Tänavatantsu kursuse dispuut Valisin dispuudi seetõttu, et see sobib hästi vastandlike seisukohtade lahtimõtestamiseks, olgugi, et õiget vastust arutatava teema kohta polegi. Sobiva teema korral võib dispuut kujuneda emotsionaalseks ja kaasahaaravaks. Tantsukursuse raames korraldaks ühe sisuka ja teemakohase dispuudi oma üliõpilastele. Kuna arutatava teema puhul ei saa välja tuua kindlat tõde ning arvamusi on mitmeid, siis on tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance.....“Berlin: Lexikon Imprint Verlag, 1999 Dispuudi käik: Dispuudis osalevad kaks meeskonda (3-5 liiget mõlemas meeskonnas) ja žürii – ekspertgrupp,
Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks
Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus Renessanss-Euroopa kultuuriajaloo periood, mis jb 1450.-1600.aasta vahele ning mida iseloomustab sgav kultuuriline murrang. Konkistadoor-(hisp conquistador-vallutaja)hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16.saj Ameerika vallutamisel. Koloonia-asumaa, vallutatud maal rajatud asundus
Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charl...
Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja
peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades 7 VABA KUNSTI Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil, mis
VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiiklased,Fransiskaanlased Benedictuse reegel Pühak- on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Reliikvia- on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE
halvasti-varastasid; kaklesid, taplesid Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt: Ptolemaiose teostest olenes õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist. Usuti seda, mida nähti silmaga
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
Michelangelo. Taavet Michelangelo. Pieta Michelangelo. Mooses Raffael. Dispuut Raffael. Ateena kool Raffael. Parnass Raffael. Madonna Conestabile Raffael. Sixtuse madonna Raffael
Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust Õppetöö ülikoolis Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirja pandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamist kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Tänan kuulamast!
Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...........................................
Maarja Pent 11 klass 2012 Renessanss TEST 11.klassile 1. Kus ja millal algas ?Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Selle sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 2. Eestisse jõudis... Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16-ndal, sajandil mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. 3. Nimeta 3 kõrgrenessansi suurmeistrit ! Itaalia kolm suurt meistrit on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. 4. Nende kuulsaimad tööd on (à 3-4 tööd) Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", " Mona Lisa" , "Madonna lapsega" Michelangelo- "Viimne kohtupäev", "...
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaa...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd päritolu kui isilike omaduste järgi (tarkus, ilus jms). Ideaalis polnud enam liha suretav munk, vaid ennast iseseisvalt ja edukalt teostav üksikisi...
Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Tuntuimad skolastikud olid Aquino Thomas ja Roger Bacon. Arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines Ptolemaiose teostel
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor; teaduskondade juhid on dekaanid; õppetöö vormid loeng ja dispuut. Erinevused: keskaja ül- ladina keeles; 4 teaduskonda; ülikoolides olid privileegid; õppisid mehed; õppeaeg polnud piiratud; polnud vanusepiirangut ega vaja eelnevat haridust. tänapäeva ül- valdavalt emakeeles; naised ja mehed; rohkem õppevorme (e-õpe); rohkem teaduskondi; õppeaeg piiratud; vajalik keskharidus. 25. Millised tänapäevale iseloomulikud nähtused on välja kujunenud keskajal? * Kaubandus * Pangandus * Ülikoolid * Linna juhtimine ... 26
meetodisse hästi, kas meetod vastav osalejate ettevalmistuse tasemele, kas koolitaja enda tase on piisav ja kas meetodi rakendamiseks on piisavalt aega, vahendeid ja ruumi (Lõhmus jt, 2011, 107-108). iseseisevtöö töö paarides gruppitöö siksak, mosaiik (iseseisev töö on ühendatud grupiõppega) loeng ja aktiivne loeng diskussioon debatt dispuut jutustus juhtumi analüüs sümpoosium ja foorum multimeedia õppematerjalid õppemängud õppekava. , . terviseteemalise koolituse kohta. Allikate loetelu Beljajev, R. & Vanari, K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. [2018, märts 10]. https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/858/%C3%95ppimine%20ja %20%C3%B5ppimisoskuste%20arendamine%20t%C3%A4iskasvanuna%20uus
(tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike. o Elas ja töötas Veneetsias. Näitas inimese ja
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi...
vaja. Kirjutas ,,Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks" . Indiaanlased on oma loomuselt rohkem sarnased loomadega. Klassikaline näide Aristotele loomulikest orjadest, neil puudub arusaam inimese loomulikest käitumistest. Intsest, ohverdamine, kannibalist. Suur vaidlus Hispaanias. Telliti ametlik komisjon. Mõisteti Pulveda käsitlus hukka ja nõuti selle keelamist, mida siiski ei järgnenud. Pulveda nõudis argumentide läbi vaidlemine. Toimus suur dispuut kahe mehe vahel. Nädalaid, kuid lõplikku tulemust ei saavutatud. Kehtima jäi kompromiss variant, mille esitas üks Salamanka õpilastest. Eesmärk näidata, et indiaanlased on ikkagi inimesed, kuid on teatavaid põhjuseid miks ikkagi on hispaanlaste sõda nende vastu õiglane. ,,De indis" ehk indiaanlastest. Lükkab kõigepealt ümber tavakohased argumendid. Maad olid enne indiaanlasi ammu avastatud teiste inimeste poolt. Keeldumine ristiusust sunniviisiliselt ei tohi ristida
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 ...
Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega. Üks Raffaeli kuulsamaid maale on ,,Sixtuse Madonna", millel Madonna seisab maailma
· Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis
(tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike. o Elas ja töötas Veneetsias. Näitas inimese ja
, õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid. · Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad. · 15. Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga.
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme ehk trivium'i: grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika-arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme egk quadrivium'i: aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus ja muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas
Aristoteles sirutab käe maise reaalsuse poole). Raffael on ka ennast paremasse äärde paigutanud. Vasakul ülevalt viies mees peakattega on sõjamees Algibades, Sokratese õpilane. Sokrates ise rohelises rüüs. Trepil külili küünik Diagones. Kollases rüüs Ptolemaios. Parnass luuletajad Apolloni ümber Dispuut vaidlus. Tegeletakse armulaua küsimustega. Kujutab teoloogilise tõe võidukäiku. 2. ruum Stanzad Elidoro Selles ruumis olid "Helidorose väljaajamine," "Peetruse vabastamine vangikongist" ja "Bolsena missa." 3. ruum Stanza de Jucendio. See on tulekahju ruum, mille maalivad tema õpilased. Kasutas palju abilisi. Lõpus ainult kavandas, maalisid teised. Kavandas veel villasid, palazzosid ja sai kõrvalülesandeid
ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid loogika abil seletada. Loogika õppimise tulemusena tekkis tahtmine seletada lahti ka pühakiri, mis osutus üsnagi võimatuks, sest pühakirjas oli mitmeid vasturääkivusi. Sellest sai skolastika üks
eksemplarist nõudluse rahuldamiseks ei piisa. Poolteist kuud pärast väljaandmist telliti uus trükk. 20. oktoobril 1955 ilmus triloogia viimane osa ,,Kuninga tagasitulek". Arvamusavaldajad jagunesid selgelt pooldajateks ja vaenlasteks. Müüginumbrid aga vaenlaste arvamusest ei hoolinud, vaid jätkasid kasvamist. Suur muudatus müüginumbrites toimus aastal 1965, mil plahvatas skandaal USA turul avaldatud ,,Sõrmuste isanda" piraatversiooni osas. Vallandunud dispuut pälvis laialdast huvi ning seetõttu oli Tolkieni nimi ja tema raamatute pealkirjad Ameerikas nüüdsest hästi tuntud. Ja nüüd algas ,,kultus ülikoolilinnakutes". ,,Sõrmuste isand" sai sadade tuhandete noorte ameeriklaste jaoks otsekui piibliks, mis ületas kõik müügirekordid. Ameeriklaste vaimustus levis kulutulena ka teistesse maadesse. Kasvas huvi Tolkieni raamatute vastu ka Suurbritannias. Nii Londonis kui ka mujal riigis hakkasid koos käima Tolkieni seltsid.
mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj
õigused · Õppetöö oli ladina keeles. · Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju. · Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika, dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengus omandatut vaidlustes rakendama. Teadlased: · Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade · Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes · feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut · uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist
millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala. Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast. Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes
kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj
Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor. Dispuut vaidlus. Ülikoolidesse said minna ainult poisid. Üliõpilased rändasid ühest kohast teise. Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Eesmärk oli õppida hästi jumalat tundma. Kõige tuntum skolastik oli Aquino Thomas. Tähtis teadusharu oli alkeemia. Taheti luua tarkade kivi (selle abil saab muuta metalli kullaks), elueliksiiri (annab igavese elu) ja universaalset lahustit (lahustab kõik ained). 24) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst Keskajal olid gooti ja romaani stiil
Bennetti vaadete põhal)? Dick Hebdige(1979) Subculture. The Meaning of Style Jean Genet, kuulus Prantsuse kunstnik ja kirjanik, oli vangis ja talt leiti tuub vaseliini. Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli. Asjade tähendus on dispuutide, vaidluste, diskursuste ja võimumängude väli. Subkultuurid, mida seostatakse noorusega, on sellise avaliku dispuudi olulised vastandajad. Üldine arvamus on selline, et subkultuur on vastukultuur, tähenduse ja võimu kukutamisele/painutamisele suunatud. Noorus ei ole hormoonide eritumine teatud bioloogilise evolutsiooni hetkel vaid sotsiaalne konstruktsioon
siis õppima pidid ikkagi ladina keeles ) · Sageli üliõpilased õppisid mitmes ülikoolis. · Ülikoolis peeti loenguid õppejõud luges mingit raamatut ette, aga samas ta ei tohtind raamatut sõna-sõnalt ette lugeda. Toona ei olnud Euroopasse veel jõudnud paber ning pärgament oli kallis. Selle pärast pidid üliõpilased kirjutama puulaastude peale. · Enamasti olid hommikupoole loengud ja õhtupoole dispuudid ( dispuut vaidlus mingil kindal teemal, eesmärk ei olnud niivõrd tõe selgitamine, vaid seal hinnati tugevat häält, argumente ja mõnikord olevat dispuudid nii tuliseks läinud et lõppesid kaklusega ) · Ülikoolihariduse eest tuli ka raha maksta. Loengute eest tuli maksta. · Aeg-ajalt üliõpilaste teadmisi kontrolliti ka eksamitega. · Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak, kelle poole nad enne eksameid pöördusid. Kaitsepühakuks oli Püha Nikolaus.
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
koheldud. Vastuargument humanist Sepulveda (Karl V kaplan ja ametlik kroonik) poolt : las Casas teostab Hispaania vaenulikkust. Ta ütleb, et indiaanlased pole täisväärtuslikud inimesed, seega loomu poolest orjad, neil puudub arusaam sedustest, loomupärastest reeglitest, inimohverdus, kannibalism = nad ei ole inimesed ja nad tuleb alistada. 1548 telliti Sepulveda raamatule ametlik hinnang. Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teose hukka. 1550 suur dispuut las Casase ja Sepulveda vahel, kestis nädalaid, tulemust ei leitud. Ametlik seisukoht : kompromissvariant. Francisco de Vitoria argumendid (1485-1546). 1539 hinnang indiaanlaste ristimise kohta. Lükkab ümber tavapärased argumendid : paavst ei saa annetada, indiaanlastel tegelikult legitiimne riik, need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud, sunniviisiliselt ei tohi ristida, barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Tunnevad 10 käsku ja kõige tähtsamad palved. Ja mingil määral hakkas paranema see ristisusu levitamine ja muu. Radikaalne pööre talurahva ja ristiusu vahekorras sündis seoses reformatsiooniga. Algus oli 31 okt. 1915 M.Luther 95 teesi .Liivimaale jõudis luterlus üsna kiiresti 1521 u .on Riiast teada esimene luterlik jutustaja Andreas Knopken ja 1522 määras Riia Raad , ta ametlikult pastoriks. 1522 sai Knopkeni ametivennaks teinegi luterlane Silvester Tegetmeyer, esiemene dispuut luterluse ja ristiusu vahel.Leotakse reformatsiooni alguseks Liivimaal, keskus oli Riia kus levis edasi ülejäänud Liivimaale. Luterlasi tuli aina juurde. Vanu munki süüdistati patutegudes. 1524 aastal 10märts toimus Riias suuremad kallale tungid kirkutele, purustati ja hävitati, sügisel loobus Riia linn ametlikult alluvusvahekoorast peapiiskopil, aeti välja mungad nunnad ja kloostrid ja katoliiklikud preestrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
