Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus
Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle käitumine on kõige reeglipärasem seega taeva- ja taevakehade jumalatel. Need jumalused, kes mõjutavad universaalseid loodusnähtusi paistavad suurtena. Universalism -rahvusvahelise poliitika tulemus, mida Jahve kõlbluse prohvetid kuulutasid, nii et Iisraeli hakati nägema Jahve kätt. Kristuse ja islami universalistlik monoteism on judaismi ajaloolised edasiarendused olid väga tõenäoliselt Iraani-välise mõjudega. Kõigile neile on omane eetiline prohvetlus. Üleloomulike jõudude pidamine jumalateks ei tõrju vanu maagilisi kujutlusi vaid annab võimalusi nendega suhelda. Hingestatud inimese sarnaseks peetavat jõudu sundida inimest teenima. Peale tüüpiliste palvevormelite pärineb siit enamik usulise kultuse orgiastilistili ja miimilisi elemente, eelkõige laul, tants ja draama
"). 2) Palve (,,Tehke aken lahti!"). 3) Etteheide (,,Miks pole aken lahti tehtud?", ,,Miks raisatakse kütet?"). 4) Imestus (,,Ma oletasin, et siis on jahe."). 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? ,,Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud." (Arnold) Lähenemise probleemid: europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks), universalistlik (tervik üksikosadest tähtsam), evolutsionistlik, ,,madalat" ja ,,kõrget" kultuuri eraldav. 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1) ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." (Boas) 2) ,,Kultuur on tavaline." (Williams) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei
6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? a. Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud b. Sir Edward Byrnett Tylor: 'Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' c. Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed
• Universalistlikud argumendid arenguhindamises • Igivana soov leida universaalset arenguskeemi: tsivilisatsiooniargument, moraalse arengu argument, väärtuspildi liikumine “arengu” suunas • Arusaam, et inimese (mõned?) põhivajadused ja ootused on ühesugused kõikjal • Seetõttu on olemas kõigile ja kõikjal omased väärtused ja soovitavad arengusuunad. • Inimese ja ühiskonna arengu ideaal?! • Universalistlik arenguvõrdlus – Globaalne arenguvõrdlus = universalistlik lähenemine? – Globaalsed arengumõõdikud kui ühtsed mõõdikud kõigile rahvastele ja regioonidele? – Majandus, Innovaatilisus, Hälbiv käitumine, Vabadus, (Eba)võrdsus, Tervis, Haridus, Väärtused, Subjektiivne enesetunne ??? – Võrdlustööstus lähtub universalistlikust arusaamast. Siit selle valdkonna konfliktid ja
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne
6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud / Sir Edward Byrnett Tylor: Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks, nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1)Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute
6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold (1822-1888):`parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917):`Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet):"Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur"Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. "Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7
* ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette. Kõige rohkem kannatavad suhted ja perekond. * Individualistlik egoist teised peavad minu heaks tegutsema. (Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi. * Etnotsentrism minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea. * Juudid äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani sintoism. * Eksistentsialism rajaja S. A. Kirkekaard kuulsamaid Taani filosoofe. Pigem
olgu see siis laevale nime andmine vastaval tseremoonial või vabanduse palumine sõbralt argises olukorras. Oluline on siin see, et kõnelejat käsitletakse ratsionaalse subjektina, kes teeb, mida ta tahab ja paneb ka teisi seda tegema, näiteks vastama küsimusele või reageerima palvele (kõneaktiteooria kohta eesti keeles). Kõneaktiteooria on klassikalisel kujul (eriti just Searle'i interpretatsioonis) universalistlik, st eeldatakse, et kõik inimesed käituvad enam-vähem sarnaselt sõltumata kultuurilisest kontekstist. Just sellest seisukohast on seda antropoloogilise lingvistika raames palju kritiseeritud, väites näiteks, et kõnetegevus on lahutamatult seotud sellega, kuidas vaadeldav kultuur käsitleb isikut. Just arusaamine isiku ja ühiskonna omavahelistest vahekordadest erineb aga kultuuriti väga palju, sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad.
*õigus au ja hea nime kaitsele jne Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.
üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon. Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve
saj-l mongolite sissetung. Tšingis khaan (1206 – 1227) vallutas suured territooriumid Vaiksest ookeanist Vahemereni. Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt Keskaja maailmavaade oli konservatiivne, millega kaasnes antiikautoriteedi ja “Piibli” kultus. Keskaja maailmavaade oli universalistlik. Idee järgi rahvusriiki ei eksisteerinud. Lingua franca oli ladina keel. Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse.
Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus paavst, kuningad de iure neist sõltuvad keisri universaalne võim de facto illusoorne paavsti võim reaalsem reformatsioon universaalsete autoriteetide lõpp Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles
- Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit
Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega. · Dualism: kehtib vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keskaegne riik oli hierarhiline, universalistlik, kehtis paavstivõim. Varauusajal tugevnes keskvõim, riikluse olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus". 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas: Poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
· Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kui keskajal kehtis veel universalistlik maailmapilt (Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus), siis varauusajal toimus paradigma vahetus ning hääbusid universaalsete autoriteetide kandjad . Partikularistliku mõtlemise kujunemine: Antiigiideed: Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Seda vormi jätkas keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab
(Balti kubermangud, allusid küll nt Rootsi või Vene riigile, aga säilitas oma erinevused luteri usk, saksa keel, rüütelkond.) Dualism tegemist ei olnud reeglina ainuvõimul põhinevate süsteemidega. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism / partikularism Euroopa poliitilise korralduste põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Universaalvõimu kandidaadid. Keisri universaalvõim de facto illusoorne. Paavsti võim oli reaalsem. Interdikti ehk kirikuvande võimalus. Paradigmavahetus varauusajal Reformatsioon 1517. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide poolt. Sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu. Universaalsete autoriteetide lõpp. Suveräänne riik. Inimese keha kui Jumala täiuslikku saavutust. Paralleel : RIIK=INDIVIID. Riik kui ,,poliitiline keha".
Kultuuri mõiste ja olemus Kultuuri definatsioone: - Matthew Arnold (1822-1888): - `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' - Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): - `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' - Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel "Kõrgkultuur" Kultuur suure tähega Karl Marx: Klassiühiskondades on valitsevad ideed alati valitseva klassi ideed. Lorenzo Canas Botos (Vikerkaar 1/2 2009, Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet): "Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur" Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs.
(sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, Keskaeg: universalistlik maailmapilt ei ole vastuolu Maailm kui korraldatud tervik Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista) Universaalvõimu taotlus: keiser ja paavst
Kuningas valitses eri ühe osa seaduste järgi. Sellised riigid püsisid kaua vastu veel uusajalgi (Vene Tsaaririigi külge olid liidetud Balti provintsid ehk Balti erikord). · Dualism vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Siit saab alguse Euroopa parlamentarism. Universalism vs partikularism Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad olid universalism ja vastanduv partikularism. Keskajal oli universalistlik maailmapilt: · Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärk on universaalne kord ja õiglus. · Euroopa poliitiline süsteem on hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus Rooma paavst, kuningad sõltuvad neist. · Riik oli personaalne mõiste. Partikularism hakkas välja arenema pärast reformatsiooni 1517. Riigi moodne mõiste tekkis 16-17.saj, mille keskne omadus oli impersonaalsus
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
seisuslike esinduskogude vahel. Neil olid mingid kindlad õigused, millest valitsejad ei saanud ,,üle sõita". Küsimustes pidi saavutama konsensuse. Nt maksude kehtestamine valitsejad pidid esinduskogudelt taotlema mingit konkreetset maksu. Võim oli jagunenud. Universalism/ partikularism · Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. partikularism. Üleminek universalismist partikularismile. · Keskaeg: universalistlik maailmapilt · Maailm kui korraldatud harmooniline tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord, õiglus ja rahu maa peal. · Euroopa poliitiline süsteem oli hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser; vaimuliku võimu tipus Rooma paavst. Kuningad `de jure' neist sõltuvad. Kui palju vastas selline ideoloogiline struktuur reaalsusele? Universaalvõimu kandidaadid · Keisri universaalvõim de facto illusoorne
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
