Francisco Pizarro Francisco täpse sünniaja kohta vajeldakse ,aga see jääb kusagile 1471-1478 vahele. Ta sündis Trujillos, Cácereses, Hispaanias ja elas oma ema juures. Ta ema töötas majapidajana ning Francisco aitas seal loomi pidada. Tema isa oli Gonzalo Pizarro Rodríguez de Aguilar kes oli sõdur ja võitles Itaalias. Ka Pizarrost sai sõdur ning võideldes kuulis ta rikkustest mis olid Ameerikas. Aastal 1502 läks ta esimest korda Uude-Maailma koos Nicolás de Ovando kes plaanis koloniseerida Ameerika. Aastal 1508 läks ta koos Alonso de Hojedaga Ameerika sisemaale ning rajasid asustuse vihaste pärismaalaste kõrvale. Selle asustuse nimi oli San Sebastián de Urabá. Aastal 1510 hakkasid varud San Sebastián de Urabális otsa saama
madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz
Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
· Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti. Kolumbus käis Ameerikas 4 korda. 1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips
Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
Asutas maailma esimese meresõidukooli Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine). Orjakaubanduse algus (Aafrikast orjad Ameerikasse). 3 sajandi jooksul u 12 miljonit orja. Koloniaalimpeeriumid
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiin...
Aastaks 2030 on inimeste eluiga pikem kui 2011. d) Peruu on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafilisse plahvatusse. Arvan nii, sest Peruus on palju lapsi ning vanurite osakaal rahvastikus kasvab aasta-aastalt. 4. Linnastumine. a) 77% kogu riigi rahvastikust elab linnades. b) Suure rahvaarvuga linnad Peruus: pealinn Lima- 8, 769 miljonit inimest; Arequipa- 778000 inimest. c) Huvitavad faktid: Peruu pealinn Lima kohale asutas Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro 18. jaanuaril 1535 asula nimega La Ciudad de los Reyes, mis tõlkes tähendab ,,Kuningate linn". 5.Majandus. a) SKT(GDP) suurus: $274.7 biljonit. Maailmas 44.kohal. b) SKT (GDP) per capita: $9200. Eestis on see näitaja $19000. c) Peamised põllumajandussaadused: spargel, kohv, kakao, puuvill, suhkruroog, riis, kartulid, mais, jahubanaanid. Viinamarjad, apelsinid, ananassid, guajaavid, banaanid, õunad, sidrunid, pirnid, koka, tomatid, mangod, oder, sibulad, nisu
uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see
„Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492. aastal Ameerika mandri Fernao de Magalhaes- portugali meresõitja ja maadeavastaja, kelle
kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi · 1929 Peruu sai Tsiililt ühe provintsi tagasi
avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Reformatsioon Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine
suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia, kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu. Pole impeerium klassikalises mõttes. Tõeliseks maailmavõimuks sel ajal oli siiski Karl 5 ühendatud Hispaania ja Saksa- Rooma valdused, lisandusid Castilia valdused Ameerikas, Mehhiko, Pizarro vallutas Peruu ehk inkade impeeriumi (film). Kestis kuni Napoleoni ajani. Kuidas kõiki neid vallutusi õigustada? 1) Hispaania vallutus Ameerikas. 3 erinevat osa, leidub juriidiline, religioosne ja tsivilisatsiooniline õigustus. Juriidiline et vältida konflikte, annetused. Hispaanlased toetusid paavsti annetusele. Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument
Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid.
Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkeks kujunesid kõigepealt Itaalias. Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus. Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja noor kodanlus
16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu,
teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus, nisu, puuvill, neegrid, raud, alkohol, tulirelvad, hobused ja rõuged. Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse. Jean Calvin. Reform. algatas saksam. saabunud järjekordne partii indulgentse, mida müüdi. Luther saatis piiskopile kirja, milles esitas 95 teesi kkiriku olukorra ja dogmade kohta
Nad ristisid oma impeeriumi Tawantinsuyu-ks, mis tähendab „neli maad koos“, sest nende impeerium oli jaotatud põhja, lõuna, ida ja lääne suyos-ks, mis kohtusid pealinn Cuscos. Sõna „inka“ tähendab ketšua keeles valitsejat või jumalat. 20 000 aastat tagasi- kütid ja korilased. 7000 aastat tagasi- hakati tegelema põlluharimisega. 2000 aastat tagasi-kujunes välja Cusco linn, mis oli siis vaid veel küla. 1400-inkad olid vallutanud enamiku Andidest. 1531-hispaanlane Francisco Pizarro vallutas inkade impeeriumi Tänasel päeval elavad Peruu aladel inkade järeltulijad. 3 Elanikud Tavainimesed Tavainimestel puudusid igasugused õigused, nad ei tohtinud üldse reisida. Nad pidid koguaeg töötama, välja arvatud väikesed pausid söömiseks, joomiseks, pesemiseks ja tillukeseks puhkuseks. Talupojad ei elanud linnades, vaid onnikeses, mis oli nende haritava põllu kõrval.
Indiaanlasteks hakati Ameeriklasi hüüdma sellepärast, et Kolumbus jõudis sinna arvates, et see on India ja pani rahvale nimeks indiaanlased. 38. koloonia-väljaspool emamaad paiknev asutus või väljarändajate asustatud piirkond konkistaator- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid Ameerika vallutamisel Hernan Cortes- Hispaania aadlik inkade riik- Peruus paiknev rikas kullamaa, mille vallutamise võttis ette Francisco Pizarro Eldorado- Lõuna-Ameerikas paiknev enneolematult rikas kullamaa. orjakaubandus- orjade vahetamine, müümine, kinkimine 1519. A- Hernan Corten alustas ta konkistadoorid eesotsas sõjaretke Mehhikosse. 1532. Francisco Pizarra alustas sõjaretke Birusse, arvates et seal on päratu rikas kullamaa 16 saj.- Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes eurooplaste võimu alla. 1. Mõjutas kaubandust, tekkisid ookeaniäärsed sadamalinnad, rajati manufaktuure 2. Tuli välja, et Ameerikas leidub kulda 3
Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), Mainzi kuurvürst Albrecht teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks. Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". 1520. ja 1530. aastatel laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja Hernando Cortés alistas Kesk-Ameerikas asteekide riigi. Peagi laienes Hispaania koloniaalimpeerium ka Lõuna-Ameerikasse, kus Francisco Pizarro vallutas inkade riigi Peruus. 1521. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused Austrias. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus Türgi vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine Böömimaal ja Ungaris. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt. Itaalia sõda (1521–1526) ja Itaalia sõjad),
· Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid vallutasid palju rahvaid, ja nõudsid neilt andamit
Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid.
Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527. Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketsuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks. EUROOPLASTE TULEKU HUKUTAV MÕJU · Indiaani kõrgkultuuride loomulik areng peatati · Riigid alistati ja kultuurisaavutused hävitati. · Kullajanu tõttu rööviti hindamatuid kunstiaardeid. · Asteekide, maajade ja inkade arhitektuurimälestised purustati. · Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus.
kirjandus, arenenud arhitektuur hieroglüüfkiri, arhitektuuris pseudovõlvid, lubimört 2. KONKISTADOORID Hispaania kuninga nimel tegutsenud vallutajad Kesk ja Lõuna Ameerikas - 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid) 670 meest, 11 laeva (kaasas 16 hobust, 10 raske ja 4 kergesuurtükki) pealinna Tenochetilani vallutamine kuningas Montezuma aarded - 1532 vallutab Francisca Pizarro Peruu (inkad) 100 sõjameest, 62 hobust inkade valitseja Atahualpa tapmine 3. Ameerika elanike orjastamine ja hävitamine §28 Humanism ja renessanss 1. RENESSANSS XIV XV saj Itaaliast alguse saanud uus kodanlik kultuur, mis võttis aluseks inimese (humanism) ja mis tähendab antiikkultuuri taassündi - HUMANISM XV XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas
· Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola. Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi-95 teesi · Sisaldasid ideid kiriku reformimiseks · Samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada. · Uus reformitud usk-luterlus · Ka protestantism või luteri usk
Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). 16.saj Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda.
Saladin Egiptuse valitseja, kes vallutas Jeruusalemma tagasi Rotterdami Erasmus silmapaistvaim mõtleja, oskas ladina ja kreekakeelt, naeruvääristas lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja Mikolay Kopernik poola õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmavaatele Amerigo Vespucci Itaalia geograaf, kes esimesena ütles välja, et see ei ole India, sai nime Ameerika Francisco Pizarro Karl V Saksa keiser, keda toetasid rahaliselt kaupmehed jakob ja anton Fugger, et teda valitaks Giordano Bruno itaalia õpetlane, uskus et päikesesüsteem on vaid üks mitmetest ja arutle ka jumala olemuse üle, seisukohad vastuolus kirikuga Jeanne d´Arc talutüdruk, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16)
Seega oli vajalik ära jagada valdused, mis lähevad Hispaaniale ja Portugalile. 1494 sõlmiti Rooma paavsti juhtimisel Tordesillase leping Portugal jääb kokkulepitus joonest alad, mis jäävad idapoole läänepoolsed Hispaaniale. 16. sajandil oli süsteemne ja vägivaldne alade vallutamine ja seal elanud kultuuride hävitamine. tänapäeva Mehhiko aladel olnud kõrgkultuuride hävitamisega on seotud Hernan Cortes Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine Fransisco Pizarro Kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse 1) Ameerika asustasid melaneeslased, kes saabusid hoovusi kasutades katamaraanidega Põhja- ja Kesk-Ameerika Vaikse ookeani poolsele rannikule 2) Norra meresõitja ja arheoloog esmasaabujad oli Lõuna-Ameerika rannikule jõudnud polüneeslased 3) Ameerikasse tulid esimestena Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse
36) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt. Hispaania aadlik Hernan Cortes hävitas asteekide riigi ning Franciso Pizarro hävitas inkade riigi. Koloonia võõral maal asuv piirkond. 18. sajandil hakkasid eurooplased massiliselt välja rändama. Alus pandi maailmakaubandusele. See toimus tänu eurooplastele, kes vedasid kaupa kodumaa ja koloonia vahel. Kulla ja hõbeda sissetoomine Euroopasse tõi kaasa inflatsiooni(raha väärtus kahaneb). 37) Reformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastus. 16. sajandi alguseks oli Rooma katoliku kirik jõudnud sisemisse kriisi.
kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid
Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). · Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust). Neid vallutusi õigustati kolme põhiargumendiga: I. juriidiline argument · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel
2) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed ( 38 ) Alates uute piirkondade avastamisega sai alguse kolonisatsioon Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. 1494. aastal sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel Tordesillase leping millega jagati maa ära. Portugal pidi saama idapoolsed maad, Hispaania sai endale läänepoolsed maad. Inkade ja asteekide kõrgkultuurid hävitati konkistadooride poolt. 1519. aastal Hernan Cortes hävitas asteekide riigi. 1531-1533. Fransisco Pizarro juhtimisel hävitati ( umbes 200 mehega ) inkade riik. ( paljud rahvad pidasid sellel ajal eurooplaseid jumalateks ). Sajandiga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5 miljonit, kuna eurooplased tõid haigusi sisse. Alus pandi maailmakaubandusele. Eurooplased hakkasid kaupa vedama kolooniate ja emamaa vahel. Ligi 5 sajandit kesti Euroopas sõda kolooniate pärast. Tänu sellele hakkas Euroopasse sisse tulema hõbedat ja kulda
Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel. See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale)
Hispaanlased, aga vangistasid asteekide kuninga ja hakkasid ise riiki juhtima. See põhjustas ülestõusu, tänu millele aetakse hispaanlased linnast välja. Siiski piiras Cortes oma väega linna ümber. Asteekidel ei jätkunud joogivett ja nad alistusid. Peagi jõudsid hispaanlasteni kuuldused, et lõuna pool asub rikas kullamaa, mida indiaanlased nimetavad Biruks. Seal paikneva inkade riigi vallutamise võttis ette Francisco Pizarro. Ta kutsus inkade valitseja külla, kuid võttis ta siis sõnamurdlikult vangi. Seejärel nõuti ta eest tohutu hulga kulda, mis ka kokku koguti, kuid hispaanlased hoopis tapsid valitseja. Nii oli varsti ka Peruu hispaanlaste võimu all.Veel levisid kuuldused Lõuna-Ameerikas asuvast hiiglslikust kullamaast Eldoradost, mille otsimise peale raiskasid eurooplased tulutult aastakümneid. Nii oli XVI sajandiks vallutatud hispaanlaste poolt Kesk- ja Lõuna-Ameerika
Lombardia. 800. a kroonimine keisriks 10. saj Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962. a keisritiitel Saksa kuningatele (Otto I kroonimine) Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika. Indiaanlaste osas: 1513 teoloogide komisjon Valladolidis,
Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus- Hispaaniaks nimetatud koloonia esimene kuberner. Aastakümme hiljem alustati tänapäeva Peruu alal asunud inkade riigi alistamist. Kasutades ära kahe valitsejasoo rivaliteeti, vallutas Francisco Pizarro 1532. aastal inkade pealinna Cuzco. Inkade valitseja Atahualpa suleti vangikongi. Kuigi Pizarro lubas valitsejale elu, kui viimane laseb oma vangikongi ülessirutatud käe kõrguselt kulda täis kanda, ei päästnud ei kullakoorem ega ristiusu vastuvõtmine Atahualpa elu, kes Pizarro korraldusel ikkagi tapeti. Suhteliselt väikeste jõududega hõivasid hispaanlased lühikese ajaga tohutu maa-ala. Lisaks
- 16.saj. Hispaania mood (riietuses) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast) - Kultuuri õitseng: kirjandus Cervantes (suri 1616), maalikunst Eö Greco ja Velasquez - Madeavastusperioodil. (A.1500 paiku) olid Hispaania ja Portugal Euroopa juhtivad suurriigid,kes rajasid võimsad koloniaalimpeeriumid. - Hispaania valdused: I Lõuna- ja Kesk-Ameerika (Mehhiko 1519-21, Peruu 1530.tel), Lääne- India saared. - Konkistadooride kullahimu (Cortes,Pizarro) II Filipiinid (1565) III Itaalias Sitsiilia, Napoli (1504), Milano (1535), (Sardiinia) IV Portugal (Personaalunioon 1580-1640) V Hispaania madalmaad (habsburgidele 1477, Hispaania Habsburgide harule 1556) Fernando ja Isabeli tütrepoeg - Habsburg-monarh Karl V (1500-58): 1. Madalmaade Hertsog (1506-56) 2. Hispaania kuningas (1516-56) Carlos I 3. Austria valitseja (1519-21,loobus oma venna kasuks) ertshertsog 4. Saksa Keisririigi (valitud) keiser (1519-56)
Juba keskajal olid näiteks Prantsuse kuningad deklareerinud, et nemad on oma riigi siseimperaatorid (vt. suveräänsus loengut). · Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Hapsburgid ja sakslased. Ei piirdutud üksnes Euroopa ega teadaolevate Aasia tsivilisatsioonidega. Cortés 151921 vallutas Mehhiko (asteegid), Pizarro 152432 Peruu (inkad) (Lope de Aguirre loo taust? · Kuidas õigustada? Kolme laadi argumendid Ameerika vallutuse õigustamine: juriidiline argument Hispaanlastel oli mingit laadi õigus eelnimetatud riigid enda omaga liita. · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" ehk annetus Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo
Hispaania Izquierda Unida Maxette PIRBAKAS Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Kati PIRI Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Madalmaad Partij van de Arbeid Giuliano PISAPIA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Independent Dragoș PÎSLARU Uueneva Euroopa fraktsioon Rumeenia Partidul Libertate, Unitate și Solidaritate Manuel PIZARRO Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Portugal Partido Socialista Rovana PLUMB Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Rumeenia Partidul Social Democrat Stanislav POLČÁK Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Tšehhi Starostové a nezávisli Jessica POLFJÄRD Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rootsi Moderaterna Peter POLLÁK Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Slovakkia
sa- jandil tänapäeva Ukraina linna Feodossija piirates lennutasid katapulti- dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ- jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro 16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota- sid britid rõugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa- ni hõimudele. Bioloogiline ründeaine tänapäeva mõistes arenes välja 19. sajandil, mil toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei- sundit põhjustavaid mikroobe). Väidetavate asitõendite alusel kirjutasid Saksamaa vaenlased Esime-
annaabi.ee 
