Ülikool Euroopa Parlament Referaat Õppeaine: Rahvusvahelised suhted Õppejõud: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga püüan anda ülevaate Euroopa Parlamendi struktuurist, ülesannetest ja arengust. Antud teema sai valitud, kuna tunnen, et Euroopaga seotud teemad on mulle lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks...
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist....
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule. · Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Komisjon vastuta...
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesande...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa ...
Euroopa Liit Magnus Lehiste Peakontor Euroopa Parlament tuleb kokku aastas 12 istungjärguks Strasbourg'is ja ülejäänud istungiteks Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Luksemburgis. Euroopa Komisjoni peakontor on Brüsselis, kuid ta on juriidiliselt kohustatud säilitama kontorit ka Luksemburgis. Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa Liidu alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping, mis jõustus 1952. aastal. Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu. Euroopa Liidu eesmärgid Euroopa Liidu kolm põ...
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2...
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL de...
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid m...
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud ...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusan...
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikme...
Nizza leping Riho Kirsipuu Sissejuhatus Euroopa Liidu ja selle eelkäijate ajaloos on olnud mitmeid tähtsaid lepinguid. Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täide...
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse . Euroopa Parlament Riik Kohtade arv Malta 5 Eesti, Küpros, Luksenburg 6 Sloveenia 7 Läti 9 Leedu, Iirimaa 13 Taani, Slovakkia, Soome...
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult ...
1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti) 2. Kopenhaageni kriteeriumid 3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid ...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada k...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse a...
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a...
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komi...
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3. Hoolitseda EL poliitikate ja otsuste rakendamise eest EL liikmesriikides (täitevfunktsioo...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM33 Keia Hark EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus..........................................................
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorgani...
Euroopa Liit Kaili Helü Tep07 Euroopa Liidu riigid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm ...
Euroopa liit Viktoria Linde 12. klass Euroopa Ühendused 9. mai 1950 Euroopa ühendamise idee (Prantsusmaa välisminister Robert Schuman) 1951. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL koda...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika.............................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Eur...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ühiskonnaõpetus referaat Euroopa Liidu ajalugu ja sümboolika Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveeni...
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroo...
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise........................................
Lähte Ühisgümnaasium Euroopa institutsioonid Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid...
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine...................................................................................................
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Euroopa Liit (EL) Euroopa liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest. Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
