" (I, 222) Au suurlinnades(Mandeville) · Uudne olukord uusajal enesepiiramine ebavajalik · Uuelaadiline au "võõraste ühiskonnas" (suurlinn) käitumine vs omand ja riietus · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid Montesquieu aust monarhiates · Seaduste vaimust (1748) · Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel · Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul · Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Au monarhiates · Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle
Eesti euro müntidel on eesti kaart. Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank. Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik välja arvatud monarhiates iga 15. aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins), milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9. nimeta mõned EKP KK esimest sekretäri läbi aegade (ei mäleta kas pidi kronoloogiliselt esitama) N.Karotamm 1941-1950 j.Käbin 1950-1978 K.Vaino 1978-1988 V.Väljas 1988-1990 10. missugused väited on valed: * konstutsioonilistes monarhiates (Suurbritannia, Hollandi, Rootsi, Norra, Itaalia) langeb riigipea valimine ära *Prantsusmaal valitakse president 7 aastaks *USA ülekoda e senat valitakse iga 6 aasta järel 11. küsimus sama nagu I real, ei pea vastama aga kui soovid hinnet parandada, siis võid sealt vastata küsimustele.
Riigikogu esimees ja aseesimehed. Eestis panevad Riigikogu liikmed oma volitused maha iga 4 aasta järel, kui rahvas on valinud parlamendi uued esindajad. Presidendil on õigus Riigikogu laiali saata siis, kui 3 järjestikust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada, kui riigieelarve jääb vastu võtmata, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Demokraatlikes riikides on parlamendi istungid avalikud. Riigipea on kõrgeim ametnik. Päritava võimuga riikides e, monarhiates saab riigipeaks sünni või abielu teel. Riigipea 1)esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2)nimetab ametisse ja vabastab ametist testi diplomaate 3)kuulutab välja seadusi, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni 4)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 5)algatab põhiseaduse muutmist 6)määrab peaministri kandidaadi 7)nimetab ametisse peaministri 8)teeb Riigikogule ettepaneku kaitseväejuhata ametisse nimetamise.
2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees Mandeville uhkusest ja au eri vormidest antiikaegne au ülemklasside enesesalgamine germaani au elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine kindlates asjades peab vastama au nõuetele enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga uusajal enesepiiramine ebavajalik uuelaadiline au käitumise asemel omand ja riietus rikkus on staatuse näitamiseks uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Montesquieu aust monarhiates au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine
(representatiivne valitsusvorm). Locke'ilikku liberaalset argumenti kasutati Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi. Montesquieu 3. Montesquieu aust monarhiates Montesquieu väitis, et uusaegsed monarhiad põhinesid ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise
konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub. Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi. President nimetab valitsustulemuste põhjal ametisse peaministri, kes koostab valitsuse. NB! Parlamentaarsetest monarhiates ei ole presidenti, sest on kuningas/kuninganna. Riigipea (kuningas/kuninganna) on eraldi seisev võimu institutsioon, et tasakaalustada parlamendi ja valitsuse vahelisi suhteid. Nimetab ametisse kõrgeid ametnikke ja täidab esindusrolli (kõned, autasud, välisvisiidid). Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Kestvus sõltub parlamendi toetusest (umbusaldamise võimalus)
nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. 7. Montesquieu aust monarhiates. Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste. Meriokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9
3) kohustused naiste ees. *6.Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikaegne voorus versus germaani au. Antiikajal pidid ülemklassid võimu säilitamiseks ennast igal viisil maha salgama (kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal); raske ideaal, mida kõik ei suuda täita Germaani au on teistsugune lubab nautida elumõnusid ning iseennast glorifitseerida. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. " 7.Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel,vaid uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9
Looduses on harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. Inimene suudab sellist armastust laiendada ka riigile, kui see riik on `hea' seepärast ei pea riik põhinema mitte hirmul vaid kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotism). Shaftesbury subjektiivsest õnnest Hinge harmoonia, mis peegeldub naudingus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Montesquieu Au monarhiates on `vale au', see ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel omad normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. Vabariigist Imetleb küll antiikvabariike, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad. Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning see põhineb sotsiaal- majanduslikult võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil.
" (I, 222) Au suurlinnades (Mandeville) · Uudne olukord uusajal enesepiiramine ebavajalik · Uuelaadiline au "võõraste ühiskonnas" (suurlinn-mitte keegi ei tunne kedagi, ei saa silma paista oma karakteriomadustega, ollakse anonüümsed) käitumine vs omand ja riietus (paistad silma) · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates (Montesquieu) · Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit (kõige keerulisemad ja karmimad normid) · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates
Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on "vale au" - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1 Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub
" Au kohta suurlinnades väitis Mandeville, et uusaeg oli tekitanud uudse olukorra, kus enesepiiramine oli ebavajalik. Tekkis nn ,,võõraste ühiskond", kus käitumisest enam said au tunnusteks rõivad ja omand; mood kujunes staatussümbolite pidevaks vajaduseks. Ka rikkus oli staatuse küsimus. Uhkus, au ja kadedus olid tema idee kohaselt töövõime mootorid. 5 7. Montesquieu aust monarhiates Montesquieu väitis, et uusaegsde monarhiad põhinesid ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise
Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Aadliau. Au suurlinnades materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. Prestiizi ei näita mitte niivõrd käitumine, vaid see, mida me omame ja kuidas me riietume. Mood muudab selle muutlikuks, pidevalt on vaja omandada uusi staatuse sümboleid. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata. 7) Montesquieu aust monarhiates Au monahriates on ,,vale au" ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus, julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale. Au tähtsusest monarhiates: Poliitiline tähtsus: tagab seaduste valitsemise
Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus au ja kadedus on töövõime käivitajad. 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on vale au, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. Au iseloomustab esmajoones siiski aadlit (tähtsaim nõue on julgus). Au poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub aadlist, aga aadel pole au nõuete tõttu valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus võimaldab matkida. 8. 18
teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel, vaid ülendatud arusaamadel iseendast. Aadliau seisneb teatavate normide jälgimisel. Norme rikkudes alandame nii iseennast kui oma staatust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus. Teiseks peab aadel olema valmis au nimel printsiipide eest seisma
1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1
usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga. *Uusajal materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. *Prestiizi näitab mitte niivõrd käitumine, kuivõrd see, mida me omame ja kuidas me riietume. *Mood muudab selle muutlikuks, on vaja pidevalt omandada uusi staatuse sümboleid. *Uhkus, au ja kadedus on mootorid, mis käivitavad inimeste töövõime. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata. 7. Montesquieu aust monarhiates *Au monarhiates on vale au, vaid ülendatud arusaamal iseendast. *Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. *Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. *Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus(surmapõlgavus lahingus ja julgus seista oma printsiipide eest, astudes vastu isegi kuningale. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste *18 saj ideaaliks heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel põhinev meritokraatlik kodaniku au. 9
Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel Au monarhiates on “vale au” – põhineb ülendatud arusaamal iseendast Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) nõrgemate kaitsja au alandamist Uusaegne aadliau – võrdse väärikuse taotlemine (duell)
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi su...
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha panga...
riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid. 6.2
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid. 6.2
Moodne suurlinn on see, kus tegelikult mitte keegi kedagi ei tunne. Rikkus kui selline pole eesmärk, sellega saab näidata oma staatust. Uhkus, au ja kadedus - selle nimel hakkavad inimesed tööd tegema. Montesquieu ,,Seaduste vaimust" (1748) 3 tüüpi riike. Antiikvabariigid, mis põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad, mis põhinesid ennast armastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed), mis põhinevad hirmul. - au puudub. Au monarhiates: See on vale au põhineb ülendatud arusaamal sieendast. Aadliau seisneb teatud normide järgimisel, normide rikkumisel alandame iseennast ja oma seisust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus = valmisoleks end lahingus ohverdama ning teiseks- valmisoleks ohverdada end oma põhimõtete nimel. Poliitiline tähtsus. Monarh ei saa võimu ellu viia ainuisikuliselt, tähtis on ka aadli olemasolu. Au tõttu pole aadel valmis kõigeks.
· Germaani au: elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine, enesepiiramise tasu on nauding · Uusaegne aadliau: peab olema lojaalne, ent tahtmisel võib kuninga ja riigi maha salata; ei tohi ihata sõbra naist, tütart, õde, aga võib magada kogu muu maailmaga jne · Au suurlinnades: materiaalne küllus, poliitiline stabiilsus, mood on staatusesümbol, uhkus ja kadedus käivitavad inimeses töövõime 7. Montesquieu aust monarhiates Niiöelda vale au ei põhine tõelisel voorusel, iseloomustab ennekõike aadlit; aadliau tähtsaim nõue on julgus lahingus ja enda au eest seismisel; igal seisusel normid, mille rikkumine tähendab oma seisuse alandamist. Au tähtsus: poliitiline (tagab seaduste valitsemise) ja majanduslik (üldine konkurents, mis elavdab majandust). 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Sõjamehe-, aadli- ja rikkusega seotud au kriitika; ideaaliks meritokraatlik kodanikuau;
Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja
maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 13 6. Riigipea: 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu
maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 6. Riigipea: 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi-
Seoses moe pideva muutumisega oli oluline pidev staatussümbolite muutumine. See kõik tõi kaasa selle, et inimesed püüdlesid rikkuse poole, swelleks, et seda kulutada, staatuse saavutamiseks. Ta ütles, et staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda (edendab majandust), et uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad ja toovad ühiskondlikku kasu. Kokkuvõte. Mandeville'i jaoks oli au midagi instrumentaalset. 17. Montesquieu aust monarhiates (Seaduste vaimust) M leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad eri tüüpi printsiipidel. Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval (e germaani) aul , mis ei peegelda tegelikke voorusi. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel ja eneseväärikal käitumisel, vaid ülendatud/liigkõrgetel arusaamadel iseendast. Samas, selleks, et
näitas, millist rolli mängib au monarhia toimimises (,,Seaduste vaimust"). Analüüsis erinevaid riigikordi, nii ajaloolisi kui kaasaegseid, ja leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad erinevatel printsiipidel. Antiikvabariigid tuginesid voorusel ja ennastsalgavusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul (despoot kardab rahvast ja vastupidi). Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Selleks, et ülendatud arusaama toita, pidi inimene täitma mingeid norme igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit, aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus). Aadlikud on sõjas surmapõlgavad ja eraelus oma põhimõtete eest seisvad, astudes vastu isegi valitsejale.
Suveräänsus väljendub riigivõimus kui poliitilised ülemkorras. Õiguslikus mõttes tähendab suveräänsus eelkõige kompetentsi ülimuslikkust. Kui poliitiline mõiste tähendab ta ülemvõimu. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub Aristotelese vastavast käsitlusest. Selle õpetuse järgi võib riike jagada demokraatiaks ja aristokraatiaks. Monarhiates valitseb monarh kõikide hüvanguks ja türanniates ainult oma heaolu nimel. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on valitud president. Demokraatlikud riigi jagunevad kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaarse demokraatiaga riigid
Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Suurlinnades kehtis teistlaadi au: seal valitsesid materiaalne küllus ja stabiilsus, seega polnud end piirata vaja. Uuelaadiline au võõraste ühiskonnas ehk suurlinnas käitumise asemel tähtsustusid omand ja riietus inimesi hinnatakse välimuse järgi. Mood põhineb vajadusel olla välimuselt kõrge staatusega. Rikkust on vaja, et staatust näidata. Uhkus, au ja kadedus hävitavad töövõimet. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad aga ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,valeau", mis põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab kõige paremini aadlit. Au tähtsaim nõue on julgus (sõjas ja tsiviilelus). Aadlik peab õigluse nimel olema valmis vastu astuma ka kuningale. Au on politiiliselt tähtis tagab seaduste valitsemise. Monarh
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
www.bibliomania.com/0/0/17/31/frameset.html 9 Teatud paralleele võib tõmmata kirjeldatud ühest inimesest koosnevate majandussüsteemide ja tänapäeval eksisteerivate üksikute absoluutsete monarhiate vahele nagu Monaco, Brunei, Saudi Araabia jt. Näiteks puudub mitmetes monarhistlikes riikides tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Sellisel maksustamisel poleks ka mõtete. See näeks välja nii nagu tõstaks üks inimene raha ühest oma taskust teise umber. Absoluutsetes monarhiates monarh võrdub riik ja riik võrdub monarh. Kõik majanduslikud ja ressursside paigutamisega seotud otsused langetab monarh. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus Ei ole kahtlust et Indias toimiv kastisüsteem või islamimaailmas aset leidev naiste allasurumine ei toeta efektiivse majandussüsteemi loomist. Koraanist või kommunistliku partei
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
