Auahnus maksab valusalt kätte Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem. TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi, kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viis...
Armastus, surm ja auahnus - kõik kulla nimel Mina vaatasin filmi “Gold” (algne pealkiri “Oro”), mis tuli välja aastal 2017. Filmi lavastaja on Hispaania stsenarist Agustín Díaz Yanes ja peanäitlejad on Raúl Arévalo, Bárbara Lennie, Óscar Jaenada, Jose Coronado ja José Manuel Cervino. Film võtab aset aastal 1538 ja räägib grupist Hispaania sõduritest, kes lähevad Amazoni vihmametsa, et leida legendaarne kullast tehtud linn Teziutlan, et Hispaania impeerium saaks selle enda alla võtta. Film võtab aset Amazoni vihmametsas, mistõttu on see visuaalselt väga tumedates toonides, päikest ei paista ja kõrged puud ei lase ka vähesemalgil hulgal valgusel läbi paista. Tegelased on peaaegu alati ümbritsetud taimede ja rohelusega. Tegelaste kostüümid meenutavad mulle 16. sajandil piraatide ja rüütlite poolt kantud riideid: linasest riidest särgid ja püksid, nahast saapad, mõnedel on seljas ka metallist rüüd j...
Ajad muutuvad, inimloomus jääb samaks Öeldakse, et inimeste suurimad nõrkused ei muutu kunagi, ning see takistab arengut. Samuti lõhuvad pahed meie igapäevast elu ning takistavad tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes? Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et seal majast lahkuda
Victor sureb laeval mõne aja möödudes närvipalavikku. Kapten Walton juhtub peale, kui koletis jätab oma looja laibaga hüvasti ja avaldab kahetsust oma hävitustöö üle, lubades end tuleriidal surnuks põletada. Teose ülesehitus oli hea; mul ei hakanud kordki igav. Sissejuhatus oli huvitav ja lõpplahendus ootamatu (koletise kahetsus). 4. Teose peakangelane oli Victor Frankenstein, keda ajendas saatuslikku koletist valmistama auahnus ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada.
Tulvil segaseid tundeid, sõidab Julien Verrieres'i, läheb kirikusse ja tulistab seal palvetavat proua de Renali. Kuid naine jääb elama ja isegi Julieni tegu ei suuda purustada ta armastust noormehe vastu. Toimub rahvarohke kohtuprotsess, mida Julien mõjutab meelega enda kahjuks. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast, õeldes, et tapmiskatse oli ette kavatsetud ja ta on surmanuhtluse ara teeninud. Viibides surmamõistetute kongis, kui on hajunud kogu auahnus, mis oli juhtinud tema senist elu, julgeb Julien lõpuks olla ta ise: siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel vaid armastus proua Renali vastu ning naise üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne niisugust, nagu ta polnud kunagi varem läbi elanud. Stendhal rõhutab, et inimese tähtsaim kirg on armastus, ning sellele tundele jääbki Julien kuni oma hukkamiseni truuks. 2) Sotsiaalse ebavõrdsuse moraalitus
teatud asju või tegevusi teistele eelistama, võtma vastu teatud otsuseid. Ühiskonna arenguga kaasnevad alati ka muudatused inimeste väärtushinnanguis ja eelistuses. Võib eristada kolme esinevat inimtüüpi: põhivajaduste inimesed - inimesed, keda juhivad äraelamise väärtushinnangud, mis seostuvad ellujäämise põhitingimustega: toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv; välismaailma inimesed - inimesed, keda juhivad heaolu kasvuga seostuvad väärtushinnangud, nt kord, auahnus, tõhusus, tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vajadustele, mis endal rahuldamata. Kuni inimesel on probleeme eluspüsimise ja turvalisusega, ei ole eneseteostuse väärtustamine võimalik. Sellest lähtuvalt on
kodune kasvatus väga tähtis. Paljudel vanematel on elu rööbastelt välja jooksnud ning nad ei saa enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lillelisem pole on kohe kurjategija, kuid kahjuks enamus inimestega see nii on. Probleemiks on ka vaesus, enesekesksus, auahnus ja lühinägelikkus. Paljud kodanikud ei pinguta edu nimel, vaid soovivad ratsa rikkaks saada. Nad ei mõtle muudele võimalustele kui varastamine, nad ei suuda näha valikuid ning võimalusi teenimiseks. Mõeldakse ainult endale ning ei arvestata nendega, kellele see kahju toob. Kuriteo sooritamise põhjuseid on veelgi, näiteks armukadedus, viha, kättemaks, suured eesmärgid, mille nimel on inimesed võimelised isegi elu võtma. Kuid põhiliseks põhjuseks, miks
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level
Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida.
,,Vanamees ja meri" Hemingway 1.Teose tegevusaeg. Tegevuskoht 20.sajandil septembris. Tegevuspaikadeks on vanamehe kodu ja meri. 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse. Milles nägi elumõtet. Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal S...
Inimese elus tuleb ka ette mitmesuguseid kiusatusi, millele tuleb siis järele anda või neist mööda minna. Inimesel on ka valida kas ta teeb häid või halbu tegusid. Elus tehakse nii halbu kui häid tegusid. Kuid halvad teod toovad halbu tagajärgi nii endale kui ka teistele. Mõned inimesed teevad palju kurja ning teised võitlevad selle vastu heaga. Kui inimese põhiliseks eesmärgiks on omakasu võib ta hakata kurja tegema. Võimujanu ja auahnus pimestavad inimest ning ta kaldub õigelt teelt kõrvale.
Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole." Ta oli õnnelik, et sai oma viimastel päevadel oma oma armsamaga kohtuda. Vanglas oli Julien vaba. Elades üks päev korraga, võis mõelda ja rääkida enesega kõigest, kartmata, et võiks end reeta
üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail 1903 1905 elas Trotski Lääne-Euroopas ning tegeles paljude erinevate asjadega, olles näiteks ka ajalehetoimetaja. Ilmsiks tulid tema suurepärased organisaatorivõimed, geniaalsus mitmetel aladel, aga ka tema auahnus. Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga erinevates ringkondades, jäädes alati truuks oma isiklikele põhimõtetele. Seetõttu liikus ta pidevalt ühest ringkonnast teise, mis parajasti tema arust paremini tema vaadetega sobis. Nii oli ta alates Venemaa Sotsaaldemokraatliku Töölispartei lagunemisest pigem mensevike seas, 1905. aasta revolutsiooni ajal ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist
I seminari asendustöö – SWOT analüüs. Mikk Rajaver RK-11 1. Koostada enda, kui TLÜ üliõpilase SWOT analüüs. Määratleda enda sisemised tugevused ja nõrkused, mis võivad toetada/takistada õpinguid oma erialal ning määratleda välised ohud ja võimalused, mis võivad takistada/toetada õpinguid. Sisemised tugevused Sisemised nõrkused Huvi eriala vastu. Kekendumisvõime puudumine. Kohusetunne. Matemaatiliselt nõrgad võimed. Tugev motivatsioon omandada teadmisi, et Oskamatus oma aega otstarbekalt planeerida. neid tulevikus enda elatamiseks kasutada. Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemis...
hakkama saama.Tema õnneks tutvub ta mehega Jan,tänu kellele hakkab tal elu taas paremini minema.Ta leiab endale tööd sekretärina,kus tutvub paljude toredate inimestega.Aegamööda hakkab ta esmapilgul tundunud vaesesse ja veidrasse Janni armuma. Lõpuks tuleb aga välja,et Jan polnud sugugi vaena ja veider nagu ta Marilynile mängis olevat.Ta oli hoopis rikas ning mõistlik mees,kes tahtis enda ülejäänud elu koos Marilyniga veeta. Probleem Üheks suuremaks probleemiks oli auahnus, peale selle veel silmakirjalikkus ning kahepalgelisus. Paremaks või halvemaks Marilyn muutus paremaks. Terve elu oli tal köik olemas ja ta ei pidanud kunagi pingutama oma elu nimel. Kuid hetkel mil kõik kadus, pidi ta ise kõigega hakkama saama ning siis ei olnud kedagi abis. See teeb kindlasti tugevamaks ja paremaks tema ellusuhtumise, muutusid tema tõekspidamised, sihikindlus jne. Mida tahab autor antud teosega öelda?
tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes. Teema : Kadunud poeg Kustas, kes on 6a meredel sõitnud, tuleb koju tagasi. Kustas on rannaelust ja tööst võõrdunud. Sisukord Eelmine Järgmine HEA SADAM 1942 On Taavi-romaan. Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." see on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Juuljuse silmade, kelle Taavi võtab oma perre elama. On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan. Sisukord Eelmine Järgmine AUGUST MÄLK MEREST Mina ei armasta merd, ehkki olen kasvanud jaluli ta lahevetes. Ma tahaksin pigem anda talle piitsa ja küsida:kus on rannasaunikute pojad?
Julien üritas proua de Renal'i mõrvata tolle kirja tõttu, kuid ta mõrvaplaan nurjus. Mõrvakatse tõttu vangistati Julien ja kohtus määrati talle surmanuhtlus. Kohtuotsusel sai määravaks tema madal päritolu ja soov seista oma sünnipärasele seisusele vastu, mis tegi temast ühiskonna ohvri. Karjääri edendamiseks ei tohiks kuritarvitada armastuse jõudu . Pingutustest hoolimata ebaõnnestusid tema kavatsused kõrgelt lennata. Julieni liigne auahnus ja soov oma iidoli- Napoleoni jälgedes sammuda said talle saatuslikuks. Oma eesmärgini jõudmiseks võib teatud piirini kasutada alatuid meetodeid, kuid igal teol on tagajärjed Julieni puhul oli selleks surm.
8.Mussorgski loomingu loetelu · K 9.Tsaikovski seos Eestiga · 10.Tsaikovski loomingu üldiseloomustus · Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine- dramaatiline · Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. · Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. 11.Tsaikovski loomingu loetelu · 6 sümfooniat (Talveunelmad) · sümfoonilisi fantaasiaid · 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Vojevoor)
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Minu arvates oli Aleksander Suur igati oma nime väärt, sest oli väga julge ja suursugune, kuid mulle ei meeldinud tema auahnus, sest tahtis alati rohkem maid vallutada. Aleksander sündis Pellas, 356 aastat eKr. Samal ööl, kui Aleksander sündis, põles maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga.
Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, kangus ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, auahnus ja alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
Mathilde armastas teda ikka edasi. Vanglasse sattudes ei jää Julien üksikuks. Tihti käib teda vaatamas Mathilde, kes läks hiljem hulluks, kui sai teada, et Julien ei hooli temast. Proua de Renal kahetseb oma kirja ja proovib surmanuhtluse ära jätta, kuid selleks oli juba liiga hilja. De Renal loobus ka linnapea kohast. Julien sureb rahus vanglas. Peamine, millest ta hoolis, oli proua de Renali nägemine. Julien õppis armastama ning peagi kadus ka auahnus. Minule meeldis see raamat väga, räägiti palju armastusest, õelusest, rikkusest. Raamatus oli palju erinevaid sündmusi, mida oli huvitav lugeda. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Julien. Ta oli kasvanud vaesuses, tema lapsepõlv oli sünge. Sellest hoolimata saavutas ta suure edu ning paistis silma õukonnas olevatele inimestele.
hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Ooperi vastu tundis Tsaikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle tõttu, et see on tänu tekstile ja lavalisele tegevusele hästi mõistetav ka laiemale kuulajaskonnale. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini" aluseks on Puskini samanimeline värssromaan
ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed püüdlused teda ei rahulda, ent võimalust pühendada ennast suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar
ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks
Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus. 4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem
aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel Aafrika ranniku lähedal. 20 aastat hiljem maeti Napoleoni põrm Pariisi Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tahtejõud, töövõime ja tujukus. Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. Napoleon soosis teaduste ja kunstide edendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika
Oleme hakanud arvama, et jumal on kuskil õhukeste piiblilehekülgede vahel ja meisse ta enam ei puutu. Kooliõpilaste seas on häbiasjaks, kui keegi käib kirikus või usub jumalasse. Ja sellepärast oleme meie jumala maha jätnud ja jumal meid. Eestlaste suur probleem seisneb selles, et ta tahab sulanduda massi. Kui naabrimees kolis maalt ära linna, siis pean minagi seda tegema. Ja eestlasele meeldib teistest parem olla. Seda ka teiste rahvastega võisteldes. Just eestlaste auahnus ja soov teistest parem olla on toonud meie rahvale olümpiamedaleid ja teisi saavutusi nii oma riigis kui ka maailmas. Siis ütleme uhkusega, et oleme eestlased, kuid tavaliselt me selle üle eriti uhked ei ole. Tänaval näeme ingliskeelseid silte rohkem, kui eestikeelseid, raadios kõlavad ingliskeelsed laulud eesti esitajatelt. Peaksime eeskuju võtma hoopis meie naaberrahvalt soomlastest, kes laulavad oma keeles ja kes panevad oma asutustele soomekeelseid nimesid.
tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitiline kirjanik laulus kord : ''Abstraktset vabadust, nagu ka muid abstrakseid asju, pole tegelikult olemas.'' Ükski riik ega isik ei saa tänapäeva maailmas täiesti suveräänseks jääda, alati sõltume kellestki mingil moel. Ka kõige võimsamad riigid peavad arvestama endast väiksematega, kuna kõik siin
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamat...
Muu tuli juba iseenesest." Minu arvates on see hea näide, kuidas ajalehepoisi töö võib olla aluseks suurte ideede teostamisele, sest praegusel ajal on Hans. H Luik üks Eesti tuntumaid ärimehi ning vägagi edukas omal alal. Hea idee ning tahtejõu olemasolul on sageli määravaks päritolu. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest perest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud vanemate mõttemaailma- neil puudub piisav enseteostustahe, auahnus ning ka majanduslikud võimalused. Rikkamad seevastu on aga võimukamad, enesekindlamad, harjunud oma tahet läbi suruma ning ka tunduvalt enesekindlamad ja lisaks paljudele tugevatele isikuomadustele on neil ka rahalised ressursid . New Scientist andmetel on kõrgema sissetulekuga peredest pärit lapsed edestavad vaesematest peredest lapsi nii akadeemilise võimekuse kui ka intelligentsustestides. Seda erinevust on seletatud sellega, et neil on parem juurdepääs raamatutele ja harivatele
ühiskonnatunne meenutab end alati kui hoiatav hääl, kui südametunnistus või süütunne. 4 Me oleme läbi teinud ajalooetapi ja riigikorra, kus sõna «ühiskond» äratas peamiselt negatiivseid tundeid, ja nii võiks Adler aidata meil leida sellele mõistele uut ja positiivsemat sisu. Ühiskonnatundega on opositsioonis võimu- ja üleolekutung; Adler kirjeldab põhjalikult nii inimese agressiivseid (edevus, auahnus, kadedus, armukadedus, ihnsus, vihkamine) kui ka mitteagressiivseid iseloomujooni (üksildumine, hirm, kõhklemine) ning analüüsib mitmesuguseid inimtüüpe, afekte, lapse hingeelu kujunemist ja sugude vahekorda ka laiemas plaanis, nii et «Inimesetundmine» osutub omas laadis kompaktseks käsiraamatuks, kus mõni üksik aegunud, vaieldav või liigratsionalistlik seisukoht ei takista autori veenvate mõttearenduste jälgimist.
Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada. Kui Olovernes on liigse magusa viina tõttu sügavasse unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silma ees armu leida oli nurjunud ning tema neitsilikkus taas naeruks saanud. Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, läheb ta mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid
Selles karmis tulevikuühiskonnas tundub Willi sööst vaesusest kõrgklassi uskumatu vedamisena. Filmi autor, Uus-Meremaalt pärit Andrew Niccoli, on loonud hea paralleeli tänapäevase ja ulmelise ühiskonna vahel, täpselt nagu George Orwelli poolt kirjutatud raamatus Loomade farm, kus käsitletavad probleemid on nii elulised ja inimlikud. Selgelt joonistuvad välja erinevates sotsiaalsetes oludes elavate inimeste iseloomujooned, eriti auahnus ja omakasupüüdlikus, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Film loetakse heaks, kui see on suutnud tekitada vaatajas kas positiivse või negatiivse emotsiooni. Nii palju on lihtlabaseid filme, mille vaatamine on küll tore meelelahutus, kuid mis vaatajates hilisemaid mõtteid ei tekita. Peale selle filmi vaatamist tabasin end aga mitmeid kordi filmis nähtu üle mõtisklemas. Kuidas mina oleks sellises ühiskonnas toime tulnud? Kas ja kuidas oleksin mina oma teenitud
Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa ja teha sellest turg prantsuse kaupade jaoks. Samuti soovis ta teha administratiivseid ümberkorraldusi ja kehtestada laiemalt oma koodeksit. Mida võiks olla Napoleoni tõusu ja languse loos õpetlikku? Napoleon oli väga arukas ja andekas väejuht ning valitseja, kuid talle sai saatuslikuks liiga suur auahnus ning tahe kehtestada oma võim üle maailma. Kui Napoleon oleks hoidunud Venemaa ja Inglismaaga sõdimisest oleks võinud talle võimul olla kauem liigne auahnus viib hukatusse. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjendage. Napoleoni osa ajaloos on väga oluline järgnevatel põhjustel: - Tsiviilkoodeksi koostamine Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse.
jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui jumala lähedust ning ihkab teda maailmavürstina. Naise pakkumine heita seljalt sulaserüü ja võtta õlgadele kuningarüü aga Olovernesele ei meeldi. Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgusest osa saada. Kui Olovernes on liigse joomise tõttu unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silme ees oma rahvale armu leida oli nurjunud. Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, jookseb ta oma vägedega tormijooksu mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid langevad ning
Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hellitussõnu. Pigem toimusid muutused kõnelemises, näiteks, sööma kutsumises. Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel. Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga ei olnud vaimustuses maamehe naise ametist
vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR
Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. 8)KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad. Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane
keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette). Ta püüdis näidata tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Seda sai omal nahal tunda ka raamatu peategelane, Kreekat vallutama tulnud Pärsia kuningas Xerxes. Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud
ilusa välimus tõttu oli tal õrnema soo esindajate hulgas suuri kannatusi. Kui mees poleks olnud ,,bel ami", oleksid fenomenaane edu ning ta suutis ümber oma sõrme keerata nii kindlasti paljud perekondlikud katastroofid olemata olnud. mõnegi naise. · Abielurikkumise probleem. Teosest jäi mulje, nagu oleks iga Peale kena välimuse iseloomustas teda suur auahnus ja eneseusk. normaalse abielupaari vähemalt ühel osapoolel armuke. Selline Samuti võib teda nimetada kasuahneks, egoistlikuks ning kavalaks. kultuur on aga ebaterve. Abielu peaks olema toimunud Mitmesuguste mahhinatsioonide abil püüdis ta kukutada endast
saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne.
saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne.
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...."
Neid täiendavad avamängud ,,fransesca da Kimini" ,,romeo ja julia" ,,hamlet" ,,1812. aasta." Orkestrile on muudki muusikat: variatsioone, serenaade, fantaasiaid. Vähe tähtis pole ka kammermuusika. 3 klaverikontserti ntks: ,,aastaajad" ,,lastealbum." Lisandub hul muid palju. T. Tähelepanuväärseim valdkond on lavamuusika. Oopereid 10. enamus neist rajaneb psühholoogilistel konfliktidel ning on dramaatilise põhikarakteriiga:tõukejõud, emotsioon, auahnus, armastus, skandaalid, vihkamine. ,,Jevgeni onegin" ,,padaemand" ,,mazepa" ,,opritsnik". Ballete on kolm ja tänapäeval lavastatud ,,luikede järv" ,,uinuv kaunitar ,,stselkunstsik". Vokaalloomingut märgib sügav vene rahvuslikkus valdavalt on kirjutanud romansse. ,,kesköö" ,,metsik öö" ,,hällilaul". Tuntud on kantaat ,,moskva" T. On avaldanud 2 muusikaõpikut mida kasutatakse tänini.
ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik iganenud kiriklikku moraali. Need kaks näidendit toovad Moliére'ile hulga vaenlasi. Tema näidenditest on veel tuntud "Õpetatud naised", "Scapini kelmused", "Ihnus" jt. LÕPPSÕNA Moliére'i loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud
Iseendale toitumis- ja enesekaitsevahendite leiutamine, isegi ta mõistmine ja tarkus pidi olema inimese enda kätetöö. 5) Seltsimatu seltsivus on teisisõnu antagonism, inimese vastuoluline loomus, inimese kalduvus astuda ühiskondlikesse suhetesse. See kalduvus on aga seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. See vastuoluline loomus põhjustab inimese tegutsema hakkamise, põhjusteks näiteks auahnus, võimuiha või saamaiha. Kant peab seda väga oluliseks, tänades loodust ühtesobimatuse, kadedalt rivaalitseva edevuse ning rahuldamatu omamis- ja valitsemisviha eest. Antagonism on osa inimeste igapäevaelust. Tänu sellele toimub inimeste kultuuriline edenemine, kuna vastasseis teiste inimestega sunnib inimesi end arendama. See vastuolu on jõud, mis paneb inimsoo arengu liikuma. 6) Kant põhjendab, et kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim
Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
