Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine
pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega)
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega,
positiivsel tagasisidel. Tehnoloogiad tavaliselt paranevad, kuna inimesed ja ettevõtteid omandavad kogemusi, mis omakorda suunab tehnoloogiate edasist arengut ning mida rohkem inimesi võtab tehnoloogia vastu, seda rohkem see paraneb ja muutub atraktiivsemaks edasiseks vastuvõtmiseks. Tehnoloogia kiire paranemine on küll eeliseks turul, kuid alati ei oma tähtsust kiirus ning varane paremus ei pruugi tagada pikaajalist sobivust. Osad majandussektorid toodavad rohkem ning nende tooted on keerulisemad (nt autod, arvutid), kuid kui juba müük algab, siis üldjuhul kasvav tootmine on suhteliselt odav. Tootmise kasv toob täiendavaid eeliseid: tootes rohkem ühikuid tähendab see üha rohkem kogemusi tootmisprotsessi ja võimalus saavutada paremat arusaamist, kuidas edasi toota odavamalt/kasumlikumalt. Kogemuste põhjal on võimalik ühe toote või tehnoloogia põhjal lihtsamalt toota uusi tooteid, mis sisaldavad samalaadseid või omavahel
http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid.
välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow, Boyne, Blackwater. Sisejärved Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree, Lough Derg Majandus SKT/el.: 16 782 euro Töötus: 10,1% Majandussektorid: põllumajandus (5,4%), tööstus(41,4%) teenindus(53,2%) Põhiseadus ja valitsemisviis Parlamentaarne demokraatia President valitakse 7 aastaks Vabatahtlik sõjaväeteenistus. Tähtsad sündmused 1973- uus põhiseadus, Euroopa majandusühenduse liit 1955- Iirimaa sain ÜRO liikmeks 1973- Iirimaa liitus EÜga 1999- liitus EMUga
märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome eelarve aastail 19982008 ülejäägis, maailmamajanduse kriisi ajal see kahanes kiiresti ja 2010. aastal oli riigi majanduse
väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut? – Mida rohkem on sekundaar – ja tersiaarsektoris töötajaid, seda arenenum on riik. 6. Miks on noorte seas suur töö puudus vähem arenenud riikides ja arenenud riikides
Riikide järjestuses on Eesti 42. kohal, Malta 36. kohal ja Kuuba 48. kohal. Sisemajanduse kogutoodang SKP järgi on Malta kogutoodang kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam kogutoodang. Eestil on SKP järgi palju kõrgem kogutoodang kui Kuubal ja natuke madalam kui Malta kogutoodang. Kogutoodangu järgi on Eesti 42. kohal riikide järjestuses, Malta 37. kohal ja Kuuba 88. kohal. Majandussektorid (hõivatus nendes) Aastal 2010 oli Malta primaarses majandussektoris tööhõivatus 1.9%, sekundaarses majandussektoris oli tööhõive 17.2% ja tertsiaarses majandussektoris oli tööhõive 80.9%. Tööjõud ja tööpuudus Maltas 2001 aasta andmete järgi töötab Maltas veidi üle 145 000 inimese, kui töötuse määr on 3%. Tootmise protsent oli 22.4, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubandus 14.7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Õpik lk.10-17 Valve Meesak Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete
HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED
22) Kergetööstus- Tööstusharu, mis tegeleb rõivaste ja jalatsite valmistamisega ning nende valmistamiseks vajalike materjalide tootmisega, nagu näiteks riie (tekstiilitööstus) ja nahk (nahatööstus) 23) Veondus- ehk transport, majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste veoga. 24) Transiit ehk transiitveondus- kaupade läbivedu riigist. 2. Nimeta majandusharud! Põllumajandus, tööstus, kaubandus, transport, ehitus. 3. Nimeta majandussektorid! Hankiv- (kõige vajaliku hankimine loodusest, nt põllumajandus, kalandus, metsandus, juhindus) , töötlev- (loodusest saadu ümbertöötlemine, nt ehitus, tööstus) ja teenindavsektor (mitte materiaalsete hüvede loomine ja vahendamine, nt haridus, arstiabi, kirjandus, teater, riigikaitse). 4. Mis iseloomustab tööjõu kvaliteeti? Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi?
Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionini. · Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus, telekommunikatsioon ja transport. · Jaapanis on populaarne raudteetransport ja muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos. · Jaapanil on hea transpordigeograafiline asend avatus ookeanile ja kaubanduspartneritest naaberriigid. Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Jaapani roll maailmamajanduses:
MUUTUSED ÜHISKONNAS Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel: Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine õpik lk.18- 19,tv.lk.10-11 ül.2,8,9k. 1. Mis on globaliseerumine? (küs.1 lk.20) Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste sidemete laienemine tänu kaasaegsetele
nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm. Turusektor kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega.
Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli Lõuna-
sõltub ilmastikust; reisijate vedu; Kiiresti õhusaaste suur; riknevad kaubad. ümberlaadimine mahukas. 7. Kuidas mõjutas liitumine EL Eesti välismajandussidemeid? Eesti majandussidemed tihenesid Euroopa Liidu liikmesriikidega veelgi rohkem kui oli enne olnud. 8. Kirjuta majandussektorid. Hankiv majandus põllumajandus; kalandus; jahindus; metsandus. Teenindav majandus haridus; tervishoid; kaubandus; muud teenindusharud; riigihaldus; veondus. Töötlev majandus ehitus; tööstus{energeetika(elektroenergeetika; kütusetööstus); kergetööstus(tekstiilitööstus; naha ja jalatsitööstus); toiduainetööstus; puidutööstus; metallitööstus; keemiatööstus; masinatööstus; mäetööstus; ehitusmaterjalitööstus}. 9. Kuidas mõjutavad Eesti majanduse arengut
Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. MAJANDUSSEKTORID: 1.)Turusektor ja turuväline sektor Kui tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest. Turuväline sektor on nt: kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2.)Erasektor või avalik sektor (ehk ühiskondlik sektor). Sõltuvalt sellest, millist omandivormi etevõtted kasutavad. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik Erasektor – majapidamised, ettevõtted Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel
Tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektoritesse Tööpuuduse määr näitab töötute arvu ja tööjõu üldist suhet Tööjõud töötajad +töötud (16a- kuni pensioniiga) Tööviljakus toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe 20. Majandussektorid (3)- proportsioonide muutus, kuidas iseloomustab riigi arengutaset? I sektor (primaarne) põllu - ja metsamajandus, kalandus (Nt. kalur) II sektor (sekundaarne) töötlev tööstus, ehitus (Nt. pagar) III sektor (tertsiaarne) teenindussfäär 1) erasektor Nt. teller
keskpanka jne. Kontrollivad ja reguleerivad turukäitumist. · Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel. Suletud majanduses esinevad ainult 3 majandusagenti: majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor. Tulu ringkäik Tulu ringkäigu mudel: füüsiline ringkläik käib vastupäeva, rahaline ringkäik päripäeva. Majandussektorid Vastavalt sellele, mille arvel toimub kulude katmine, jaotatakse: 1) Turusektor - hüvised ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. 2) Turuväline sektor hüviseid ei müüda turul, tootmiskulud kaetakse teisiti, nt riigieelarvest. Turule mitteorienteeritud toodang. NT: riiklik haridussüsteem, saatkondade kulud jne. 1
-regulaarliinid ehk point-to-point transport liinilaev ehk liner. -kruiisid ehk cruise. MAISMAATRANSPORT: Bussid, autod, rongid. TURISMI MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE MÕJU TURISM LOOB TÖÖKOHTI JA SISSETULEKUID KOLMEL TASANDIL: Esimene tasand: Hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes oma põhitulu turismist. Teine tasand: Moodustavad esimesest tasandist teenindavad ettevõtted ja need ettevõtted, mille tulud on osaliselt seotud turismiga. Kolmas tasand: Moodustavad majandussektorid, mille tulu on kaudselt seotud turismiga. TURISMIGA KAASNEVAD KULUD: 1. Investeeringud infrastruktuuri arendamisse. 2. Superstruktuuri arendamine. 3. Inflatsiooni kasv. 4. Majandussektorite vaheline võistlus finantside pärast. 5. Hooajalisus töötajate toetamine madalhooajal. EKSPORT SISSETULEV TURIST KOHALIKE SUHTUMINE TURISTIDESSE: EUFOORIA Ülevoolav rõõm APAATIA Ükskõikne ÄRRITUS ,,Jälle turistid!" ANTAGONISM Vastandlik
kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille puhul Eestis asuvad firmad lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neid täitma erinevaid ning üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone), tehnoloogiline areng, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena, institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö ning materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid.
Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². 5 Majandus: Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s
Teenustesektor on arenenud Lääneriikides suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks ning on viimase kahekümne aasta jooksul selleks kujunenud ka Eestis. Euroopa Liidu tööjõu uuringu (European Union … 2012) andmetel töötas 2012. a. 70,1 % kõigist Euroopa Liidus tööga hõivatud inimestest teenindussektoris. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2013 aastal tertsiaarsektoris 65,5% elanikkonnast. Teenindustegevusteta ei saa läbi ka teised majandussektorid nt kaupu on vaja transportida, ladustada, müüa, paigaldada, parandada jne – need kõik on aga teenindustegevused (H.Tooman). Hage ja Powers (1992) näitavad, et postindustriaalsel tööl on sügavmõtteline tähendus inimestevahelises suhtlemises, samuti suur mõju töö- ja perekonnasuhete iseloomule. Töö muutused on limiteeritud mitte ainult tööga, vaid need on muutnud kõiki eluvaldkondi, eriti aga perekonnaelu ja haridust
- palga arvestamine - haridustee planeerimine 4) Tööturg, tööandjad ja töövõtjad (õpik lk 152-158, TV ül 124-131) - mõisted: palgatöö, vabatahtlik töö, tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, juriidiline isik, tööleping, tööandja, töötu - tasakaal tööturul - tööhõive struktuur - tööleidmise võimalused 5) Konkurents tööturul - majandussektorid - nõudlus tööturul - tööintervjuu 6) Tööseadusandlus (Töölepinguseadus, Töö- ja puhkeaja seadus) - tööandja õigused ja kohustused - töötaja õigused ja kohustused - alaealise töötaja õiguste ja kohustuste erisused 7) Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine (õpik lk 169-174, TV ül 142) - erinevad tarbimisstruktuurid - reklaami roll tarbimises
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)-
Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004.a jooksul tõusis keskmine brutopalk Lätis 9,6%, sh avalikus sektoris 8,4%. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses. Miinimumpalk on alates 2004.a. 80 LVL. Minimaalne ostukorv per capita oli 2004.a. arvestuslikult 114 LVL. *Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL. Majandussektorid Energeetika Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt - nafta(õli)tooted (27%), gaasitooted (32%) fossiilsed kütused (31% - sealhulgas kohalik tooraine + imporditud kivisüsi), elektrienergia hüdrojaamadest (10%). Energiatarbimine eelnimetatud perioodil moodustus järgmiselt keskküttele (17%), õlitoodetena (29% - kütused ka bensiinid ja maagaas), elekterina (11,5%), maagaasina 13,5% ja fossiilsete kütuste näol (29% - süsi, puit, turvas)
Eestis, sh kiiresti linnades Valglinnastumine – rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 5. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. 5A. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes: 5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5
• Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse • Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic) Heaoluriik Soov parandada toimetulekuvõimalusi. • Industiaalühiskonna tagajärg • Riigi klassikalised funktsioonid • Kord ja turvalisus • Kaitse välisvaenlaste eest • Toimetulekuvõimaluste parandamine • Teenused • Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim
Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku............................8 3.MAJANDUS........................................................................................................... 9 3.1Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid.....................................9 Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt manajdussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude 5 osatähtsust riigi majanduses. Majandussektor on majanduse suur osa, mille
3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük
tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on
sündmusi, kus saab puhata nii passiivselt kui aktiivselt. Linnas on majutusasutusi igale maitsele ning erinevates hinnaklassides. Leidub kvaliteetseid restorane ja omanäolisi kohvikuid. Siin leiab igaüks oma meelispaiga ja tegevuse. Pärnu väiksus ning rohelus muudavad linna ideaalseks elukeskkonnaks igas vanuses inimestele, linnas asuvad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid pakuvad kvaliteetset haridust ning võimalust enesetäiendamiseks. Linna kõige suuremad positiivse arenguga majandussektorid on tervise- ja heaolusektor, elektroonikatööstus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning keskkonna- ja taastuvenergeetikatoodete tootmine. Pärnu mudaravila Mudaravila neoklassitsistlik hoone on Pärnu kuurordi üks olulisemaid sümboleid. Hoone valmis 1926-1927 I maailmasõjas mahapõlenud supelasutuse asemele. Pärnu mudaravila, samuti kuurordi ajalugu võib alustada aga juba aastaga 1838, mil mereäärses supelasutuses pakuti suvel sooje
Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1.) monopolid ekontrollimise vajadus, et tagada konkurents 4.) tervishoiunõuded 2.) piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud 5.) ohutusnõuded 3.) spetsiaalsed laenu- ja toetusskeemid 6
Maailma majandus Majandus on inimestele vajalike toodete ja teenuste valmistamise, osutamise, tarbimise süsteem MAJANDUS: Maailmamajandus Rahvamajandus Kogu maailma majandus konkreetse riigi majandus MAJANDUSE STRUKTUUR Näitab majanduse ülesehitust, seda, millistess sektoritesse või majandusharudesse see jaotub Majandusharud: ühendab kõik tegevused, mis valmistavad sarnaseid tooteid Nt. Masinatööstus MAJANDUSSEKTORID PRIMAARNE SEKUNDAAR TERTSIAAL KVARTERNAAR NE NE NE Hankiv töötlev teenindav kõrgtehnoloogiline Primaarne On hankiv sektor, mis tegeleb loodusvarade hankimisega Siia kuuluvad: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4
kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital
Linnad on ülerahvastatud. Põllumajandus Tänu soojale ja niiskele kliimale on head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Omatarbeline põllu- majandus. Väga palju erinevaid istandusi (nt: banaaniistandused). Põllukultuurid: soja, tubakas, kohv, kakao jt. Kasvatatakse ka viinamarju, tomateid, kanepit, veiseid, sigu ja kanu. Tööstus On säilinud traditsioonilised majandussektorid – istandused, omatarbeline põllumajandus ja mäetööstus. Kiiresti areneb ka turismisektor. Transpordisüsteemid Suhteliselt hästi arenenud teedevõrgustik, kuid võiks olla parem. Maanteed on ülerahvastatud ning mõneti ka halvas seisus. Kasutatakse ka lennuki- ja laevatransporti, kuid lannukid ja laevad on vanematsorti.
aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998
huvigruppide poolt - Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit Mills USAd valitseb võimueliit (rikkad ärimehed, täidesaatva võimu esindajad ja sõjalised juid) kes kontrollivad egelikult riiki Domhoff USAs on teistest eraldunud eliit: kinnised koolid ja puhkekohad, vanad traditsioonid - Vandenõuteooria eliidieooria radikaalseim versioon Töö ja majandus Majandussektorid 1. Primaarne põllumajandus 2. Sekundaarne primaarse toodetu töötlemine 3. Tertsiaalne müük, teenindus Majandussüsteemid Vahetusmajandus: - Kaup kauba vastu, puudub raha - Jagamine - Retsiprookuse printsiip kingius eeldab et saaja vastab samapoolse kingitusega - Seostatakse eelkõige primaarsega Kapitalism - Vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine minimaalne - Tootmisvahendite eraomandus
paberit. - peab olema jaotatav. Üks põhiline raha eelis võrreldes vahetuskaubaga on võimalus seda väiksemateks võrdseteks ja mõõdetavateks osadeks jagada ning vastupidi. - peab olema ühtlaste omadustega ja teda on vaid piiratud kogus. Sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. Kui valitsus otsustaks mingil põhjusel lihtsalt raha juurde trükkida, kaotaks raha kiiresti oma väärtuse. MAJANDUSSEKTORID Leib on meie toidulaual päevast päeva. Vanasti küpsetas leiva pereema taluahjus. Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab? Ainuüksi ühe toote leiva tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd suur hulk inimesi
Vandenõuteooria (conspiracy theory) arvamus, et ühiskonnas on mingi suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes teiste eest salaja ning enda huvides kontrollivad paljude oluliste sündmuste ja protsesside toimumist. Vandenõuteooria on mingis mõttes eliiditeooria äärmuslik vorm. Enamasti peetakse seda ebateaduslikuks teooriaks. Töö ja majandus Majandussektorid 1. Primaarne sektor põllumajandus, hankiv tööstus 2. Sekundaarne sektor primaarse sektori poolt toodetu töötlemine 3. Tertsiaarne sektor müük, teenindus 4. Kvaternaarne teadus, infotööstus 5. Kvinaarne - riigijuhtimine (Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud) Majandussüsteemid Vahetusmajandus kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha
teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu. Vandenõuteooriaid ei võeta sotsiaalteadustes enamasti tõsiselt. V Töö ja majandus · Majanduse kolm aspekti uuritakse enamuses kahte esimest (viimane kultuuriuuringutes) o Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine o Toodetud hüved jaotamine ja vahendamine o Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine · Majandussektorid o Primaarne hankiv sektor, nt. põllumajandus või maavarade hankimine o Sekundaarne primaarse sektori poolt loodu töötlemine, kaupade tootmine, ehitus o Tertsiaarne kaupade müük, teenused, inimestele toimetamine · Majandussüsteemid ühiskondi saab eristada ka majanduslikest aspektidest. o Vahetusmajandus kõige primitiivsem, ajalooliselt kõige varasem. Traditsionaalsetes ühiskondades. Kaup-kauba vastu vahetus, kus puudub
küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on
Eesti linnade kasvutempod: 1. Tallinna Kesklinna rahvaarv on 2000 2011 kasvanud 0,8%, linna rahvaarv tervikuna vähenenud 0,9%. 2. Lisaks Kesklinnale on (kiiresti) kasvanud Pirita (66%) ja Haabersti (14%). 3. Enim on rahvaarv vähenenud Mustamäel ja Põhja-Tallinnas (6%). 4. Tallinna Kesklinna osatähtsus on ca 12% linnarahvastikust ja see arv on 2000/2011 võrdluses püsinud stabiilne 19 5. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. LINNADE RESTRUKTUREERUMINE Restruktureerumine kvalitatiivne muutus, areng või taandareng. OLULINE kasv või langus. Restruktureerumine võib sisaldada paljusid samaaegselt toimivaid: (1) majanduslikke (sektoraalsed või funktsionaalsed struktuurimuutused), (2) sotsiaalseid (elulaad, identiteet), (3) demograafilisi (leibkonna struktuur, elamispinna struktuur), (4) ruumilisi (asumite arvu ja iseloomu muutused),
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
annaabi.ee 
