· Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid?
Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsusmõiste kujunemine: Kontekst: Euroopa kodusõjad Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562-98) Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid) o Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia o Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta
teooria). Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele teda karistab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaal tegelikkusele, kuigi liiguti selles suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgem võim jagunenud keisririigi ja vürstiriikide vahel, samuti tegutses Riigipäev. Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist vt Leviathan . Riik jäljendab inimest, on tehislik konstrukstsioon. See on loodud
Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada ,,üksnes" Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). 36. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. Kuid, mida see mudel kaasa tõi on see, et saadi inspiratsiooni sellise mudeli poole liikuda (nt Prantsusmaal). Rakendamine teistes Euroopa riikides oli võimatu. Nt Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel.
nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA
Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest Valitseja peab kaitsma kodanike huve, unustama omapoolse kasu. kardinaalvoorused. : tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus jagunes kaheks – riigimees peab vältima ebaõiglust, mitte kasutama pettust ja vägivalda ja peab sõna pidama. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad
Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest", sealt voorusliku inimese ideaal: tark, kindlameelne, mõõdukas, õiglane (mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele; pidada sõna). 3 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu; hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Euroopa poliitiline kriis: · Itaalia sõjad 1494-1559: Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti; sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Kõik kommentaarid