Facebook Like

Euroopa ideede ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle ees kohustsued ?
  • Kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ?
  • Kuidas vastata skeptikutele ?
  • Mis oleks alus moraalifilosoofiale ?
  • Mida sellega mõeldakse ?
  • Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama ?
  • Milles seisneb õnn ?
  • Kuidas suhtub auavaldustesse ?
  • Kuidas ohtudesse ?
  • Kuidas heategudesse ?
  • Kui hüve või hädavajadus ?
  • Mis saab kui need kaks suhet satuvad konflikti ?
  • Kes peaks valitsema ?
  • Milline valitsuvorm on siis eelistatud ?
  • Kellele kuulub võim ?
  • Kuidas valitsusvõimu teostatakse ?
  • Kes peaks juhtima laeva ?
  • Milline on neist parim ?
  • Mis on siis lahendus ?
  • Kuidas türanniat ära hoida ?
  • Kuidas ühendada Erasmuse ja Machiavelli ?
  • Kuidas saab sõda moraalselt õigustada ?
  • Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta ?
  • Mis peaks olema rahvaste õiguse alus ?
  • Mida on nimetatud impeeriumiks ?
  • Mis oli Karl Suure kroon ?
  • Kes teistel maadel elavad ?
  • Miks paavst võib teiste maid annetada ?
  • Mida roomlastel õppida ?
  • Millised õigused ühel v teisel poolel peaksid olema ?
  • Milline peaks olema kuningavõim ?
  • Mis on vabadus selle sõna tõelises mõttes ?
  • Kus lõpevad seadused ( ?
 
Säutsu twitteris
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng)
EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID
Üldiselt : antiikaeg , keskaeg , renessanss - humanism , barokk, valgustus (18.sajand), romantism
Moraalifilosoofia üldine areng
Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega
Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega
  • Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole
    „Loomuõigus“ kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena ( skeptiline /optimistlik inimesepilt).
    Mis on hea elu? (õnn)
    Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia)
    Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine
    Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises.
    Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni
    Varauusaja vaade :
    Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid .
    Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt
    Tatlori „Autentsuse eetika
    Varem: sihid väljaspool püüdlejat
    Nüüd: eneseteostus
    Objektivism -> subjektivism
    Uusaeg : rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad )
    Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests)
    „voorus“(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine

    ANTIIKAEG
    Vana-Kreeka ja Vana- Rooma
    2 suurt perioodi: Kreeka – linnriigid
    Rooma – impeeriumi süsteem
    Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr – hellenismiperiood , monarhiad – Rooma keisririik
    Rooma : vabariik – keisririik
    Antiikaja mõju : poliitiline terminoloogia on loodud Kreekas, poliitika sfääri „leiutajad“, kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks ),
    Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr -
    Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu
    Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline .
    Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel)
    Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee
    Rooma periood
    Roomlaste panus „tähtsusetu“? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat.
    Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem.
    Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond ( Cicero )
    Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke
    epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole
    stoikud : vooruslikkuse poole
    Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused).
    Kreeka ja Rooma perioodi erinevused :
    Orjandus : Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel)
    Sõda: „loomulik“ sõda kreeklaste ja barbarite vahel
    roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast
    Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)?
    KESKAEG
    Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma , Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis)
    Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia – kõige kõrgem autoriteet on Jumala sõna, mis kirjas piiblis, järgmine aste on kõrged kirikuisad, kes tõlgendavad piiblit, järgmisena skolastilised autoriteedid ( Aquino Thomas )
    Veel üks autoriteet : Aristoteles, keda austati ka keskajal
    Keskaja puhul iseloomustav mõiste : hierarhia. Õigluse harmooniline süsteem.
    Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis („patused mõtted“).
    Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees.
    HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad
    15.-16. sajand
    Renessanss: Rooma autorite esiletõus – Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus .
    Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid „vabad kunstid“ (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi)
    Autonoomia – auto – ise nomos – seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis . Riigid (=) indiviidid . Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid.
    Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis.
    Skeptitsism . 16. saj. Skeptitsism loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu ( skeptikud küsisid)?M. Montaigne , antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust.
    Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist
    Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj
    16. sajI pool Machiavelli – kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ?
    16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus.

    BAROKK
  • sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale?
    Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus)
    R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt
    I. Newton : maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia)
    Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile.
    Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid .
    Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus.
    „ühiskondlikkuse“ mõiste – inimene on loodud kooseluks .
    Suhe religiooni – inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri.
    Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast
    Descartes : Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid.
    Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub.
    VALGUSTUS – ratsionalism – nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand.
    Optimism – pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele.
    Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit.
    Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki).
    18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon .
    Ajalugu- potentsiaali avaldumine.
    Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted.
    ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool
    Valgustus – universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned.
    Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu – tuleb elada kaunilt.
    3. loeng ÕNN
    Õnne mõiste – emotsionaalne seisund, seoses naudinguga.
    „Õnnelik elu“ - mida sellega mõeldakse? Arvati, et õnnel pole midagi pistmist filosoofiaga , et õnn on iga inimese enda asi.
    „Õnnelik ühiskond“ - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa?
    Antiikaegsed vaidlused õnne üle.
    Õnne (eudaimonia) olemus antiigis.
    Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke.
    Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk.
    Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista.
    Milles seisneb õnn?
    Platoni „Sokratese apoloogia“ : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest
    Aristotelese „Nikomachose eetika“ : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu , ..
    Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil.
    Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks ( vastand : banausia)
    Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus?
    Platon (ca 428-348 eKr)
    Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine .
    Platon voorusest ja õnnest.
    Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
    Hingel on 3 osa : mõistuslik, emotsionaalne ja instintide osa.
    Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni.
    Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad ( julgus ), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus).
    Õiglane hing -> õiglane toiming teiste inimeste suhtes.
    Platoni hilised dialoogid. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) – saame aru, mis on ilu idee ja me püüdleme selle kõrgema astme poole.
    Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr.
    Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. Naudinguid on erinevat sorti, peaks eelistama puhtaid ja vaimseid naudinguid.
    Vaid see, kes tunnetab ( armastab ) ilu, elab „elamisväärset elu“.
    Aristoteles (384-322 eKr) õnnest
    Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna- tähendab oskust mõistupäraselt toimida.
    Analoogia kunstnike funktsioonist. Suurim hüve oma funktsiooni teostamine parimal võimalikul viisl. See on tema kõrgeim eesmärk.
    Inimhinge funktsiooniks on mõistupärane toimimine kogu elu jooksul.
    Kas voorusest piisab õnnelikuks eluks?
    Varane Platon : ei piisa, me vajame ka midagi muud sinna juurde.
    Hiline Platon : jah, piisab täiesti, kui me oleme jõudnud kõrgema ilutunnetus tasandile .
    Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust.
    Aristoteles (Poliitika) – keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi.
    Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus – õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head.
    Õnn tähendab kindlust hüve omamisel.
    Epikuurlaste vastus
    Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik?
    Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding.
    Õnn on eriline naudingutunne – ataraxiame oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi.
    Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis .
    Kokkuvõte – mis on õnn?
    Tavaarusaam – õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju.
    Platon, Aristoteles ja stoikud – õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund.
    Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles.
    Riigimehe elu – poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus, sest tal pole selleks aega. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes – poliitikas.
    Filosoofi elu – on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust.
    Aristoteles poliitikast ja õnnest.
    Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe.
    Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: suure keskklassiga riik, kus kodanikud osalevad aktiivselt riigiasjades.
    KESKAEG ehk kristlik maailmapilt.
    Püha Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist.
    Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop : Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus.
    Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu).
    Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene ise on seesmiselt lõhestunud.
    Ta väitis, et paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende kirjeldatud voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on ainult vagadel kristlikel inimestel. Aga isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest – surelik inimene ei saa kunagi tuna rõõmu suurimast hüvest (õnnest – felicitas). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne teises elus ning elada „õnnelikus lootuses“.
    Augustinus poliitilisest elust
    Riik on pattulangemise tulemus ja ajend . Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral.. Kristlik valitseja saab levitada kristlust ja vagadust.
    Aquino Thomas õnnest ja poliitilisest elust
    Kuigi õndsust pole võimalik Maal saavutada, peaksime maksimaalselt hoolitsema oma hinge ja ihu eest.
    Inimene : on osa ühiskonnast, seega hea elu on poliitilien küsimus.
    Valitsejate ülesanne on seaduste kaudu leida voorus.
    Tõeline voorus on vaimne, seega kirik on kõrgem riigist.
    VARAUUSAEGSED ARENGUD
    Kodanikuhumanism (Machiavelli)
    Õnne saavutamiseks on oluline osaleda aktiivselt poliitikas, õnn oli nende arvates pigem asi , mis on saavutatav ühiskondliku tegevuse kaudu.
    Individualism (Montaigne)
    rõhutas tagasitõmbumist poliitilisest elust, elada endasse süüvides. Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed – tõelised sõbrad.
    (Neo-)augustiinlus (Pascal)
    Samuti distantseerusid poliitikast.
    Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes .
    Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad .
    Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks).
    Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida.
    Võimutaotlus, pidev rahuldamatu seisund, pidev püüdlus suurema võimu- õnne poole.
    Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile
    Shaftesbury „Me kõik nõustume, et õnne poole tuleb püüelda ning, et seda tõepoolest ka alati tehakse“. Ent küsimus on selles, milles seda otsitakse.
    S. ja L. Rääkisid mõlemad, et õnneliku elu eelduseks on tunnete harmoonia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa ideede ajalugu #1 Euroopa ideede ajalugu #2 Euroopa ideede ajalugu #3 Euroopa ideede ajalugu #4 Euroopa ideede ajalugu #5 Euroopa ideede ajalugu #6 Euroopa ideede ajalugu #7 Euroopa ideede ajalugu #8 Euroopa ideede ajalugu #9 Euroopa ideede ajalugu #10 Euroopa ideede ajalugu #11 Euroopa ideede ajalugu #12 Euroopa ideede ajalugu #13 Euroopa ideede ajalugu #14 Euroopa ideede ajalugu #15 Euroopa ideede ajalugu #16 Euroopa ideede ajalugu #17 Euroopa ideede ajalugu #18 Euroopa ideede ajalugu #19 Euroopa ideede ajalugu #20 Euroopa ideede ajalugu #21 Euroopa ideede ajalugu #22 Euroopa ideede ajalugu #23 Euroopa ideede ajalugu #24 Euroopa ideede ajalugu #25 Euroopa ideede ajalugu #26 Euroopa ideede ajalugu #27 Euroopa ideede ajalugu #28 Euroopa ideede ajalugu #29 Euroopa ideede ajalugu #30 Euroopa ideede ajalugu #31 Euroopa ideede ajalugu #32 Euroopa ideede ajalugu #33 Euroopa ideede ajalugu #34 Euroopa ideede ajalugu #35 Euroopa ideede ajalugu #36 Euroopa ideede ajalugu #37 Euroopa ideede ajalugu #38 Euroopa ideede ajalugu #39 Euroopa ideede ajalugu #40 Euroopa ideede ajalugu #41 Euroopa ideede ajalugu #42 Euroopa ideede ajalugu #43
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cayza Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    objektivism, rooma, sajand ekr, suuremeelsus, autonoomia, suhe religiooni, valgustus, optimism, valgustus, õnne mõiste, hingel, õiglane hing, erinevate ilupüüdlustega, naudinguid, inimhinge funktsiooniks, peamised voorused, ataraxia, tavaarusaam, riigimehe elu, filosoofi elu, parim riigivorm, keskaeg, pattulangemise karistuseks, tõelised voorused, valitsejate ülesanne, õnne saavutamiseks, ent küsimus, harmoonilisel inimesel, enesearmastus, ühiskondlik inimene, oikos, õiged seadmused, mos majorum, virtus, gratia, variser, aquine thomas, internaliseerumine, pinged, alternatiiv, rüütliturniir, au suurlinnades, suurlinn, ühiskonnale vastandumine, virtus, privaat, valgustus, isikulisus, killustumus, konglomeraatriigid, dualism, interdikti, macchiavelli, 1531, thomase harmooniast, personaalne riik, lenini kriitika, partedo, legitiimsus, otsuste tegemine, monarhia, vooruste probleem, monarhias, platon, hobbes, ainuvõim, türannia, kontraktualism, hobbes, locke, rooma eeskuju, kaasajal veneetsia, john locke, monarhia, valitsusprintsiibid, teema laiemalt, väärtustekriisi ajastu, gloria, pax, rahumeelne filosoofia, bonum commune, cicero, valitsejapeeglid, 1516, alternatiivne vooruseõpetus, 1498, 1512, valitseja eesmärgid, halb machiavelli, põhiproblem, cicero, kirikuisa augustinus, 380, 410, aquino thomas, õiglane sõda, kristlikud patsifism, loomuõigus, hugo grocius, napoleon bonaparte, prantsuse rahvas, 1798, isegi usa, 272 ekr, saj ekr, ideede pärandumine, 212, militariseeritus, ideoloogia alustalad, saj lõhenemine, 1054, impeerium, tõlgendus, 1493, valitseda, revolutsioon, antiikaeg, hobbes, locke, ori, quentin skinner, 1610, maaväe küsimus, veto, 1649, vabariiklased, riigi ülesandeks, kolmas sümbol

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    28
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    15
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    27
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
    14
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam
    22
    odt
    Euroopa ideede ajalugu
    15
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt
    60
    docx
    Sissejuhatus ideede ajalukku



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun