Linnades on retoranides olemas söögid, mis on pärit prantsuse köögist. Kombed ja pidulikud sündmused Pulmades, matustel ja tähtpäevadel pakutakse alati süüa. Moslemite Tobaski päeval toimub pidusöömaaeg, kus süüakse lambaliha, ning pered säästavad selleks, et lammas osta. Selliseid söögiaineid nagu pasta ja konservoad ostetakse kohalike talunike käest ja neid süüakse erilistel puhkudel. Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalse kihistumise süsteem sai alguse koloniaaleelsetes kuningriikides. Lõunas asuvates kuningriikides oli nii kuninglikke ja tavainimeste perekondi kui ka orjasid. Hierarhia tipus oli juhtivaks rühmaks Bariba, neile järgnes klass Bariba rahvusest maaharijaid. Järgmiseks klassiks olid Fulani pastoralistid ja kõige alumine klass oli Gandod, kes olid Wasangari orjad. Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega. Kõrgema sotsiaalse staatuse saab ka rikkusega ja
seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks
London Eye on hiigelsuur vaateratas, mis asub Ühendatud Kuningriikide pealinna Londoni keskel Thamesi kaldal. See on suurim vaateratas kogu Euroopas ja on muutunud populaarseimaks atraktsiooniks Ühendatud Kuningriikides ning seda külastab aastas üle kolme miljoni inimese. 1999 aastal, kui see vaateratas ehitati, oli ta kõrgeim vaateratas (135 meetrit) kogu maailmas. 2006. aasta maikuus ületas selle rekordi Hiinas Star of Nanchangi vaateratas, mis on 160 meetrit kõrge ja seejärel 2008. aastal Singapore Flyeri vaateratas, mille kõrguseks on 165 meetrit. Vaaterattal on 32 munakujulist kapslit (a´ 10 tonni), millest igaühte mahub 25 inimest.
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Muinasjuttuedes valitseb kuningriikides igavene rahu, õnn ja vaikus. Sellisest elust unistavad ilmselt kõik maailma inimesed, kuid taoline unistus jääbki raamatu kaante vahele. Reaalses maailmas on igapäevaelu kõrval sõjad, poliitilised pinged, terrori- ja küberrünnakud, varastamised, tapmised, petmine, valetamine. Võib ju mõelda, et kui end nende muredega ei vaeva, siis pääseme neist, kuid tegelikult on nad kogu aeg ja igal pool. Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus.
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Suur osa moodustas talupoegadest. Talupoeg tegi rüütli jaoks tööd, elas vaesuses; maksis makse Ühest seisusest oli võimalik minna teisse, kuid see oli raske (näiteks aadlid hakkasid müüma oma tiitleid, kuid hiljem seda keelati; kuningas võis anda tiitli see eksisteeris Vana Korra lõpuni; vaimulikku seisusesse oli võimalik minna, kuid inimesed kolmandast seisusest ei saanud teenida kõrgema ameti). Tänapäeval seisused eksisteerivad Inglismaal, teistes kuningriikides ainult kuningaperes on eriline staatus Klassiühiskonda tekke sai võimalikuks ainult siis, kui kaotati seisusi ja feodaalisaid; konfiskeeriti maad ja kirikukümnist kaotati privileegi (privilège); kõik said kodanikudeks ning seaduste ees võrdseteks. Vilain küllaelanik Seisus on kaasasünnitud Klassid see, kuidas inimesse suhtutakse sültub ise inimesest; see on sotsiaalne seis; võib minna ühest klassist teisse; kõik on kodanikud või mingi staatusega inimesed
3M: AN AMERICAN STAR IN EUROPE 3M: Ameerika täht Euroopas TIM HINDLE To stay on top the company must export its virtues to Europe. TIM HINDLE 3M on parim kehastus ettevõtlikus Ameerikas. Et jääda tippu peab ettevõte eksportima oma tugevusi Euroopasse. Whenever lists of America's brightest and best are compiled 3M is guaranteed to feature. Millal iganes luuakse nimekirju Ameerika säravamatest ja parimatest siis 3M-i esinemine on seal garanteeritud. 3M was born early this century as Minnesota Mining & Manufacturing. The mining soon ceased when the company's founders failed to dig up the corundum they had hoped to discover. So they turned to trading in sandpaper, a product that uses the abrasive corundum. From the beginning the company...
1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati. Saali õigus on varaseimaid barbariõigusi ning väärtuslik ajalooallikas feodaalsuhete kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“...
võrdlusele. 3 Keskaegne haridus Arvatakse, et 1330. aastaks oli kooliharidus kättesaadav vaid viiele protsendile Euroopa elanikest. Enamus keskaegsetele inimestele ei olnud haridus keskajal vajalik. Loomulikult oli haridusele ligipääs ka eksklusiivne, mis omakorda vähendas selle omandamise protsenti. Enamustes Euroopa kuningriikides oli haridus kiriku võimu kontrolli all. Kirik koostas ülikooli õppekava, määras ära õpitava kontrollimiseks mõeldud testid ning juhendas üliõpilasi nende õpingute vältel. (Havlidis 2015) Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt tänapäevaseid algkoole ning nende õppetöö oli suunatud peamiselt tulevastu vaimulike ettevalmistamiseks nende ametitesse. Ülikoolide peamiseks erinevuseks tavalistest
· Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Sveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: · Riigi esindamine · Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid · Nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon. Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses.
Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Šveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: Riigi esindamine Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid Nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, kohtunikud, sõjaväe juhtkond, järelevalveinstitutsioonide juhid) Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon. Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses.
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
Hierarhilisus. · Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostasid piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem
Tema poliitiliste käsiraamatute eesmärgiks on õpetada, kuidas riike säilitada, et nad ei kaotaks iseseisvust. Mõiste ,,riik" areng 1. sajand polnud ühtset mõistet riigile. Olid mõisted nt kuningriik, vabariik, keisririik. Ühisnimetajaks sai ,,riik" ning ,,riikluse" olemasolu hakkas defineerima ,,suveräänsus". Riigi moodne tähendus. Riigi omadus : impersonaalsus me ei seosta riiki mingi kindla isiku võimuga. Personaalne riik kuningriikides riik=valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?)
On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki annab üle aumärke, avab üritusi, lõikab linte, võtab vastu suursaadikute volikirju. Nii on meie presidendi ja Rootsi kuninga kohustused suuremalt jaolt sarnased. Mõlemaid riike juhib peaminister Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e
Cicero (1. saj. eKr): “riik on kogum inimesi, kes on liitunud õigluse kogukonna/ühiskonnaterviku võimust tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks” Personaalne riik Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: Enese ohverdamine riigi nimel Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”. Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja Vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond.
On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki – annab üle aumärke, avab üritusi, lõikab linte, võtab vastu suursaadikute volikirju. Nii on meie presidendi ja Rootsi kuninga kohustused suuremalt jaolt sarnased. Mõlemaid riike juhib peaminister Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e
täidesaatvate ja seadusandlike nõukogudega, ning kolmanal tasemel olid traditsioonilised võimustruktuurid. Üks “ideaalne koloonia” oli Buganda kuningriik Ugandas, kus kohalik kõrgeim võim kuulus kuningale, kelle juures tegutses riiginõukogu, milles oli 89 inimest, ning kolm ministrit, kellest koosnes valitsus. Inglise kuberner sekkus Buganda igapäevastesse tegvustesse suhteliselt vähe ning analoogne olikord oli ka Uganda teistes kuningriikides. Kogu võiutäius asumaades koondati ikkagi kuberneri kätte. Otsene valitsemine Saksamaa, Belgia ja Hispaania olid peamised otsese valitsemise rakendajad, aga nende asumaad olid ka enne vallutust kõige vähemarenenud. Põliselanikud said enda kätte ainult maksuse kogumise. See ei tähendanud, et pärismaised institutsioonid oli likvideeritud, aga need olid väga tseremoniaalsed. Suuresti kasutati otsest valitsemist nt Sahara aladel, mida oli pikka aega raske enda kontrollile allutada
-17. saj. (Eesti `riik', pärit Skandinaavia `rik, rike', mis omakorda ladina tüvest `rex, regis') Riigi moodne tähendus · Keskne omadus: impersonaalsus keskajal oli personaalsus · Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu 1. valitsejate võimust, riik ei ole sama, mis üksikisiku võim 2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale.