Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõttu vorminud erinevaks ka indiaanlasete välimuse, kuid siiski võime leida ühiseid jooni. Kes on indiaanlased? Indiaanlastel on kindel usk näiteks usuvad nad sõjajumalat ja rahujumalat sellepärast ongi neil sellinne asi nagu rahupiip
7 ebakindlus valitses selles küsimuses. Kas indiaanlased olid orjad või vabad või kas nad üldse inimesedki olid? Kuidas nendega käituda? Kuningas võis küll muret tunda puhta südametunnistuse pärast, aga tema alamad Lääne-Indias mitte. Isabella keelas 1503. aastal indiaanlaste kinnivõtmise, müümise ja paljaksriisumise, sest nad on vabad inimesed ning nad tuleb pöörata ristiusku. Indiaanlasi tuli hoopiski sundida hispaanlaste ettevõtetes töötama ning neile kindlaksmääratd päevapalka maksta. Seega tuli kohelda neid kui vabu inimesi. Dominiiklased heitsid saare hispaanlastele ette nende patte ja kutsusid sellega esile vastuhaku. Dominiiklased vastandusid üksinda kogu maailmale. Bartolomé de Las Casase nimega seotud võitlus indiaanlaste inimõiguste eest oli munkade jaoks tegelikult võitlus oma rahva pattude vastu
Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja- Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda. Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigis rahvastiku enamuse.
Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse metsiku lood...
rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi, kartulit, tubakat jne, samuti ka haigusi. Haiguste pärast tööjõud kaotati, selle taastamiseks hakati orje sisse tooma. Tekkisid kolooniad ehk asumaad. Kolooniaid valitsesid keskvõimu poolt ametisse nimetatud ulatuslike volitustega asevalitsejad ehk kubernerid.
Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame nende filme, räägime, õpime nende keelt jne. Samas oleme me ka indiaanlased, kes on loodusesõbrad, kuna Eesti on ka tuntud ilusa looduse poolest, samuti muudab meid indiaanlasteks see, et me oleme oma maa ja rahva eest palju võidelnud. Indiaanlasteks muudab meid pigem ka see, et me oleme oma kultuuri edasikandjad. Sellegi poolest pole vahet, et kas oleme eurooplased või
samas uudishimulik.Kindlasti kuulus ka Hetty Hutter heade hulka,kuid kahjuks sai ta surmavalt haavata ja ta maeti ema ,isa juurde Vilkuvasse Peeglisse.Hetty ei olnud küll kõige targem ega arukad ,kuid sellegipoolets teda austati väga.Halbade poole kandus rohkem Välejalg ehk Hirveküti sõber,nende iseloomud erinesid.Välejalg oli rohkem vägivaldne .Hetty ja Judithi kasuisa Thomas Hutter kuulub ka halbade hulka,Ta kuritarvitas ja kasutas indiaanlasi ära.Raamat sisaldas palju looduskirjeldusi,maastikku,järve ja mäe ilu.mis oli samas ülbe,karm kuid ka ilus.Kuidas mets tukkus päikesepaistel ja järve tuuleõhk laskub järvepinnale,siis need öövõlud,kuidas kõik oli pimedusse kattunud,taevas ei olnud ühtegi heledamat kohta.
jõudmist Põhja-Ameerika kirderannikule üldiselt ei teatud, seega on Kolumbust kui suurte geograafiliste avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks. Kolumbuse reisidel oli ka negatiivseid tagajärgi: Kolumbuse meremehed viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Kolumbuse vapp, nagu on kujutatud tema raamat privileegide(1502) KOLUMBUSE VAPP Cristoph Kolumbus Hispaania maal
seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu meelest oli see väga vale tegu, sest sõbra maha müümine peaks olema viimane asi, mille pealt raha teenida. Ta müüs looma Beauty Smith'ile. Temast sai ka Valgekihva uus peremees, kes kasvatas looma kurjaks ning tigedaks
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaal...
Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS
Hindasid kõrgelt humanismi ideid. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper: USA rahvusliku kirjanduse alusepanija James Fenimore COOPER. Tema pöördus esimesena täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Ameerika loodust, inidiaanlaste asustatud põlismetsa, kuhu valged uusasukad olid vähehaaval relvade abil tunginud ja kontinendi põliselanikke indiaanlasi."Salakuulaja"- on peetud esimeseks ehtsaks ameerika romaaniks.Cooperi loomingus on võimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi:1)revolutsioon2)meri3)indiaanlaste tsükkel. Cooperi peateeneid oli, et ühe esimese kirjanikuna hakkas rääkima Ameerika indiaanlaste vaprusest ja selle rahva häviva rahva saatusest. Tema indiaanlastekäsitlus oli romantiline, kuid taoti ka stereotüüpne ja erapoolik. Romanstikuna hindas loomulikkust ja loodust ning tema romaanides tuntav
varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, Atacama kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Veel Andidest… Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad. Andides võib kohata ka indiaanlasi, kes liiguvad lambakarjadega ühest kohast teise. Suvel kõrgemale, talvel madalamale. Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus mäed ulatuvad rannikuni ja muudavad maismaal liikumise võimatuks. Mandri lõunatippu minekuks tuleb kasutada meretransporti või sõita läbi Argentina. Andid hõlmavad 3 371 000 ruutkilomeetrit. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org www.annaabi.ee www.google.ee Tänan kuulamast!
peavad lugu moraalist, sitked, soliidsed ja iseseisvad. Vesterni kangelane suudab seista kurjuse vastu täiesti üksi, kuna tal on head füüsilised oskused nii lasso kui ka relvade käsitlemises ja hobusega ratsutades. (3) Peale 50ndate aastate kõrgpunkti, hakkas vesterni populaarsus langema. 60ndatel aastatel oli vesterni žanr nurka surutud, sest televisioon tõestas, et publik ei vaja enam technicolor’it ja laiekraani, et nautida kauboisid ja indiaanlasi. TV-kauboid olid pisut erinevad kino- kauboidest, ja nad pididki olema, kuna ameeriklased hakkasid järjest enam televisiooni vaatama. Vesterni teledraamadest sai kõige tuntumaks „Bonanza“, mis kestis 14 hooaega. Veel kogusid tuntust teleseriaalid „The Wild Wild West” ja „Maverick“. (4) Tänapäeva filmimaastikul ei kohta vesterneid just tihti. Uued filmitegijad on peale tulnud, kuid siiski tänapäeva populaarsemateks
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. ...
Majandus: Põhjaosariik valdkond Lõunaosariik Farmid (Talud) põllumajandus istandused Kasvatati teravilja, loomi kasvatati Suhkruroogu, puuvilla Oma pere + palgalised tööjõud Orjad Kodusõda: MISSOURI KOMPROMISS- Kokkulepe, et uusi osariike võetakse vastu kahekaupa. RESERVAAT- piirkond, kuhu eraldati indiaanlasi. Põhjused: Orjus, kas lubada või mitte?
Asustustihedus 14,6 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen .ar Maakood 54 Rahvastik Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle kolmandiku elanikest on Itaalia päritolu. Põlisasukad ,kes elavad põhiliselt Andide piirkonnas ja Gran Chacos, on nüüd vähemuses.Linnades elab 87% rahavastikust,sellest 40% pealinnas Buenos Aireses. Etnilisi pingeid on üldiselt vähe. VARIA Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist.18161826 oli riigi nimi
Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. ,,Las Casas on hereetik" ja kõik, mis ta on rääkinud on vaja. Kirjutas ,,Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks" . Indiaanlased on oma loomuselt rohkem sarnased loomadega
pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, jne. 3000 taimeliigist, mis teadlased on kindlaks teinud, on 70% aktiivsed vähi rakkude vastu ja 25% nende koostistest kastuatakse tänapäeval vähiravimites. Vihmametsade hävimine Probleem Inimtegevusega hävib tunnis 4km2 metsa (Amazonase's elab üle miljoni looma- ja taimeliigi). Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks
Apatšid Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed''. Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Ta sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust. Ta võitles nii ülekaal...
Virtuaalsed fantaasiamaailmad arvuti-rollimängud(RPG, MUD, MMORPG) Võib öelda, et rollimängud said alguse juba siis, kui arenesid inimesed ja tekkis kujutlusvõime. Lapsed mängivad kauboisid ja indiaanlasi või täiskasvanud taaskehastavad möödunud lahingute tegevust või riietust. Võib öelda, et need on kõige lihtsam RPG juured. Virtuaalses mängumaailmas tähendab see hoopis midagi keerulisemat. (RPG- Role-Playing Games) Tänapäeva RPG-de all mõistame seda, kus mängur kontrollib väljamõeldud tegelast/karakterit ja viib ta täitma missioone virtuaalsesse fantaasiamaailma. Mängur ise saab võtta vastutuse karakteri eest ning rännata ringi maailmas, mida ta pole enne kogenud
tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal
olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased õpetasid kuidas tubakat suitsetama ja maiskasvamist. Nad vahetasid karunahkade, tubakad ja toidainet alkohooli ja relvi vastu. Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tulid liiga palju inimesi. Neid oli nii palju, et juba oli raske hingata. Indiaanlased ei saanud aru kuidas maat võib osta või müüa. Esialgu nad
Mehhiko köök Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi keskel (tõi kaasa üldise veiseliha eelistuse, enne seda eelistas rikas eliit talleliha; populaarseks sai ka oliivõli kasutamine) ja kõige lõpuks veel ühendriiklased (kokteilid). Üldine iseloomustus Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel kindlaid reegleid ei ole....
Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal-Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas. b) Rahvastiku tihedus:
Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid võis olla 1500 inimest.Ameerikas segunesid nad põliselanikega.Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse.
vähi rakkude vastu ja 25% nende koostistest kastuatakse tänapäeval vähiravimites. Periwinkle on üks taimedest, mis aitab leukeemia vastu ja on üks kõige tugevama toimega vähivastastest ravimitest maailmas. Inimene hävitab vihmametsi Probleem Inimtegevusega hävib tunnis 4km2 metsa (Amazonase's elab üle miljoni looma- ja taimeliigi). Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal.
4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant.
prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks- põhjuseks oli indiaanlaste seas laialt levinud komme kaunistada pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Indiaanlased nimetasid valgeid omakorda kahvanägudeks. Indiaanlased suhtusid eurooplastesse esialgu heatahtlikult. Vaen algas siis, kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle voolul ei näinud lõppu tulevat. Arusaamatused
Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala, olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohv...
11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud
üldiselt ei teatud, seega on Kolumbust kui suurte geograafiliste-avastuste ajastu suurkuju peetud Ameerika avastajaks. Kolumbuse reisidel oli ka negatiivseid tagajärgi: Kolumbuse meremehed viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Tema järgi on nimetatud näiteks Lõuna-Ameerikas riik (Columbia), Kanadas provints (Briti Columbia), USA föderaalringkond (Columbia ringkond) ja 3 linna (Columbus), Panamas linn (Colon). Cristoph Kolumbus. Vana gravüür Kolumbuse retked Esimest retke alustati 3. VIII 1492 Palosest 3 laevaga (Santa maria, Niña ja Pinta). Kanaari saartest edasi algas eurooplastele tundmatu maailm. 12
räägitakse muid keeli. Kõige rohkem frankokanadalasi Quebeci provintsis ( 80% nendest ). Quebeci pealinn Montreal on väljaspool Prantsusmaad kõige suurem prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga linn. Kanada prantsuse rahvuslased on taotlenud valdavalt prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga alade Kanadast lahkulöömist. Kanadas elab ka palju Saksa, Itaalia, Ukraina, Hollandi, Poola ja Skandinaavia päritoluga Kanadalasi. Viimasel on sisseränne vähenenud. Põliselanikke - indiaanlasi ja eskimosid - on vastavalt umbes 380 000 ja 25 000. Suure sündivuse tõttu on nende arv 20. sajandil kiiresti kasvanud, kuid palju on segunetud ka sisserännanutega. Enamik indiaanlasi elab lõunaosas reservaatides, eskimod asustavad põhjarannikut ja Kanada arktika saarestikku. Asustus on maailma hõredaim - keskmiselt 2,5 inimest 1 ruutkilo - meetri kohta. Üle 90% rahvastikust elab 150-300 km laiusel vööndil riigi lõunapiiri ääres. 89%-l
ka taimed. Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp.
Scotti tegelasgaleriisse kuulusid talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid, mustlased jne. Romaanide tegevus toimub ajaloolistes paikades, autor kirjeldab detailselt loodust, ehitisi, ümbritsevat. Tema looming on olnud eeskujuks järgmistele isikutele: Hugo, Vigny, Flaubert, Tolstoi, Cooper. · J. F. Cooper pani aluse rahvuslikule USA kirjandusele (USAs, New Yorgi osariigis?). Tema teoste temaatika: hakkas kujutama PõhjaAmeerika loodust, indiaanlasi, kes asustasid põlismetsi, kuhu olid valged uusasukad relvade jõul vähehaaval tunginud. ,,Nahksuka jutud" ja ,,Salakuulaja" on tuntuimad (esimene on kogum kuhu kuuluvad nt ,,Hirvekütt", ,,Preeria"). Populaarsuse saavutas teosed ,,Nahksuka jutud". Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmusedprobleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3. indiaani suguharude elu käsitlevad romaanid. · V. Hugo . 1820
Tpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat vikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Pha Pstja. Eks saar tepoolest pstiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. San Salvadori elanikud tainod vtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid spru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest, kuid otsustasid ikkagi indiaanlasi harida euroopa kombe kohaselt. Nad nabisid kmme sbralikku vrustajat kinni ning tid endaga kaasa Hispaaniasse. Kolumbuse lipulaev Santa Maria (Pha Maria) uppus samal esimesel Ameerika-reisil Haiiti saare juures. Keegi ei tea tpselt, milline see vlja ngi. Oletuste jrgi on hiljem ehitatud neli Santa Maria sarnast laeva. Esimene neist valmis 100 aastat tagasi Ameerika avastamise 400-ndaks aastapevaks. Too laev purjetas samuti Euroopast le Atlandi ookeani Ameerikasse Kolumbuse
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
-merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratavate ja mahavõetavate purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid
Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna. Suuremad jõed: Yellowstone, Powder, Green , Snake ja North Platte. Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs. Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette. Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival
neid, kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks vargad ja röövlid.Uues riigis oli elu raske. Nälja, haiguste ja epideemiate tõttu suri 2/3 sisse rännanutest. 17. sajandil oli Ameerikas paljude riikide kolooniad. 18. sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda, kus võitjaks tulid inglased. Prantslastele jäi ainult üks väike koloonia Canadas - Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajal värvisid nad enda keha punaseks. Indianlased seevastu kutsusid Ameeriklasi kahvanägudeks. Esialgu oli kõik hästi - nad olid sõbrad. Indiaanlased õpetasid maiskasvamist ja kuidas tubakat suitsetada. Nad vahetasid karunahkasid, tubakat, toiduaineid, alkoholi ja relvi. Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tuli liiga palju inimesi. Neid oli nii palju, et oli juba raske hingata. Indiaanlased ei saanud aru, kuidas maad võib osta või müüa. Esialgu
rahvusriigi aluseks. Kolmandaks, ,,rassilise demokraatia" ideoloogia on väga sügavalt mõjutanud brasiilaste eneseteadvust ehk mina-vaatepilti. Immigrantide grupid, kes on lisanud erinevust brasiilia rassilisse ja etnilisse koosseisu on: eurooplased (peamiselt Portugalist, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt), juudid, romad, araablased (Süüriast, Liibüast ja Maroccost), aasialased (Jaapanist, Hiinast ja Koreast).[6] Tänapäeval elab kõige rohkem indiaanlasi Põhja regioonis. Afro-brasiillased elavd Põhja ja Kirde regioonis ning asiaadid Lõuna ja Kagu regioonis. Eurooplaste järeltulijad moodustavad enmiku Lõuna regiooni osariikide rahvastikust.[6] Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk mongoliidne) ja põlisrahvas. 2000. aasta rahvaloenduse tulemustena peab end valgenahaliseks
Ta on aga suhteliselt hõredasti asustatud. (13 inimest ruutkilomeetril). Argentiinas on rahvastiku tihedus võrreldes teiste riikidega selles regioonis keskmine. Vananev rahvastik. Keskmine eluiga ei ole väga kõrge ega eriti madal. Sündimus on suurem kui suremus, väikelaste suremus on suurem kui sündimus. Suurem osa rahvastikust elab linnades, mis asuvad Atlandi ookeani ääres. Valitsevaks inimrassiks on lõunaeurooplased, ülejäänude seas on nii mestiitse, indiaanlasi kui muid rahvusvähemusi. Katoliku usk. ... Argentiinlaste kui peamiselt lihatoidulise rahva enda sõnul meenutab nende riik kaardil hiigelsuurt karbonaadilõiku, mille ribikondiks on Andide ahelik. Argentinast on kujunenud üks lihasöövamaid riike maailmas, kusjuures toit tähendab nende jaoks just eeskätt loomaliha. Tänapäevalgi peetakse seal iga elaniku kohta enam kui kaht karilooma. Kõik see
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma
esinevad maailma kõige kõrgemad looded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda koguni neljakorruselise maja kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Rahvastik. 1996. aastal elas riigis 29 250 000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlased Kanadas. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25 000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Ilves andis Toronto Eesti koolis kätte lõputunnistused Keeled. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt.
jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid võis olla 1500 inimest.Ameerikas segunesid nad põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse. 4. Kontuurkaart.
mässu, see aga suruti veriselt maha. Inglased kaotasid Iiri parlamendi ja lootsid sellega iirlaste iseseisvumist takistada. Iirlased asutasid Katoliikliku Assotsiatsiooni ja selle tagajärjel tühistati katoliiklaste kitsendused. Oma olukorda üritati parandada ka väljarände abil (USA-sse). 13. Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste "reservaat"!) (lk 112) Valgete massiline sissetulek muutis lääne indiaanlaste olukorda. Uusasukad hakkasid indiaanlasi oma tavadele, kommetele ja seadustele allutama. Tulemuseks olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel. Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud ümberasujatele ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette oma territooriumid reservaadid. 14. Mille poolest erinesid üksteisest USA põhja- ja lõunaosariigid? (lk 114) Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised ehk istandused, põhiline põllukultuur oli
Ameerika Ühendriikide rahvuslikule kirjandusele alusepanija James Fenimore Cooper (1789-1851) sündis New York'i osariigis mõisniku perekonnas. Cooperi lapsepõlv ja noorus möödusid põlismetsade äärel asuvas piiriasunduses. Juba 13-aastasena astus ta Yale'i ülikooli, lahkus sealt aga mõne aasta pärast, minnes õige varsti teenima laevastikku. Cooper kasutas loomingus täiesti uut temaatikat, kujutades Põhja-Ameerika loodust ning Ameerika kontinendi põliselanikke indiaanlasi. Tema "Nahksuka jutud" saavutasid laialdase populaarsuse, mõjutades koguni Euroopa romantismi. Indiaani suguharude elu käsitlevate romaanide keskseks teemaks on indiaanlaste võitlus sissetungijate-kolonisaatorite vastu. Romaanitsükkel "Nahksuka jutud" koosneb viiest romaanist: "Pioneerid" (1823), "Viimane mohikaanlane" (1826), "Preeria" (1827), "Rajaleidja" (1840) ja "Hirvekütt" (1841). Ajaliselt varaseimad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
