Ideede ajaloo kotspekst (0)

Tartu Ülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas seonduvad voorused ja hüve?
Kuidas luua stabiilset poliitilist kogukonda?
Kuidas see on võimalik?
Kui Jumal armastab inimest siis miks inimese armastus on siiski puudulik?
Mida see tähendab?
Kui hüve ja vajadus?
Kellad on kunstlik elu?
Kuidas vältida mässu ja kodusõda?
Kes peaks juhtima laeva?
Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku kes oleks võimeline hästi valitsema?
Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid?
Milline peab olema valitseja iseloom?
Mis on sõjas tõeline kurjus?
Kuidas siis sõdimine maiste asjade eest õiglane?
Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta?
Kes päris Rooma keisririigi?

Lõik failist

Kordamisküsimused

FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu
Metodoloogilised
küsimused

Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel

Meetodid:

Kanooniline e. tekstuaalne meetod
Ajalooline e. kontekstuaalne meetod

Tekstuaalne meetod :

Arthur Lovejoy. “The Great Chain of Being” 1936
Ideed on tsüklilised, pole progressi
Universaalsed probleemid, ajatud ideed
“Idee-ühikud” ( unit -ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid
Suurte mõtlejate kanooniline rida
Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on
leitav tekstist endast

Kontekstuaalne meetod

Cambridge’i koolkond ( Quentin Skinner jt):
Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud:
Autori intentsioon e. kavatsus . Mitte ainult mida väidab, vaid miks
väidab
Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid

Kontekstuaalne meetod II

Seetõttu vaja uurida:
tekste , millele autor vastas
konventsioone, mille raames ta kirjutas
Teooria seos praktikaga:
ideoloogid tegelevad legitimeerimisega
kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad

innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja
Õnn

Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid ( Sokrates ):
Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus
Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab
vale toimimine
Platon voorusest ja õnnest Vabariik

Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast
Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni
Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad ( julgus ), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus)
Õiglane hing -> õiglane toimimine teiste inimeste suhtes
Platon voorusest ja õnnest

Platoni hilised dialoogid
(Pidusöök):

Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest)
Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr
Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes.
Naudinguid on erinevat sorti
Vaid see, kes tunnetab ( armastab ) ilu, elab “elamisväärset elu”

Aristoteles (384-322 eKr) õnnest
Nikomachose eetika :

Õnn on “hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna ” – tähendab oskust mõistuspäraselt toimida
Aristoteles õnnest ja voorusest
Analoogia kunstnike (nt flöödimängija) funktsioonidega
- Suurim hüve oma funktsiooni teostamine parimal viisil
Inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine
Seega, inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul
Õnn on “parim, kauneim , nauditavaim”
- Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud . Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav – sellised on loomutäiusest lähtuvad teod

Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest . Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime. Platoni vastus küsimusele, kas voorusest piisab õnneks – erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei; hiline Platon: jah

Aristoteles (Nikomachose eetika) – loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid:

head teod nõuavad vastavat varustust

Aristoteles (Poliitika) – keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi

Stoikud:

Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus – õiged arusaamad sellest, mis on hüve

Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus
Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea:
- Tervis, nauding , ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks?
- Voorused on seesmiselt head
Õnn tähendab kindlust hüve omamises
Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus
Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted

Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast

Õnneliku elu erinevad vormid:

Riigimehe elu
Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse , eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus
Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes

Filosoofi elu - eelistatud
Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust
Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses
Jumala-sarnane
elu

Poliitikast ja õnnest

Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn
Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse
Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe
Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu:
riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik

Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises

Ataraxia on mõõdetamatu suurus – see kas on või seda pole

Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi.
Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida
pettumusi

Kas poliitik saab olla õnnelik?

Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal
poliitikast

Augustinus õnnest ja poliitikast.

Õnnest ja voorusest:

Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende
voorus ei saa olla vankumatu
Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud
Kristuses
Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade
eest – surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest
(õnnest - felicitas)
Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo)
teises elus ning olla “õnnelikud lootuses”
Tõeline “õndsus” seisneb igaveses elus ja
rahus

Poliitilisest elust:

Riik on pattulangemise tulemus ja ajend
Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist
Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisuks Õppematerjali autor

2009 aasta eksamiküsimuste vastused

õnn armastus sõprus demokraatia rikk õiglus sõda impeerium vabadus ideede ajaloo kirjutamise põhijooned

Sarnased õppematerjalid

odt

Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused

sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega vaja Bodin'i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset ei pea olema monarhia, kuigi see parim vorm on suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal

Euroopa ideede ajalugu

docx

Euroopa ideede ajaloo tähtsamad isikud

· Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 3. Montesquieu vabariigist Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad

Ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu

· õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; · üksmeel on tervis; · mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika ütleb, et demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. See on vaid kattevari. V. I. Lenin (1870-1924): demokraatia on proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vilfredo Pareto (1848-1923): demokraatia on majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Klassikaline kriitika (monarhistlikud ideoloogiad) väidab, monarhia on ainus õiguspärane vorm. Selle poolt räägivad: a) teoloogiline argument

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud. Suveräänsus on kui kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja ametnikud kui liigesed. Hüvitus ja karistus kui närvid, millega pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga. Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus. Inimeste turvalisus on selle eesmärk. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideal, mida tegelikult ei eksisteeri. Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva.

Semiootika

doc

Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt

sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; inimeste turvalisus selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest

Euroopa ideede ajalugu

pdf

Kordamisküsimuste vastused

vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimsed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused - inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. 6. Montesquieu vabariigist. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).

Ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam

liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad)

Euroopa ideede ajalugu

Rohkem sarnaseid