Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Sissejuhatus ideede ajalukku (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida väidab vaid miks väidab?
  • Milleks ideede ajalugu?
  • Mida tähendas ideede ajaloole?
  • Milline on inimese loomus kuidas nad omavahel suhtlevad?
  • Mida sellega mõeldakse?
  • Kes hindab meie elu?
  • Mitu vastust Mõtlejad Õnnelik ühiskond?
  • Kuidas ma peaksin elama?
  • Mille eest antakse?
  • Kui näilisus doxa Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse?
  • Kuidas taltsutada auahnust?
  • Kui talle osutatakse au siis ta võtab selle vastu viidates Jumalale ühiskonnaskuidas pöörata isiku patud ühiskheax?
  • Mis toitub positiivsetest eeskujudest emulatsioon Kas võimalik vabaneda?
  • Midagi enamat on võimalik?
  • Kui Jumal armastab inimest siis miks inimese armastus on siiski puudulik?
  • Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas?
  • Mida see tähendab?
  • Kui inimese hüve ja vajadus?
  • Kui kunstliku moodustise vastu asemele Kas vastuolu?
  • Keskenduvad inimese psühholoogiale annab võimu juurde?
  • Millele rajada uus poliitiline korraldus?
  • Millised on omavahelise käitumise reeglid?
  • Kes tagab käitumisnormide täitmise?
  • Kuidas selline idee tekkis?
  • Kes kvalifitseerub tegutsejaks indiviidiks poliitilisel areenil?
  • Kellad on kunstlik elu?
  • Mis tagavad selle kunstliku olendi säilimise valitsusviis e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus?
  • Kuidas vältida mässu ja kodusõda?
  • Kes peaks valitsema?
  • Kes peaks valitsema?
  • Milline on Aristotelese arvates parim?
  • Kellele Hobbes vastandus?
  • Kuidas valitseda ehk mis on valitseja voorus?
  • Mis allub seadustele valitsema?
  • Kuidas saavutada?
  • Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid?
  • Kuidas valitseda?
  • Kuidas peavad kodanikud ja valitsejad käituma?
  • Kuidas saavutada rahva konsensus?
  • Milline peab olema valitseja iseloom?
  • Millal õigustatud?
  • Kuidas sõda moraalselt õigustada?
  • Mis nad tegid oma Oma elu kaitsmine kas õige või vale tung?
  • Kuidas siis sõdimine maiste asjade eest õiglane?
  • Mis on sõjas tõeline kurjus ?
  • Mis peaks olema rahvaste õiguse ius gentium alus?
  • Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta?
  • Kui vabaduse kaitse ja taastamine Nt keegi paneb noa kõrile ja küsib kas raha või elu?
  • Kui tal seda ei ole?
  • Mis puudub ega elab?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus ideede ajalukku #1 Sissejuhatus ideede ajalukku #2 Sissejuhatus ideede ajalukku #3 Sissejuhatus ideede ajalukku #4 Sissejuhatus ideede ajalukku #5 Sissejuhatus ideede ajalukku #6 Sissejuhatus ideede ajalukku #7 Sissejuhatus ideede ajalukku #8 Sissejuhatus ideede ajalukku #9 Sissejuhatus ideede ajalukku #10 Sissejuhatus ideede ajalukku #11 Sissejuhatus ideede ajalukku #12 Sissejuhatus ideede ajalukku #13 Sissejuhatus ideede ajalukku #14 Sissejuhatus ideede ajalukku #15 Sissejuhatus ideede ajalukku #16 Sissejuhatus ideede ajalukku #17 Sissejuhatus ideede ajalukku #18 Sissejuhatus ideede ajalukku #19 Sissejuhatus ideede ajalukku #20 Sissejuhatus ideede ajalukku #21 Sissejuhatus ideede ajalukku #22 Sissejuhatus ideede ajalukku #23 Sissejuhatus ideede ajalukku #24 Sissejuhatus ideede ajalukku #25 Sissejuhatus ideede ajalukku #26 Sissejuhatus ideede ajalukku #27 Sissejuhatus ideede ajalukku #28 Sissejuhatus ideede ajalukku #29 Sissejuhatus ideede ajalukku #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor l6vikonserv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks

Euroopa ideede ajalugu
31
doc

Ideede ajaloo kotspekst

sõltub võrdlusest teistega ei tunne iseennast Kaks võimalikku lahendust Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab eneseimetluse ja üle riigile Individuaalne lahendus (Émile) Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Eneseküllasus Piiratud soovid Tõeline inimlik sõprus Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus ­ "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused

Filosoofia
28
doc

Euroopa ideede ajalugu

meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi · Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist ­ riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest

Euroopa ideede ajalugu
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

eesmärke. Ta ei saavuta kunagi õnne, sest oma ühe soovi rahuldamisel tekib asemele kohe uus ning inimene on koguaeg rahuldamatu. Ta ei tunne iseennast. Kaks võimalikku lahendust : Ühiskondlik lahendus heas riigis ­ kuidagi proovida inimese enesearmastust laiendada ühiskondlikuks. Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga. Individuaalne lahendus (Emile) ­ inimene peaks üles kasvama isoleerituna kogukonnast. Ta peaks õppima piirama oma soove ja hindama väärtusi nagu sõprus. 4.loeng : Au Varane Kreeka ühiskond (8.-5-saj) Ühiskondlik struktuur : erinevused Lähis-Ida kuningriikidest, sest poliste valitsejate võim oli piiratud ning oli nõuandev ülikute kiht. Lihtrahvas kuuletumise tingimuseks ,,õiglus" Oikos- majapidamine kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikud võistlesid au ja kuulsuse pärast. Ülikute sotsiaalne roll ­ Riignõukogus, sõjas, kohtumõistmises, välissuhetes. ,,.

Euroopa ideede ajalugu
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k

Õiguse filosoofia
15
doc

Euroopa ideede ajalugu

Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist, riik peab seda aktsepteerima (nt lahutuse seadustamine). Teisalt peab riik samuti toetuma armastusele, seega sundmehhanismi kadumine. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus tähistab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. Äri); naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas); täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt seisundile: ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes), paremus (mees

Euroopa ideede ajalugu
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia



Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun