iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud
Christoph Kolumbus 2012 Elulugu Sündis enne 31. oktoobrit 1451 Itaalias Suri 20. mai 1506 Hispaanias Isa Domenico Colombo Ema Susanna Fontanarossa 3 venda ja 1 õde Elulugu Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo 2 last Maadeavastaja ja kaupmees Huvitus geograafiast, astronoomiast ja ajloost Huvitus ka piiblist Avastused Kokku tegi 4 reisi 1. reis 1492 2. reis 1493 3. reis 1498 4. reis 1502 Tordesillase leping 1494 Aitäh kuulamast !
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes |
Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule
kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt. Katolik usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal, protestantlikud usuteenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal, aadlike lossides. Protsestandid võisid teenida riigiametites.
Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine Ladina-Ameerika hõlmab nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikat. Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
AKT8§10.-12. 23. Mis aastal suleti Jaapan eurooplastele täiesti? 1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28. Miks ja kuidas püüti takistada kreooli rahvastiku teket? suurimat võimalikku ohtu kasulike asumaade
Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks
· Lisaks paljude saarte avastamisele Kariibi meres ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika ranniku uurimist tõid Kolumbuse ekspeditsioonid endaga kaasa teadmise, et Atlandi ookeanil valitsevad lõuna pool kirdepassaadid, mis võimaldavad kiiresti reisida läände ning kirdepassaatidest põhja pool valitsevad läänekaarte tuuled, mis aitavad kiiresti Euroopasse tagasi suunduda. · 1494. aastal jaotas Rooma paavst Aleksander VI Tordesillase lepinguga kahe rivaalitseva koloniaalsuurvõimu Portugali ja Hispaania vahel ära kogu maailma. Lepingu kohaselt kuulusid kõik avastatud ja avastatavad alad 46° lp. ida poole Portugalile ja lääne pool avastatavad alad jäeti Hispaaniale. 1529. aastal lepingut täiendati, mille kohaselt 17° ip. lääne pool asuv ala kuulutati Portugali omandiks ning Hispaania loobus õigustele Vürtsisaartest 350000 tukati eest.
Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid , Puerto Rico ja Jamaica . Kolmandal reisil 1498 aastal jõudis ta Venezuela rannikule orinoco jõe suudmesse . Seal tekkis Kolumbusel esmakordselt põgus kahtlus , et võibolla on ta avastanud uue mandri . Neljandal avastusreisilt tuli ta tagasi suure hulga kullaga , kuid midagi muud ta kaasa ei toonud . Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo
160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160 1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis. 4 EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed. Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16
1. Mis olid suurte maadeavastuste põjused?(3) *vajadus väärismetalli järele *kulla ja hõbeda vajadus *tarvitati üha enam idamaiseid kaupu. 2. Nimeta 15-16.sajandi peamised mereriigid?(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi?
Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500 jõudis tänapäevase Brasiilia rannikule ka portugallasest maadeavastaja Pedro Álvares Cabral, kes ametlikult hõivas vastavad alad Portugali nimel. Alasid hakati nimetama Terra da Vera Cruziks. Ekspeditsioonirühm saadeti sinna Portugali
sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz – 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse, kus tal tekkis esimest korda väike kahtlus et ta avastanud uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks.
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda. Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad. Hispaania rüütel hidalgo. Henrique Meresõitja portugali prints, kes rahastas maadeavastusi. Bartolomeo Diaz portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele aafrika tipule. Vasco da Gama 1497 jõudis indiasse. Indiat asuti vallutama portugallaste poolt. Loodi kolooniaid. Christoph Kolumbus avastas 1492 ameerika ta jõudis kariibi mere saartele. 1494 tordesillase leping lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja läänes hispaania alad. Vasco de Balboa ületas panama ja jõudis vaiksesse ookeani. Amerigo Vespucci tõestas ära, et avastatud oli uus manner. Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailmareis. Austraalia avastati alles 1770 James Cooki poolt. Maadeavastuste tulemused: 1. koloniaalajastu algus. 2.massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade
kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini.
,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile. 10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207) Vastus: Elisabeth I oli Henry Viii'nda tütar.
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja "kolmanda Rooma" idee Peeter I imperaator, Vene keisririik Pärast Rooma hävingut paavstivõim ainus universaalne võim 8. saj Karl Suure impeerium Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Hispaania maailmaimpeerium Karl V valdused Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti juriidiline: paavst Alexander VI donatsioon Hispaania valitsejatele 1493; Tordesillase leping ookeanide/valduste jagamine HispPort religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu
1498.aastal jõuti Indiasse. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. AMEERIKA AVASTAMINE · 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast. Bahama saarestiku nimetas San Salvadoriks. Tegi neli reisi, mille käigus avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica(II), Venezuela rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494. jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele. BRASIILIA AVASTAMINE JA UUE MAAILMA NIMESAAMINE · Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani.
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) kolmanda Rooma idee; 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali. Peeter I 1721 Imperaator, Vene Keisririik. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · Juriidiline argument: 1493 paavst kinkis Hispaaniale veel vallutamata Atlandi maad; 1494 Tordesillase leping ookeani jagamine Hispaania ja Portugali vahel; 1513 koostati ,,Requerimiento", loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4
hukkus (tapeti pärismaalaste poolt) (hispaania)1519-1522 Kolumbus- sõitis Hispaania lipu all, avastas 1492 Ameerika, arvas ise, et jõudis Indiasse Americo Vespucci- tegi kindlaks, et ameerika on eraldi manner (hispaania lipu all). Ameerikat kutsutakse alguses uueks maailmaks Dias- teeb kindlaks, et ümber aafrika saab Indiasse rännata.(portugal)1488 Gama- rändas esimesena ümber Aafrika Indiasse (portugal) 1498 TAGAJÄRJED Avastatud maade koloniseerimine. Tordesillase leping- (1494) jagatakse ära avastatud ja avastamata maad, paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe. Kõik, mis on ida pool demarkatsioonijoont kuulub Portugalile, lääne pool Hispaaniale. Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni. Vilja hind tõusis viis korda ja
maailmapilt Euroopa kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam Õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, mais, tomat, tubakas, kakao, küüslauk, kalkun Kasvas väärismetallide vedu Euroopasse- kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Maailma jagamine mõjusfäärideks Tordesillase leping 1494. a Hispaania ja Portugali vahel 2) Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine- kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse, pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, üle jõu käiva töö (kaevandus) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid jne) tõttu. Koloniseerimine- konkistadoorid
- 15. saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised
Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need
1 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument sõlmiti kirjalikke lepinguid 1493 andis Paavst Alexander VI bulla selle kohta, kuidas jagunevad veel avastamata Atlandi piirkonnad Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse. 1494 sõlmiti Tordesillase leping. See jagas Ookeanid Hispaania ja Portugali vahel, piir jooksis Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiti) vahel. Leping ääras sajanditeks koloniaalpoliitika. Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad.
12. oktoober 1292 Ameerika avastamise päev 15. saj oli arvutatud ligikaudne maailma ümbermõõt Columbus arvas, et on lihtne Amerigo Vespucci uuris rannajoont veendus, et Columus ei avastanud Indiat Fernando de Magalhaes 16. sajandi algus esimene ümbermaailmareis 1519 1522 AMEERIKA PÕLISRAHVAD Seega oli vajalik ära jagada valdused, mis lähevad Hispaaniale ja Portugalile. 1494 sõlmiti Rooma paavsti juhtimisel Tordesillase leping Portugal jääb kokkulepitus joonest alad, mis jäävad idapoole läänepoolsed Hispaaniale. 16. sajandil oli süsteemne ja vägivaldne alade vallutamine ja seal elanud kultuuride hävitamine. tänapäeva Mehhiko aladel olnud kõrgkultuuride hävitamisega on seotud Hernan Cortes Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine Fransisco Pizarro Kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma ...
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust). Neid vallutusi õigustati kolme põhiargumendiga: I. juriidiline argument · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel. See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada
Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · juriidiline argument 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi
ega `keisririik' (impeerium). Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika. Indiaanlaste osas: 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine. 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine):
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1. Juriidiline argument. Hispaanlastel oli teatud õigus Ameerika enda riigiga liita. Õiguse said universaalse vaimuliku võimu omajalt ehk paavstilt. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale). Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel (lahendas sellega nendevahelised konfliktid). See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon Valladolidis, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine.
Cortés 151921 vallutas Mehhiko (asteegid), Pizarro 152432 Peruu (inkad) (Lope de Aguirre loo taust? · Kuidas õigustada? Kolme laadi argumendid Ameerika vallutuse õigustamine: juriidiline argument Hispaanlastel oli mingit laadi õigus eelnimetatud riigid enda omaga liita. · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" ehk annetus Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika Juristid ja indiaanlaste küsimus Hispaaniale oli suveräänsus antud maade üle, kus juba oli poliitiline võim (indiaanlased ja nende riigid). · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes
poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama Venemaa uut palet. Kui Peeter I raius Venemaale akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaale Euroopa ukse. 13. EUROOPA KOLONIAALVALLUTUSED Koos maadeavastustega alustasid eurooplased Uue Maailma koloniaalset hõlvamist. 1493. aastal tegi paavst Aleksander VI Hispaania ja Portugali valitsejatele ülesandeks avastatud kontinentidel elavad rahvad ristiusku pöörata. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest tänapäevastes mõõtühikutes umbes 1800 km lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmaseks huviks oli hoida hispaanlasi Aafrika rannikust eemal, langes ka suur osa Lõuna-Ameerika mandrist - tänapäeva Brasiilia. Aasia koloniaalne hõlvamine Pärast seda, kui Ameerikast lähtunud hispaanlased olid jõudnud 1527. aastal Filipiinidele, tekkis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
