Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ autor, seda sellepärast, et mitmed provokatiivsete või ekstreemsete teoste autorid hukati. Esimesene traktaat on vastuseks Sir Robert Filmeri monarhiat õigustavale kirjutisele. Selles teoses lükkab ta ümber vastaspoole väiteid tõlgendades piibli sõnu enda arusaamist mööda. Muuhulgas toob John Locke välja mitmeid arutlusvigu oma oponendi järeldustest. Näiteks õigustab Filmer enda väiteid, et vanal ajal olid vanematel palju suuremad õigused enda lastega. Locke aga ütleb, et see ei tähenda ilmtingimata, et tänapäevasel generatsioonil peaksid samasugused õigused olema, kuna vanal ajal
teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning teistsuguse viisi selle kandjate kujutamiseks ja mõistmiseks, kui Sir Robert Filmer seda meile on õpetanud.3 1 S.o "Esimeses traktaadis valitsemisest". 1689. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud teos koosnes kahest traktaadist ja tervikväljaande pealkirjaks oli Kaks traktaati valitsemisest: Esimeses esitatakse ja lükatakse ümber Sir Robert Filmeri ja tema järgijate valed põhimõtted ning lähtealused. Teine on essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist (Two Treatises of Government: In the Former, The False Principles and Foundation of Sir Robert Filmer, And His Followers, are Detected and Overthrown. The Latter is an Essay Concerning The True Original, Extent, and End of Civil Government). Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Siin ja edaspidi järgitakse kaldkirja puhul autori kasutust, v
17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (igasugune monarhia on Jumaliku õiguse (divine right) ja paternalismi teoreetikud ebaseaduslik – kõik “monarhid” on tegelikult türannid) Jumalik õigus ja paternalism Thomas Hobbes: nimetame “türanniks” neid monarhe, kes meile ei meeldi – Robert Filmeri (1588-1653) “Patriarcha” 1680 (“Kuningate loomuliku võimu aga see ei muuda veel asja olemust. kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu”) Ainuvõimu ideoloogiad: Absoluutse monarhia argument Piibli toel: keskaegne kuningavõim
abstraheerib16 oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Kaks traktaati valitsemisest Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on patriarhaalne, st pärineb isa-liini kaudu ja et kaasaegne kuninglik võim on otse tulnud Aadama ja Jumala kaudu ning seega kuninglik võim on absoluutne. Filmer leidis, et ühiskondlikku lepingut pole vaja poliitilise võimu õigustamiseks, ka uskus ta, et võim võib olla ka piiramatu, kuna on pärit Jumala tahtest ja on seega vaieldamatu. Filmer oli küll surnud, kui tema tähtsam teos Patriarcha
· Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult
Paternalistliku suuna puhul peeti monarhiat ainsaks võimalikuks õiguspäraseks vormiks. Absolutistlikud mõtlejad Hobbes ja Bodin leiavad , et monarhia on eelistatud vorm , kuid mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes ütleb , et monarh suudab kõige paremini tagada riigi huve, sest tema enda ja riigi huvid on samad. Ta ütleb ka , et inimesed on monarhi vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R. Filmeri (1588-1653) ,,Patriarcha" (Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole.
· vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest ja et võim kuulus algselt rahvale ja rahvas polegi seda loovutanud, kõik valitsejad on saanud võimu laenuks. Võim on valitsejatele delegeeritud. Hobbes: võim on lõplikult ära antud · Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud kuningavõim on Jumala ja Jumal valitseb justkui isa oma laste üle Jumalik õigus ja paternalism · Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") levis käsikirjana, trükiti 1680. aastal. Rahvavõim on kunstlik, on haaratud ebaõiglaselt · Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. · Parallelism: Perekond = riik
Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult Millele Hobbes vastandus: a. vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku
kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on patriarhaalne, st pärineb isa-liini kaudu ja et kaasaegne kuninglik võim on otse tulnud Aadama ja Jumala kaudu ning seega kuninglik võim on absoluutne. Filmer leidis, et ühiskondlikku lepingut pole vaja poliitilise võimu õigustamiseks, ka uskus ta, et võim võib olla ka piiramatu, kuna on pärit Jumala tahtest ja on seega vaieldamatu. Filmer oli küll surnud, kui tema tähtsam teos Patriarcha
annaabi.ee 
