Mediina- moslemite keskus- ,,prohveti linn" Moslemite ajaarvamine- Muhamedi lahkumine Mekast Mediinasse Palvetatakse näoga Meka poole 5 tugisammast Usutunnistus- monoteism, Muhamed Allahi prohvet Palvus- nägu Meka suunas, 5x päevas, mosee Almus- rahaline annetus Paast- keeld süüa/juua aasta 9.kuul (ramadaan) päikesetõusust loojanguni Palverännak Mekasse- moslemi elu kõrghetk, kuuaasta viimasel kuul Koraan Allahi sõna Ülim tõde Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim
Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca teosele "Armulikkus", mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine. Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsetevastast karistusaktsiooni. Calvin asus elama Baselisse, et tegeleda uurimistöö ja kirjutamisega
Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti.
rang et mon ot eis mi, prohv et Et olla mo sl e m tuleb tunnistada allahit ainujum alan a ja muha m e di tema prohv etina. Haridus põhin e s koraanil. Koraani kom m e nt e e ri mi s el e ja selle g a se otud teoloo giale (usu õ p etu s el e ) , lisandu sid islami se a d u s (sariaat) ja p ärimu s( s u n n a ), kuid ka araabia kirjandu s ja loogika. Koraani olulisuim sõnu m seisn e b allahi kõikvõim s u s e s ja armulikkus e s . Inimen e on allahi loomingun a ole m u s e lt hea, kuid üks inglitest, kes ke eldu s aada m at teenim a st ja kellest sai se et õttu saatan, ahvatleb inime si halvale. Viims el kohtup ä ev al loodu s hävib, m er e d ke ev a d üle, mä e d varis ev a d põrmu ja surnud tõus ev a d haua st. Siis ei aita keda gi ei tema enda ega suguv õ s a rikkus eg a võim. Head määrataks e
3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. Vürstlikud voorused: armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab 8 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, ilma omakasuta. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa
säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või
talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6) ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas Vürstlikud voorused (kuna Itaalias toimus vürstivõimu kasv): Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: Armulikkus, halastus, Heldus, Suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2. Cicero valitseja kohustustest Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559
Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria:
Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine · Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (Arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: o Armulikkus, halastus o Heldus o Suuremeelsus o Anda rohkem kui õiglus nõuab!) Erasmuse valitsejaideaal tugines põhimõtetele, et 1. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem 2. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Plutarchos) 3. Iseenda harimine (Plutarchos, Cicero, Platon)
Cicero valitseja kohustustest : tuleks järgida Platoni juhiseid. Kaitsta kodanike huve. Valitseja peaks hoolitsema riigi kui terviku eest ,,Valitsejapeeglid" Itaalias vürstivõimu kasv Itaalias, tulid võimule juhtivad perekonnad, vabariigid hakkasid muutuma monarhistlikumateks. Valitsejapeeglid uus zanr arutati vürstlike vooruste üle , vürst peaks olema teistest vooruslikum ja olema eeskujuks teistele tema vooruslikud omadused : armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Euroopa poliitiline kriis 1494 Itaalia päriluskonfliktidesse sekkusid teised Euroopa riigid kaasati Prantsusmaa, Habsburgid, Inglismaa, Türgi.Itaalia sõjad 1494-1559. Moraalne allakäik - Sõjardpaavstid : Alexander ja Julius II. Moraalne paanika (ajaloolaste arvates) Lahendus ? Utopism. T. More ,,Utoopia" 1516 esitada visioon täiesti radikaalsest ühiskonnakorraldusest. Muuta ühiskonda juurtest alatest
voorustest Valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu on instrumentaalne hüve (kuidas vältida sõdu ja sisetülisid?). Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. "Valitsejapeeglites" arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: armulikkus, halastus; heldus; suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2. Cicero valitseja kohustustest Järgida Platoni juhiseid: Kaitsta kodanike huve, unustada omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kautse alla on usaldatud, mitte nende, kellele on usaldatud. Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu (nii tulemuseks mäss ja riid). 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid.
“Valitsejapeeglite” žanri lai levik ÕIGLUS VÕI KASULIKKUS? VALITSEJA PÕHIDILEMMA Arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) Kuidas valitseda? voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: Poliitilise moraali teooria: kuidas peavad kodanikud ja valitsejad käituma? Armulikkus, halastus Monarhiates kuninga isikuomadused fundamentaalsed! Heldus Preisi kuningas Friedrich II (1712-1786): “Monarhistlik valitsus on kõigist Suuremeelsus valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda Anda rohkem kui õiglus nõuab! administreeritakse.” Euroopa poliitiline kriis al. 1494
Tuhandeisse küündiv rahvahulk saatis Verdit hotellini ning temperamentsed muusikasõbrad ei lahkunud enne, kui helilooja oli kolmel korral rõdul kummardamas käinud. Ajalehed andsid kell üks öösel välja "Falstaffile" pühendatud lendlehti ja bülletääne. Ka Itaalia valitsus otsustas Verdi teeneid vääriliselt tähistada, andes temale, lihtsale talupojale, Busseto markii tiitli! Vanaduspäevini veendunud demokraadiks jäänud Verdile polnud aga kuninglik armulikkus põrmugi meeltmööda. Ta palus teha kõik selleks, et ebasoovitav tituleerimine tühistataks. Sama aasta kevadsuvel andis "La Scala" ooperitrupp Austrias ja Saksamaal rea "Falstaffi" etendusi, 1894. a. mängiti ooperit Peterburis ja Pariisis. Algas Verdi viimase kangelase lõbusa kiidukuke ja peenelt tögava Falstaffi pikk rännutee. "Falstaffi" lõi Boito kahe Shakespeare'i teose põhiliselt "Windson lõbusad naised" ja osalt "Henry IV" alusel
Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus · Mis siis, kui honestas ja utile konfliktis? "Valitsejapeeglid" Itaalias Itaalias oli palju tugevnenud vürstid linnriikide omavalitsuste arvel. · Vürstivõimu kasv Itaalias. "Valitsejapeeglite" zanri lai levik · Arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: · Armulikkus, halastus · Heldus · Suuremeelsus · Vürstid peavad andma rohkem kui õiglus nõuab! Euroopa poliitiline kriis al. 1494 · Itaalia sõjad 14941559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (14921503) ja Julius II (150313),
2 5 7 mõlemad ammendasid kogu ta naljatagavara), andke talle võmm kuklasse ja visake ta siit välja.» «Oo,» hüüdis Gringoire, «tõesti suur kuningas!» Kartes, et kuningas oma otsust muudab, tormas ta ukse poole, mille Tristan üpris vastumeelselt avas. ühes temaga väljusid ka vahid, tõugates teda takka rusikatega,' mida Gringoire kannatlikult talus nagu kunagi tõeline filosoof. Kuninga hea tuju, mis sai alguse mässuteatest pa-leefoogti vastu, avaldus kõiges. Haruldane armulikkus oli üks selle tunnuseid ja mitte väike. Tristan 1'Hermite vaatas oma nurgast pahura näoga nagu koer, kellele konti näidati, aga kätte ei antud. Vahepeal trummeldas kuningas rõõmsalt vastu tooli käetuge Pont-Audemeri marssi. Ta oli kinnise loomuga, kuid muret oskas ta palju paremini varjata kui rõõmu. 435 Vahel läksid ta rõõmu välised avaldused hea teate puhul väga kaugele: nii lubas ta Charles
annaabi.ee 
