Trotsides halba ilma ja haigusi, avastas Vasco da Gama siiski Euroopast ümber Aafrika lõunatipu Indiasse viiva meretee ja on läinud sellega ajalukku. Vasco da Gama on maetud Portugali pealinna Lissaboni Belemi linnajakku. CHRISTOPH KOLUMBUS Itaalia päritolu meresõitja, kes tegutses Hispaania kuninga teenistuses. Avastas Uue Maailma Ameerika 12. oktoober 1492. aasta Kolumbuse kolm karavelli Santa Maria, Pinta ja Nina. Kokku sooritas 4 merereisi. TORDESILLASE LEPING Sõlmiti portugallaste ja hispaanlaste vahel 1949 (Kolumbuse avastuste tulemusena) kaubandushuvide konflikti ennetamine Kõik 46-st meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuulusid Hispaaniale, idapoolsed aga Portugalile. Piir fikseeriti vaid Atlandi, edaspidi tekkisid probleemida. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS Kolumbuse avastusreisid andsid Hispaania konkistatooride ahnetesse kätesse küll
Christoph Kolumbus 2012 Elulugu Sündis enne 31. oktoobrit 1451 Itaalias Suri 20. mai 1506 Hispaanias Isa Domenico Colombo Ema Susanna Fontanarossa 3 venda ja 1 õde Elulugu Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo 2 last Maadeavastaja ja kaupmees Huvitus geograafiast, astronoomiast ja ajloost Huvitus ka piiblist Avastused Kokku tegi 4 reisi 1. reis 1492 2. reis 1493 3. reis 1498 4. reis 1502 Tordesillase leping 1494 Aitäh kuulamast !
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes |
Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule
kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt. Katolik usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal, protestantlikud usuteenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal, aadlike lossides. Protsestandid võisid teenida riigiametites.
Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine Ladina-Ameerika hõlmab nii Kesk- kui ka Lõuna-Ameerikat. Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas
1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal Chlodovech Merovech Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia
AKT8§10.-12. 23. Mis aastal suleti Jaapan eurooplastele täiesti? 1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28. Miks ja kuidas püüti takistada kreooli rahvastiku teket? suurimat võimalikku ohtu kasulike asumaade
Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks
· Lisaks paljude saarte avastamisele Kariibi meres ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika ranniku uurimist tõid Kolumbuse ekspeditsioonid endaga kaasa teadmise, et Atlandi ookeanil valitsevad lõuna pool kirdepassaadid, mis võimaldavad kiiresti reisida läände ning kirdepassaatidest põhja pool valitsevad läänekaarte tuuled, mis aitavad kiiresti Euroopasse tagasi suunduda. · 1494. aastal jaotas Rooma paavst Aleksander VI Tordesillase lepinguga kahe rivaalitseva koloniaalsuurvõimu Portugali ja Hispaania vahel ära kogu maailma. Lepingu kohaselt kuulusid kõik avastatud ja avastatavad alad 46° lp. ida poole Portugalile ja lääne pool avastatavad alad jäeti Hispaaniale. 1529. aastal lepingut täiendati, mille kohaselt 17° ip. lääne pool asuv ala kuulutati Portugali omandiks ning Hispaania loobus õigustele Vürtsisaartest 350000 tukati eest.
Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid , Puerto Rico ja Jamaica . Kolmandal reisil 1498 aastal jõudis ta Venezuela rannikule orinoco jõe suudmesse . Seal tekkis Kolumbusel esmakordselt põgus kahtlus , et võibolla on ta avastanud uue mandri . Neljandal avastusreisilt tuli ta tagasi suure hulga kullaga , kuid midagi muud ta kaasa ei toonud . Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo
160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160 1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis. 4 EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed. Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16
1. Mis olid suurte maadeavastuste põjused?(3) *vajadus väärismetalli järele *kulla ja hõbeda vajadus *tarvitati üha enam idamaiseid kaupu. 2. Nimeta 15-16.sajandi peamised mereriigid?(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi?
Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500 jõudis tänapäevase Brasiilia rannikule ka portugallasest maadeavastaja Pedro Álvares Cabral, kes ametlikult hõivas vastavad alad Portugali nimel. Alasid hakati nimetama Terra da Vera Cruziks. Ekspeditsioonirühm saadeti sinna Portugali
sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz – 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse, kus tal tekkis esimest korda väike kahtlus et ta avastanud uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks.
REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKOGU-asutati hispaanias DEISM-õpetus, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on jumalalt imet oodata PREISIMAA-hasburgide valduste kõrval kujunes teiseks tugevamaks riigiks saksamaal BAROKK-suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil.
Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda. Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad. Hispaania rüütel hidalgo. Henrique Meresõitja portugali prints, kes rahastas maadeavastusi. Bartolomeo Diaz portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele aafrika tipule. Vasco da Gama 1497 jõudis indiasse. Indiat asuti vallutama portugallaste poolt. Loodi kolooniaid. Christoph Kolumbus avastas 1492 ameerika ta jõudis kariibi mere saartele. 1494 tordesillase leping lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja läänes hispaania alad. Vasco de Balboa ületas panama ja jõudis vaiksesse ookeani. Amerigo Vespucci tõestas ära, et avastatud oli uus manner. Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailmareis. Austraalia avastati alles 1770 James Cooki poolt. Maadeavastuste tulemused: 1. koloniaalajastu algus. 2.massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade
kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini.
,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522
mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire 8)Montesquieu 9)Rousseau 10) Louis XV 11) C. Kolumbus 12) V. da Gama 13) F. Magalhaes 14) B. Diaz 15) A. Tasman 16) B.Franklin 17) G.Washington 18) T.Jefferson 19) A.Lincoln 20) Victoria 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale - 1812 2) I ümbermaailma reis - 1519-1521 3) Aurumasina leiutamine - 1789 4)Prantsuse revolutsiooni algus - 1789 5)Tordesillase leping - 1494 6)Napoleon kroonitakse keisriks - 1804 7)Viini kongress - 1814-1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 18. Jan 1870 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik - 1792 12)Algab I ümbermaailmareis - 1519 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - absolutism 2) linnadesse elama asumine - linnastumine ehk urbaniseerumine 3) 18
kes purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. (15-16) A. Tasman - oli hollandi meresõitja ja maadeavastaja (16) A.Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865. (19) Victoria - oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. (19-20) 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812 2) I ümbermaailma reis 20. septembril 1519. aastal 3) Aurumasina leiutamine - 18. sajandil 5)Tordesillase leping - 7. juunil 1494 6)Napoleon kroonitakse keisriks - 2. detsembril. 7)Viini kongress - 1814 -1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 1871. 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik – 1792 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - Absolutism 2) linnadesse elama asumine - urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu
Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile. 10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207) Vastus: Elisabeth I oli Henry Viii'nda tütar.
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt.
Henrique Meresõitja merekool Bartolomeu Diaz 1486-1487 Hea Lootuse neemel Christopher Columbus: 4 reisi Lääne-India saartele Ameerika avastamine 1492 Vasco da Gama 1497-1499 reis Indiasse ja vürtsikaubanduse kandumine portugaallaste kätte Amerigo Vespucci 1501 Ameerika uurimine ja nimetamine mandriks `Uus Maailm' Vasco Nunes de Balboa 1513 Vaikse ookeani avastamine Fernando de Magalhaes 1519-1522 ümbermaailmareis (suri Filipiinidel) Tordesillase leping 1494 jagas maad 46°W läänes Hispaaniale, idas Portugalile Ameerika andis meile: mais, kartul, tomat, kalkun Maadeavastused jätkusid: Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Põhja-Ameerika Tulemused: koloniseerimine Ameerikas ja mujal indiaani kultuuride hävitamine orjade sissevedu Aafrikast Vahemere linnade tähtsuse langus Maailmapildi ja infohulga arenemine kauba ja hinnabörside tegevuse algus
1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja "kolmanda Rooma" idee Peeter I imperaator, Vene keisririik Pärast Rooma hävingut paavstivõim ainus universaalne võim 8. saj Karl Suure impeerium Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Hispaania maailmaimpeerium Karl V valdused Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti juriidiline: paavst Alexander VI donatsioon Hispaania valitsejatele 1493; Tordesillase leping ookeanide/valduste jagamine HispPort religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu
1498.aastal jõuti Indiasse. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. AMEERIKA AVASTAMINE · 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast. Bahama saarestiku nimetas San Salvadoriks. Tegi neli reisi, mille käigus avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica(II), Venezuela rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494. jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele. BRASIILIA AVASTAMINE JA UUE MAAILMA NIMESAAMINE · Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani.
Eelduseks oli ka see, et olid kasutele võetud tulirelvad. Rekonkista lõppemine Pürenee poolsaarel, ja seejärel terve rida väikeaadlike e. Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge. Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika). Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan
1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) kolmanda Rooma idee; 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali. Peeter I 1721 Imperaator, Vene Keisririik. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · Juriidiline argument: 1493 paavst kinkis Hispaaniale veel vallutamata Atlandi maad; 1494 Tordesillase leping ookeani jagamine Hispaania ja Portugali vahel; 1513 koostati ,,Requerimiento", loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4
hukkus (tapeti pärismaalaste poolt) (hispaania)1519-1522 Kolumbus- sõitis Hispaania lipu all, avastas 1492 Ameerika, arvas ise, et jõudis Indiasse Americo Vespucci- tegi kindlaks, et ameerika on eraldi manner (hispaania lipu all). Ameerikat kutsutakse alguses uueks maailmaks Dias- teeb kindlaks, et ümber aafrika saab Indiasse rännata.(portugal)1488 Gama- rändas esimesena ümber Aafrika Indiasse (portugal) 1498 TAGAJÄRJED Avastatud maade koloniseerimine. Tordesillase leping- (1494) jagatakse ära avastatud ja avastamata maad, paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe. Kõik, mis on ida pool demarkatsioonijoont kuulub Portugalile, lääne pool Hispaaniale. Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni
maailmapilt Euroopa kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam Õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, mais, tomat, tubakas, kakao, küüslauk, kalkun Kasvas väärismetallide vedu Euroopasse- kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Maailma jagamine mõjusfäärideks Tordesillase leping 1494. a Hispaania ja Portugali vahel 2) Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine- kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse, pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, üle jõu käiva töö (kaevandus) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid jne) tõttu. Koloniseerimine- konkistadoorid
saj. lõppes Hispaanias rekonkista > iseseisvuse kindlustumine > tegevuseta väikeaadlid 3. Avastusretked · Henrique Meresõitja kuni 1460 · Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised
Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need
1 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument sõlmiti kirjalikke lepinguid 1493 andis Paavst Alexander VI bulla selle kohta, kuidas jagunevad veel avastamata Atlandi piirkonnad Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse. 1494 sõlmiti Tordesillase leping. See jagas Ookeanid Hispaania ja Portugali vahel, piir jooksis Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiti) vahel. Leping ääras sajanditeks koloniaalpoliitika. Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad.
12. oktoober 1292 Ameerika avastamise päev 15. saj oli arvutatud ligikaudne maailma ümbermõõt Columbus arvas, et on lihtne Amerigo Vespucci uuris rannajoont veendus, et Columus ei avastanud Indiat Fernando de Magalhaes 16. sajandi algus esimene ümbermaailmareis 1519 1522 AMEERIKA PÕLISRAHVAD Seega oli vajalik ära jagada valdused, mis lähevad Hispaaniale ja Portugalile. 1494 sõlmiti Rooma paavsti juhtimisel Tordesillase leping Portugal jääb kokkulepitus joonest alad, mis jäävad idapoole läänepoolsed Hispaaniale. 16. sajandil oli süsteemne ja vägivaldne alade vallutamine ja seal elanud kultuuride hävitamine. tänapäeva Mehhiko aladel olnud kõrgkultuuride hävitamisega on seotud Hernan Cortes Lõuna-Ameerika ja inkade kultuuri hävitamine Fransisco Pizarro Kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse
Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks. · Aasatl 1519 asus teele Fernão de Magalhães, lootuses leida tee lääne poolt ümber maakera Indiasse. Tema andis nime Vaiksele ookeanile. 1522. aastal jõudis üks laevadest kõigest 18 kurnatud meremehega koju tagasi. Seeeest oli neil rikkalik vürtsilaadung. 36) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt. Hispaania aadlik Hernan Cortes hävitas asteekide riigi ning Franciso Pizarro hävitas inkade riigi. Koloonia võõral maal asuv piirkond. 18. sajandil hakkasid eurooplased massiliselt välja rändama. Alus pandi maailmakaubandusele
arstiteaduskond. Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au Gutenberg'ile 15ndal sajandil. Esimene trükitud raamat oli piibel (1456). 3. Maadeavastused 3.1 Maade avastuste põhjused & eeldused Ameerika avastamine (1492a.) Ameerika avastas 1492a. Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kokku korraldas Kolumbus neli reisi. Paavsti vahendusel sõlmiti 1494a. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist läänepool avastavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed portugaallastele. Indiasse viiva meretee avastamine 1497a. asus Vasco da Gama juhtimisel Portugalist teele neli laeva. Ümber Aafrika sõites jõuti 1498a. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali monopol. Uue Maailma nime saamine Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci jõudis Brasiilia rannikule ja oli veendunud, et tegemist on
tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust). Neid vallutusi õigustati kolme põhiargumendiga: I. juriidiline argument · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine
Et omandada oskusi teiste meistrite juures, võeti ette õppereise, mis kestsid mitu aastat. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver, mida hinnati väga rangelt. Kui töö oli vatsu võetud, peeti värske meistri kulul korralik pidu. 2) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed ( 38 ) Alates uute piirkondade avastamisega sai alguse kolonisatsioon Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. 1494. aastal sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel Tordesillase leping millega jagati maa ära. Portugal pidi saama idapoolsed maad, Hispaania sai endale läänepoolsed maad. Inkade ja asteekide kõrgkultuurid hävitati konkistadooride poolt. 1519. aastal Hernan Cortes hävitas asteekide riigi. 1531-1533. Fransisco Pizarro juhtimisel hävitati ( umbes 200 mehega ) inkade riik. ( paljud rahvad pidasid sellel ajal eurooplaseid jumalateks ). Sajandiga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5 miljonit, kuna eurooplased tõid haigusi sisse.
uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid Portugaliga Tordesillase lepinguga ja pani paika piirid. Ookeanide jagamine Portugali ja Hispaania vahel. See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada
Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · juriidiline argument 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika (nt Brasiilia kuuluvus) 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi
ega `keisririik' (impeerium). Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika. Indiaanlaste osas: 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine. 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine):
14.astet. Türgi vasallriigid Euroopas. Tansilvaania, Valahhia, Moldova Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul (1789). Ajalooline geograafia: Aragón, Brandenburg, Bretagne, Burgundia, Böömimaa, Dalmaatsia, Flandria, Kastiilia, Lombardia, Määrimaa, Navarra, Pfalz, Pommeri, Saksimaa, Savoia, Sileesia, Skåne, Transilvaania, Valahhia. Maailma koloniaalne jagamine Hispaania ja Portugali vahel. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest umbes 1770 kilomeetrit lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmane huvi oli hoida hispaanlased eemal Aafrika rannikust, langes ka suur osa Lõuna- Ameerika mandrist – tänapäeva Brasiilia. 1529. aastal sõlmitud Saragossa lepinguga jagati Hispaania ja Portugali valdused selliselt, et Vürtsisaared (tänapäeva Indoneesias) jäid Portugalile, Filipiinid aga Hispaaniale.
Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1. Juriidiline argument. Hispaanlastel oli teatud õigus Ameerika enda riigiga liita. Õiguse said universaalse vaimuliku võimu omajalt ehk paavstilt. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale). Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel (lahendas sellega nendevahelised konfliktid). See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon Valladolidis, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine.
Cortés 151921 vallutas Mehhiko (asteegid), Pizarro 152432 Peruu (inkad) (Lope de Aguirre loo taust? · Kuidas õigustada? Kolme laadi argumendid Ameerika vallutuse õigustamine: juriidiline argument Hispaanlastel oli mingit laadi õigus eelnimetatud riigid enda omaga liita. · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" ehk annetus Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle · 1494 Tordesillase leping: Ookeanide jagamine Hispaania ja Portugali vahel, piir Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiiti) vahel. Määras sajanditeks koloniaalpoliitika Juristid ja indiaanlaste küsimus Hispaaniale oli suveräänsus antud maade üle, kus juba oli poliitiline võim (indiaanlased ja nende riigid). · 1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes
poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama Venemaa uut palet. Kui Peeter I raius Venemaale akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaale Euroopa ukse. 13. EUROOPA KOLONIAALVALLUTUSED Koos maadeavastustega alustasid eurooplased Uue Maailma koloniaalset hõlvamist. 1493. aastal tegi paavst Aleksander VI Hispaania ja Portugali valitsejatele ülesandeks avastatud kontinentidel elavad rahvad ristiusku pöörata. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest tänapäevastes mõõtühikutes umbes 1800 km lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmaseks huviks oli hoida hispaanlasi Aafrika rannikust eemal, langes ka suur osa Lõuna-Ameerika mandrist - tänapäeva Brasiilia. Aasia koloniaalne hõlvamine Pärast seda, kui Ameerikast lähtunud hispaanlased olid jõudnud 1527. aastal Filipiinidele, tekkis
annaabi.ee 
