3. "Ilus" oli saksa Ekspressionistide arvates sõimusõna pildile ja "Die Bürcke" kunstnikud: Ernst Ludwig kirchner ja Karl Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi: · 1906-1908 Cezanne´ilik etapp, kerge geometriseerimine · 1908-1912 Analüütiline kubism(kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks) · 1912-1918 Sünteetiline kubism(Lähtusid geomeetrilistest elementidest nagu vorm ja värv) viimast iseloomustab Suuremad erksamad pinnad, puhtamate värvitoonide kasutamine 5
üksteise seljas .. jäeti kõrval lauaga ka vaba hingamis ruumi . Kohvik nägi välja väga maitsekas seetähendab , et laudadel olid põlevad ( lõhnata ) küünlad , vaasis olid dekoratsioonid ( lilled) , linikud , seintel oli seinamaalid , diivanid ja padjad olid laudade ääres, muusika ei olnud tüüpiline raadio muusika , ega ka mitte mingisugune POP muusika plaat , seal oli selle atmosfääriga sobiv muusika , ehk siis pisut jazz-ilik ,muusika tugevus ei olnud ei kõvasti ega ka vaikselt , ta oli piisavale volüümile keeratud . WC olukord oli rahuldav , dekoratsioonid olid paigas , paber ja kõik muu oli olemas , kui suuruselt oli ta liiga väike ning ta asus liiga peidus . Teenindaja välimus oli korrektne tal oli seljas vormiriietus ehk siis must püks , pluus , kingad , põll ning oli ka nimesilt rinnas koos kohviku nimega . Kehtisid kõik etiketi reeglid seetähendab , et
Stalinism · Stalini valitsemispoliitikat nimetati Stalinismiks. · Stalini sõnul oli stalinism leninismi eriti energiline kaitsmine. · Mõiste marksisimleninism ise pärineb Stalinilt. 21 · Stalinismi iseloomustavad : üh te ka s va m ine b o ls e vis tliku p a rte ig a , to ta lita a rne a inup a rte is üs te e m , s a la p o ilits e ilik jä lg im ine , a g re s s iivs us , p iira m ine , te rro r. Ma s s ite rro r, d e m o kra a tia ning va b a d us e m a h a s urum ine !! 22 Stalinlik puhastus · See oli suunatud vasakpoolsete parteide vastu! · Lõõgi põhiraskus aga leninistide vastu. · Võimule saades kõrvaldas Stalin kõik oma teelt. 23
sellele lõpu tegi 1933. Sel perioodil oli Dixil palju mõttekaaslasi Saksamaal. Austrias. Egon Schiele kujutas süngeid, nälginud inimesi segades erootika ja surma motiivi. Ekspressionism levis laialt paljudes maades. 7.Kubism Kubism on maalidele tehtud kriitika järgi tulnud nimetus, kus arvustaja väidab, et kunstnik on taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga ,,Avignoni neiud". Kubismi arengus eristatakse kolme järku. Esimene on cézanne`ilik kubism, kus kõik on taandatud geomeetrilisteks kujunditeks, teiseks analüütiline kubism, kus tausta ja sisu lammutatakse geomeetriliselt ja pilt muutub arusaamatumaks ja kolmas on sünteetiline kubism, kus on rohkem abstraktsust ja samas vihjeid reaalsusele. Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaz. Hispaanias. Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid
Rio de Janeiro riodejaneirolane rio-de-janeirolane Mona Lisa monalisalik mona-lisalik ÜLAKOMA nime ja liite piiril lisatakse siis, kui nime lõpposa hääldus ja kirjapilt erinevad tugevalt. LÜHEND TULETISE OSANA NATO-lane SS-lane KGB-lane aü-lane wifi-stama TSITAATSÕNA macho`lik funk` iv house`ilik art deco`lik Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale K, P ,T. Ka S on helitu häälik ja seega s-i kõrval ikka K, P, T. kiitma kiitsin, kiitke kartma kartsin, kartke ERANDLIKULT võib s-i kõrval olla ka G, B, D. SÕNA PÕHIVORM ERANDLIK VORM tegusõna ma-tegevusnimi and/ma and/sin, and/ke sead/ma sead/sin, sead/ke
· Struktuurne tööpuudus( kui vähendatakse tootmist ja vallandatakse paljud) · Regionaalne(konkreetne piirkond kus ei leita tööd) · Demograafiline tööpuudus(teatud elanikkond) · Hariduspoliitikast tingitud tööpuudus(liiga palju koolitatud ühe eriala inimesi) · Kapitalipuudusest tingitud tööpuudus(arengumaades) · Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus · Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus) · Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt) Tööpuuduse negatiivsed tegurid: 14 · Pinged ühiskonnas · Kuritegevus · Agressiivsus · Apaatia(enesetapud) · Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid: · Suuredm motivatsioon Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd)
süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – protest sissetungi vastu Tšehhoslo-sse 1968. a; 1970-ndatel tugevnes nende
Mitmeid Tallinnas džässiga tegelenud, s.t vastava algettevalmistuse ja eelteadmised saanud muusikuid mängis ka Vanemuise orkestris, mis võimaldas L. Tautsil 1941. aasta kevadel džässikontserdi organiseerida (vt ptk “Džäss kontserdilaval”). Muusikute kaudu oli niisiis ka Vanemuine Tartu džässi arenguga seotud – peale teatri orkestrantide olid ka Vanemuise restorani sageli palgatud head džässmuusikud, Vanemuise aias ja kontserdisaaliski kõlas aga üsna sageli džäss(ilik) muusika just kontsertlikumal kujul. Tallinnaga analoogset kokkuvõtlikku statistilist ülevaadet on Tartu tantsuorkestrite ja -muusi- kute puhul märgatavalt keerulisem teha, sest meie käsutuses olevad andmed on oluliselt lünklikumad. Siiski on andmeid 1930. aastate jooksul Tartus tegutsenud 19 arvatavalt džässi- likku tantsumuusikat mänginud (või mängida üritanud) orkestri kohta. 117 Kuna Tartu oli Eesti Entsüklopeedia (1937, 8: 18) andmetel Tallinnast rohkem kui poole väiksem (1936
annaabi.ee 
