Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
Riik on kunstlikult loodud `'kunstlik inimene'', mis on kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud. Suveräänsus on kui kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja ametnikud kui liigesed. Hüvitus ja karistus kui närvid, millega pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga. Kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus. Inimeste turvalisus on selle eesmärk. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideal, mida tegelikult ei eksisteeri. Proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Majandusliku eliidi valitsemine. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad.
Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad
Keisririigi siseselt veel Keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel Inglismaal põhjustas 1649 aastal liikumine absolutismi suunas kodusõja 5.Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. Inimene on loonud riigi kui kunstliku olendi, et ennast kaitsta, milles suveräänsus on näiteks kunstlik hing, mis paneb kõik osad liikuma. Olendil saab olla vaid üks aju suverään, kes ei pea ilmtingimata olema monarh, kuid kellele peab kuuluma absoluutne võim. Valitsusvormid 1.Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Aristotelese arvates on demokraatia parim nö halvadest valitsus vormidest, sest kaitseb paljude huvisid, andes samas võimaluse enamuse türanniaks (Tocqville). Lavalleerid inglise kodusõja ajal alamate nõusolek võimuga on võimu legitiimsuse fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed,
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate s...
kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Maksude kogumis õigus. 7. Loetle ja kirjelda Eesti Vabariigi sümboolikat. Eesti Vabariigi lipp 1881 esimest korda Eesti Vabariigi vapp suur ja väike vapp Eesti vabariigi hümn- ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm,, 8. Erinevad valitsusvormid TABEL! Absoluutne monarhia, Konstitutsiooniline monarhia, Vabariik, Diktatuur. 9. Demokraatia Demokraatia on valitsusvorm , milles rahvas valib oma esinduse parlamenti , nn . rahvavõim. 10. Otsene demokraatia Näiteks Vana Kreeka linnriigid, meessoost kodanikud kogunesid väljakule ning hääletasid käetõstmisega või karjumisega. 11. Esindusdemokraatia ( vabariik parlamentaarne ja presidentaalne)
*Usuvabadus- võib tunnistada mistahes usku,või üldse mitte uskuda-olle ateist. Usuvabadust nim. Ka südametunnistusevabaduseks, kuna see on isiklik asi. PEAMISED KOHUSTUSED *Hoida ja kaitsta loodust *Täita põhiseaduslikku korda *Kõik kodanikud, kellel onn tulusid, peavad maksma makse *Kohustus osa võtta valimistest *Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia *Tähendab ettekirjutust ja piirangut *jaguneb kaheks: -autoritaarne -totalitaarne *ei räägita kunagi eraldi, pigem võrreldes. AUTORITAARNE DIKTATUUR : *autoritaarsus rõhutab rohkem meelsust kui ideoloogiat. Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai.
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta
Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus. Karistus närvid. Nõunikud mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe jne. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest.
Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist elusolend = masin riik = masin = elusolend sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega vaja Bodin'i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset ei pea olema monarhia, kuigi see parim vorm on suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia
Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Valitsusvormid aga jagunevad ühiste (hea) ja valitseja (halb) huvidega riikideks. Monarhia on ülivooruslik. Demokraatia (parim halb) on valitsus vaeste huvides. Monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest Kõige armastusväärsem asi voorus. Sõber peab armastama isamaad ja parim sõber on patrioot
- rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne
Riik on teatud liiki masin, kunstlik olend, mis sarnaneb ideaalsele inimesele. Valitseja on selle ideaalinimese hing, kohus liigesed, üksmeel tervis. Kodusõda võrdub surmaga, mäss või rahuused haigusega. Põhiülesandeks on selle olendi töös hoidmine, säilitamine ning selleks tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme
Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest
2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Jumal juhib universumit Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid -> Aquino Thomas türanniast vägivaldne valitsus Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). Aristotelese valitsusvormid ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust Milline on Aristotelese arvates parim? külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed,
täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; inimeste turvalisus selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia
vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha. Riigid käituvad omavahel- suhtlevad, kaklevad, teevad koostööd nagu indiviidid. Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia on ideaal, mida tõeliselt ei eksisteeri. Klassikaline dem kriitika – monarhia ainuõige vorm (Jumal andis Aadamale võimu, kes pärandas selle kuningatele). Argumente: - inimeste võimed ja haridus erinevad (Platoni laeva metafoor, peaks juhtima targemad kes seda oskavad) - sümboolne autoriteetne liider on vajalik, ühendab
Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist vt Leviathan . Riik jäljendab inimest, on tehislik konstrukstsioon. See on loodud loomuliku inimese kaitseks ja hoidmiseks. Eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal)
lõppkokkuvõttes võrdne. Jaotav õiglus oli ajaliselt varasem kui võrdsustav, viimane eeldab arenenud ühiskonda. Jaotav ja võrdsustav õiglus käsitlevad inimesi ja õiglust erinevalt. Aristoteles kommunismi oluliseks ei pea. Reziimide tüpoloogia. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal valitsemiskorral on oma õigluse kontseptsioon. Ainult need valitsusvormid, mis on kõigi huvides (üldise heaolu huvides) on õiglased. Teised valitsusvormid, mis on valitsejate endi huvides, on moonutatud valitsusvormid. Õiglased vormid on kuningavõim, aristokraatia (parimate võim) ja konstitutsiooniline valitsus ("paljude" või enamuse võim kõigi huvides). Moonutatud valitsusvormid on türannia (kuningas valitseb enda huvides), oligarhia (vähesed valitsevad endi huvides) ja demokraatia (paljud või enamus valitsevad endi huvides).
· nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; · õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; · üksmeel on tervis; · mäss on haigus ja kodusõda on surm. · Viimaks, paktidele ja lepingutele (covenant), mille abil selle poliitilise keha osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab `fiat' või `saagu inimene', mida jumal ütles loomise ajal." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika ütleb, et demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. See on vaid kattevari. V. I. Lenin (1870-1924): demokraatia on proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vilfredo Pareto (1848-1923): demokraatia on majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Klassikaline kriitika (monarhistlikud ideoloogiad) väidab, monarhia on ainus
Nende eesmärgiks on kas linna kui terviku kasu või omakasu. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal valitsemiskorral on oma õigluse 9 Ori polnud kodanik, kodanikuõigused tema suhtes ei kehtinud, kuid mingi õiglus siiski. 19 kontseptsioon. Ainult need valitsusvormid, mis on kõigi huvides (üldise heaolu huvides) on õiglased. Teised valitsusvormid, mis on valitsejate endi huvides, on moonutatud valitsusvormid. Õiglased vormid on kuningavõim, aristokraatia (parimate võim) ja konstitutsiooniline valitsus ("paljude" või enamuse võim kõigi huvides). Moonutatud valitsusvormid on türannia (kuningas valitseb enda huvides), oligarhia (vähesed valitsevad endi huvides) ja demokraatia (paljud või enamus valitsevad endi huvides). Parim võimalik riik: A
Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid . Monarhia, aristokraatia, politeia on head. Türannia, oligarhia, demokraatia on halvad. Milline on neist parim ? V: sõltub ühiskonnast, rahva loomusest. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia(sageli raske tunnustada, sellest ka revolutsioonid). Eristuvad parimad- aristokraatia (jõukad). Ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia on valitsus vaeste huvides.
Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? o Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) o Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL) Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt · Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine · Hierarhilised struktuurid igapäevaelus (töökohal)
· Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) tavalised inimesed näevad vaid varje koopaseinal, filosoofid suudavad näha tõelisi asju. · 2 teed: · 1) filosoofid haaravad võimu; · 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristotelese valitsusvormid pooldas filosoofide valitsemist. Nemad on eriliselt kasvatatud, haritud, neid ei saa olla palju. Filosoofid on need, kes näevad riigi tõelisi huve, kuna on võimelised tabama asjade tõelist olemust. Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
vabanduse enesekaitseks ning teeb ebaseaduslikuks selle, kui nad jätkavad teiste aitamist või kaitsmist. Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine. Millistel juhtudel on alamad vabastatud oma suveräänile kuuletumisest. Alamate kohustused suverääni ees kehtivad nii kaua, ja mitte kauem, kuni kestab võim, millega suverään on võimeline neid kaitsma. Suverään on riigi hing; kui hing on ihust kord lahkunud, siis ei saa see enam panna ihuliikmeid liikuma. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vlfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad:
Lahenduseks on suverääni sisseseadmine, pooldab Bodini suveräänsusteooriat Kõrgema võimu vajalikkust põhjendas ta inimese loomusega ja näitas, et ilma riigi karistusvõimuta inimesed koostööd teha ei suuda. Nsgu Bodingi ütleb ta, et suveräänil peab olema absoluutne ja igavene võim. Aga see ei pea olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 38. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo moodne (19. saj lõpp, uusaegne kriitika) demokraatia on ideaalne valitsusvorm, mille poole peaksime püüdlema, kuid tegelikkuses pole see saavutatav, tegelikult see, mida demokraatiaks nimetatakse on ,,kattevari" mingile muule võimuhierarhiale ja tõelist demokraatiat ei eksisteeri. 1. Lenini kriitika - Ütleb, et demokraatia on töörahva rõhumine, tegelikult valitsevad
Inglismaal põhjustas 1649 absolutismivastane liikumine kodusõja. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Inimene on loonud riigi kui kunstliku olendi, milles suveräänsus on kunstlik hing, mis paneb kõik osad liikuma. Ametimehed on kunstlikud liigesed. Hüvitus ja karistus on seotud suverääniga. Olendil on vaid üks aju suverään. Suverään ei pea tingimata olema monarh, aga talle peab kuuluma absoluutne võim. Riigi eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Platon: "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm.
annaabi.ee 
