sõjamuuseum Riias 26 000 2. Okupatsioonide muuseum Riias 18 566 3. Cesise ajaloomuuseum 9 000 REFERENDUMID Läti keel õppekeeleks kõikides Läti koolides · 11.mai 9.juuni · 81% noort tunnevad raskusi läti keelega · 80% vaatab vene telekanaleid · 33% arvab, et läti keel pole vajalik · Vene keel teiseks riigikeeleks
Ettevalmistused uue liidulepnigu sõlmimiseks Nähes, et sõjalise jõu kasutamine ei anna soovitud tulemusi, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest kõik iseseisvusmeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Kõige valusama tagasilöögi osaliseks sai Gorbatsov Venemaal. Märtsis üritas ta sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Boriss Jeltsinit selle esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus vallandas NLKP juhtkonnas pahameeletormi
demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses * kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) * üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida
agressioon ei jõudnud, kuna maailma reageering oli suhteliselt tugev, lubades lõpetada majandusliku abi Nõukogude Liidule. Jeltsin sõlmis Tallinnas sõpruslepingud Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel ja kutsus sõjaväelasi mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 1991 aasta märtsis korraldati NSVLi säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvusmeelsed liiduvabariigid boikoteerisid seda. Baltimaades korraldati referendumid iseseisvusküsimuses. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks, kelle korraldusega lõpetati riigiametites kommunistliku partei tegevus. Gorbatsov üritas Liitu koos hoida liidulepingu abil, mis samuti sisuliselt ebaõnnestus. Vanameelsed püüdsid riiki suunata vanadesse rööbastesse tagasi. G oli läinud Krimmi puhkama ja seda ära kasutades moodustati võimu ülevõtmiseks Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). 19.augusti hommikul teatas RESK, et on
demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses * kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) * üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida
võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Demokraatia kui rahva võim Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99
50ndatel oli destaliniseerimine Hrustsovi ajal, suured saavutused kosmoseteaduses. Olid ka mõned sula märgid, olukord lõdvenes natuke, pärast Kuuba kriisi lahkus ta ametis 1964. Breznevi aeg oli seisak, tema ajal suruti maha ka Praha kevad. Gorbatsev tuli ametisse 1985, ta tegi majanduslikke muutusi ja parteiliidrites muutusi -perestroika ja toimus glasnost – info kättesaadavuse avanemine. Ta liikus külma sõja lõpetamise poole. 90ndate alguses olid iseseisvuse referendumid, 90ndal aastal sai ka venemaa iseseisvaks, üheksas sots vabariigis oli referendum NSVL hoidmiseks, seda pooldati, taheti moodustada vabam liit. Selle peatas Augusti putš, kus taheti Gorbatsevi reformid kaotada, see kukkus kokku, Gorbatsev astus oma kohalt tagasi. Jeltsinist sai Venemaa president aastal 1991. Liiduvabariigid iseseisvusid samuti 90 ja 91. 44. Poola XX sajandil Poola oli 20 sajandi alguses Tsaari Venemaa koosseisus, ning sai uuesti vabariigiks aastal
Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema majandusküsimustega, seda vaba turu kaisteks, mis eeldas riigi mittesekkumist majandusellu (võitsid liberaalide valijaid enda poole) Sotsiaaldemokraatide peamised ideed XX saj esimestel kümnentitel olid: riigi suurem sekkumine
kahtlemata oli platonismist mõjutatud. Nimelt peakski tolles reklaamis esitatud idee kohaselt riik olema selline, kus "ühed juhivad, teised kaitsevad ja ülejäänudki teevad kõik tublilt oma tööd", nii et kõigil oleks hea, rahulik ja turvaline. Vaadeldes aga Platoni hinnangut demokraatiale, paistab selgelt, et tal on täiesti õigus. Kõige tabavamalt ütles oma loengus kunagi Rein Ruutsoo: "Mitte ühedki valimised ega referendumid ei suuda garanteerida, et nende tulemusel võetakse vastu just õ i g e d otsused. Paljud inimesed ei saa ju mingil põhjusel osaledagi - kes on haige, kes on reisil jne. Ka osalejatest ei pruugi paljud teha mingil põhjusel õ i g e t valikut - mõnel on paha tuju, mõnel on liiga hea tuju, aga mõni on lihtsalt loll!" Kui aga püüda Platoni seisukohalt hinnata näiteks Eesti riigi senist arengut (viimase 10 aasta jooksul), siis
vastastikkuse tunnustamise protokollile. · 15.1.1991 asendati NSVL välisminister. Samal ajal pidi algama ka Kuveidi vabastamine ja Esimene Lahesõda. · Riias okupeeris OMON ajakirjandusmaja, sillad. Hakati püstitama barrikaade. · Järgnenud suvel terroriseeris OMON piiripunkte. · 17.3.1991 kuulutati välja üle-liiduline referendum nn. uue liidulepingu toetuseks. · Balti riigid korraldasid oma referendumid Riigipöördekatse NSVLis · Kõnekeeles nn. augustiputs · Ajavahemik 19.- 21.8.1991 · Kasutades ära olukorda, et Gorbatsov oli Krimmis Foroses puhkamas, haaras võimu nn. erakorralise olukorra komitee · Vene NFSV president Jeltsin astus otsustavalt vastu. Moskvasse viidud tankiväed läksid Jeltsini poole üle. Dessantväed tuuakse ka Eestisse, kus üritatakse ära võtta teletorn.
1990- Ühendatud Bundesrepublik Konstitutsiooniline protsess käivitub kristlikke dem juhtimisel, pol loosungiks on ,,hoiduda Weimari vabariigi vigadeks". Weimari Vabariigi demonstreeritakse kui targalt lib trad üles ehit riiki , mis on lõplikult lahti saanud võimustruktuuri autoritaasetest joontest ja mis luuakse lääne dem joontele tuginedes. Kaasatakse liidumaad PS väljatöötamisse. Liidumaad saadavad oma esindajad assambleese ning toimuvad ka referendumid PS üle.Parteide temaatika võetakse PS detailse jlgimise alla. Parteiseadus, lisaks sisaldab PS ka dem klauslit. Okupatsioonitsoonides võimulolevad USA , PR ja UK mõjutavad Saksa parteipol süs väljakujundamist. Parteisid ürit arendada tugevateks organisatsioonideks. Soovitakse luua olukorda, mis meenutaks Anglosaksi parteimaastiku, mis on selgelt domineeritud 2 suure partei poolt.Keelatuks kuulutati sellised parteid, kelle tegevust võis pidada dem vastu suunatuks
kohtuvõimule suurem on sotsiaalne sidusus Otsesed kanalid Polüarhia, Vastutus tegu on Vabadused ja üks osa input opositsioon on väärtusega õigused tegu vechicle'st nt väärtused meetodiga referendumid, protestid Esinduslikud Legitiimne võim Reageerimisvalmidus Sidemed sisendiga kanalid - üks osa on väärtus tegu on väärtusega, tegu samuti input vechicle'st nt mis tähendab, et meetodiga, mille alla poliitilised parteid, viiakse ellu see, mida kuuluvad siis
Ta on lubatud näiteks Austrias, Hispaanias, Sveitsis, Itaalias. Eestis oli rahvaalgatus lubatud kuni 1933. aasta konstitutsiooniparanduste jõustumiseni ja see rahvaalgatus tõi kaasa nn vapside PS vastuvõtmise ja vaikiva ajastu. 1991 PS rakendamise seadus lubas esimesel 3- aastal PS vastuvõtmisest algatada PS muutmist rahvaalgatuse korras, seda võimalust ei kasutatud. Selle järgi kas referendumit tuleb või ei tule korraldada jagunevad referendumid kohustuslikeks ja fakultatiivseteks. Kohustuslik referendum- kindlaks on määratud küsimuste ring, mille otsustamiseks tuleb referendum igal juhul korraldada. (Eestis näiteks Põhiseaduse 1. ja viimase peatüki muutmiseks). Fakultatiivsete referendumite korraldamine sõltub referendumi määraja äranägemisest. Fakultatiivseid referendumeid määratakse küsimustes, mille otsustamiseks kohustuslik referendum pole nõutav
annaabi.ee 
