1.Mis on tahkis? Tahkiseks nim. Tahket ainet mis on deformeerimata olekus. 2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega.
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks
Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi
5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2
5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2
Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika);
Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlusning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks.
olemusele.Majandusteadus ei ole välja kujunenud mitte tänasel päeval vaid on arenenud ja kujunenud läbi mitmete koolkondade ja sajandite. Moodsa majandusteooria rajajaks peetakse Adam Smithi,referaat annab ülevaate tema teooriatest. 1.Majandusteaduse ajalugu Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest (1332-1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust.Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.16
4 Antiikfilosoofiat tuntakse ka kui elufilosoofiat. Selles käsitletakse arusaadavalt küsimusi, mis on iga inimese elus tähtsad. See aga ei tähenda seda, et nendele küsimustele leitakse lõplik lahendus. Pigem kujutab see endas seda, et küsimuste üle arutletakse ja vaieldakse, tuues välja argumendi ja sellele vastava põhjenduse, miks see nii on. Tuntumad antiikfilosoofid on Sokrates, Platon, Aristoteles, Cicero, Augustinu ja nende hulka loetakse ka Pythagoras. 5 3. SOKRATES Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Tema eluaastad olid 469 – 399 eKr. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. Ta ise ei kirjutanud ega märkinud üles midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes
*epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad
Monistlik on ka iiri filosoofi George Berkeley õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel
Da Vinci- N: mona lisa, püha õhtu söömaaeg- koondumine kõige olulisemale ( Jeesus Kristus), valguse ja varju vaheldumine sujuvalt, mitmekülgne in: luuletaja, leiutaja, filosoof, muusik, poeet. Mich: Sixtuse kabeli laemaal, enne kõike ise arvas et skulptor, maalidel in skulpturaalsed, N: Viimne kohtupäev-ajast ees Rafael: polnud nii suurejooneline, kuid kõige põhjalikumalt ja kõige selgemalt tõi esile renessansilikku ,N: ateena kooli pilt- antiikfilosoofid, taustal suursugune arhitektuur, rõivastatud toogadesse- antiigi eeskujud Veneetsia koolkond: eripärad: fresko ei olnud suure niiskuse tõttu, võeti kiiremini õlivärvid kasutusele 17saj.BAROKK Erinevates maades eri joontega, eriilmelisus oli põhjustatud: ühiskondlik korraldus, riigi arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase, 1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti
on koostanud erinevaid meetodeid ja analüüse. Kirjeldatakse ka erinevaid majandusarengu etappe. Majandusteadus on ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi See on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. /2/ Majandusteaduse ajalugu on majandusalaste vaadete areng, mille algus ulatub juba keskaega. Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid majanduse suhtes./3/ 3 Teoreetilise majandusteaduse väljakuulutamine. Majandusharu on suhteliselt noor teadusharu, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, ning tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud.
subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti: 1. emotsiooni väljendus; 2. väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: 1. kehaline komponent; 2. hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine. Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonikäsitluse ajaloost: Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele
saab kontrollida, säilitada ning edasi anda järgmistele põlvkondadele. Siinjuures on oluline silmas pidada, et kontrollida saab hangitud teadmisi vaid juhul, kui need nähtused korduvad. Niisiis on teadusliku meetodi põhieesmärgiks üles leida need seadused, mille alusel sellised korduvad nähtused toimuvad ja anda seletus põhjuslikele seostele. Seda eesmärki on eri aegadel püütud saavutada erinevalt. Antiikfilosoofid näiteks vaatlesid nähtusi ning püüdsid seejärel mõtiskledes tungida nende olemusse. Kaasaegse teadusliku meetodi algatajaks ning eksperimentaalfüüsika rajajaks loetakse Galileo Galileid. Selle meetodi keskmeks on eksperiment, mis võimaldab kontrollida eelnevalt hangitud teadmisi erinevates, eksperimentaatori poolt loodud tingimustes. Kuivõrd tõene ja täiuslik on teadusel põhinev maailmapilt? Seda küsimust pole loogika abil võimalik lahendada, sest võimatu on tõestada, et mingi
(Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial. Tuntumad filosoofid: Pierre Abelard (1079-1142) tuntud oma traagilise armastuse looga. Leidis, et antiikfilosoofid jõudsid paljude oluliste tõdedeni ammu enne ristiusku. Tarkuse võtmeks pidas Abelard pidevat küsimist ja kahtlemist. Ta hülgas igavesed, muutumatud tõed. 5 Roger Bacon (1214-1292) – imepärane dr. hindas teadmiste praktilisttähtsust. Teadmised suurendavad in. mõjuvõimu.
Fourier, kui nimetada vanemaid teoreetikuid [Parim kollektsioon anarhistide töist on aadressil: http://www.pitzer.edu/~dward/ Anarchist_Archives/archivehome.html ]. Antud töö mahu tõttu piirdun siiski suuresti eestikeelse materjaliga. Anarhism kui kriitika Anarhistlik kriitika näitab esmalt, et kaasaegne ühiskonnakord põhineb eeldusel, et inimene on loomult halb: sellest räägib Hobbes oma "Leviathanis"; sarnaselt väitsid mitmed antiikfilosoofid, et inimene on loomult rumal, teda tuleb valitseda ja seda peaksid tegema filosoofid. Rumal rahvamass võib pahasid tegusid teha ja teda tuleb ohjeldada võimuinstituudi abil. Vägivald tuleb riigi kätesse anda: "riik on vägivallamonopoli valdaja", nagu märgib Max Weber (Goodwin 1994: 574). Eeldus inimese halbusest (või siis rumalusest) on kõige alus: kui aktsepteerida võimu, võib sellele tuginedes põhjendada iga riigiinstitutsiooni ning kummutada pea kõik
loeng ÕNN Õnne mõiste emotsionaalne seisund, seoses naudinguga. ,,Õnnelik elu" - mida sellega mõeldakse? Arvati, et õnnel pole midagi pistmist filosoofiaga, et õnn on iga inimese enda asi. ,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , ..
a. Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? b. Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? c. Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? 31. Millega tegelevad hea elu teooriad? Nad esitavad küsimusi nagu "Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks?" ja ,,Mis on hea elu?" Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. ,,Mis on õnn?" 32. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 33. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Antiikfilosoofias: Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea
tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju
25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset
25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 28. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus? Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset
vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates
Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi · innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie
uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab
kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale. Antiikfilosoofid Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr) leidsid, et kõik inimese mõtted, ideed, arusaamad ja üldistused on kaasa sündinud. Õppimise eesmärk on nende ideede või ideede algete ilmutamine ja esilekergitamine. Järjepideva ning visa õppematerjalidega tutvumise teel ergutatakse õppija meeli niivõrd, et ta tunneb ühel hetkel ära uue, kuid tegelikult juba olemasoleva idee (kaasasündinud ideede kontseptsioon)
säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks. Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerib liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest-
- Edukamad ja õnnestunud abielud - Rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted - Suurem sissetulek - Nad saavad tööga paremini hakkama - On tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega • (Margit Sutrop) - teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil - Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik - Antiikfilosoofid uurisid asjatult, kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka. - Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm. - Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789). - Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning
" ja "Kuidas oleks üksiku indiviidi seisukohalt parem elada? Sotsiaalne pool on oluline. Halva inimesena pole võimalik õnnelik olla, pole suhteid teiste inimestega. Kooselu teiste inimestega on tähtis. See on õnneliku elu üks olulisi aspekte. Halb inimene ei saa objektiivses mõttes õnnelikku elu elada, antiikfilosoofias. Hea elu ei ole võimalik väljaspool moraalset elu. Vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. ·Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. ·Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Aristotelese jaoks on õnne küsimus parima eluviisi küsimus .Elamis, olemisviis, mille suhtes ise saab midagi ette võtta. Eudaimonistlik eetika. Mingid tingimused peavad olema täidetud selleks, et saaks õnnelikult elada. Aristotelese järgi on õnn : ·Hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele (arete). Hinge voorus.
· Vajadus uurida ka nn 'väiksemaid' tekste ning kirjutamise raamistikku Teooria seos praktikaga väljendub poliitilise teooria võrdsustamises praktikaga (seega innovatiivne ideoloog = poliitiline tegutseja), normatiivsete mõistete kasutuselolekus (ideoloogid täidavad need lihtsalt uue sisuga), ideoloogide legitimeerivas tegevuses. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Keskne mõiste eudaimonia. Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa : mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk
Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus? Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan. Platon (428-348): Tavaarusaam: õnn asjadest
kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt). Kõik see tähendab, et ei piisa teksti enda lugemisest vaid peab tutvuma kogu ajastuga ja peab lugema ka nn väikeste autorite teoseid. Õnn 2. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne, kuid nad olid erimeelel selles osas, kas voorusest piisab õnneks või on vaja veel midagi. Üldiselt on mõlema jaoks õnne olemuseks teatud sorti tegutseminr või tegutsemisvõime (aktiivne, mitte lihtsalt seisund) Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, et peab olema ka näiteks terve keha, hiljem aga jõudis järeldusele, et piisab õigest toimimisest (vooruslikkusest). Vooruslik elu tuleb
Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on see, et need luksuskaubad tulid kaugelt ja olid enne turgudele jõudmist aastaid teel, kuid võib vaid oletada, kui kaugelt ja kui kaua täpselt need teel olid. Loomulikult mõistatasid antiikfilosoofid milline on maailm nende silmapiiri taga, kus see algas ja kus lõppes. Nende tasapinnaline maailm ei saanud olla lõputu, sest kõik esemed langevad maha ja nii pidi iga küllalt kaugele küündiv retk lõpuks jõudma Maa servani, kust enam kaugemale jõuda pole võimalik. Kreeka filosoofia arenes mõtiskluste ja arutluste teel, jõudmata praktiliste katseteni. Arvati, et samuti kui Vahemerd ümbritseb kõikjalt maismaa, nõnda peab maismaad kõikjalt ümbritsema hiigelookean
annaabi.ee 
