Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused
FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu
 
 
Metodoloogilised küsimused
 
Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
-Tekstuaalne (Lovejoy):
1)     Ideed on tsüklilised
2)     Progress puudub
3)     Universaalsed probleemid
4)     Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus
-Kontekstuaalne (Skinner( Cambridge ))
1)     Tähtis on ka autori kavatsus
2)     Tähtis on ka ajalooline kontekst
3)     Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib
4)     Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse
 
 
Õnn
 
Platon ja Aristoteles õnne olemusest
   -Õnn on aktiivne tegutsemisvõime
-Platon
   -õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast
   -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes
-Aristoteles
   -õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna
   -õnn on oskus mõistuspäraselt toimida
 
Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
-Aristoteles
   -täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, mis on vajalikud hinge pärast
-Platon
   - varase Platoni arvates on vaja ka väliseid hüvesid
   -hilise Platoni arvates piisab õnneks vaid voorusest
-Stoikud
   -õnn on kindlus hüve omamises, kuid kindel saab olla ainult tõelise hüve – seesmiselt, loomu poolest hea – omamises
 
Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
 -õnneliku elu vormid
1)     Riigimehe elu
Pol. juht, rakendab julguse , õigluse ja eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ei suuda rakendada tarkuse voorust Rakendab voorusi ebatäiuslikes tingimustes 2)     Filosoofi elu
Praktiseerib täiuslikult tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, mõtiskleb maailma üle Jumala-sarnane elu -õnn ja poliitika
   -poliitika eesmärgiks on õnn
   -poliitika peab tagama õnneliku elu võimalikkuse
   -parim riigivorm tagab inimestele õnnelikema elu
1)     kõik kodanikud osalevad poliitikas, toimivad vastavalt loomutäiusele
2)     suur keskklass
 
Epikuurlased õnnest
   -õnn on eriline naudingutunne – ataraxia – mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises
   -õnn saavutatakse läbi vooruse, eeldab
1)     Häid sõpru
2)     Ihade ja ootuste piiramist
 
Augustinus õnnest ja poliitikast.
-surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest – õnnest
-surelik inimene saab oodata oma tulevast õnne teises elus ja olla “õnnelik lootuses”
-tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus
-riik on:
1)     Pattulangemise tulemus
2)     Hädavajalik korra ja rahu tagamiseks
3)     Osa jumala plaanist
4)     Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral
-kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust
 
Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
-õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada
-peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest
-hea elu on pol. küsimus
-valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma
-kirik on ülem riigist
-valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu
 
Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
-inimese panevad liikuma ihad
-hea ja kuri on seotud inimese ihadega
-õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
 
Shaftesbury subjektiivsest õnnest
-õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses
-väliste asjade roll õnnes on lahtine
-õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis tulenevad omakorda tunnete harmooniast hinges
 
Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest
-ühiskondlik inimene
1)     Mure oma staatuse pärast
2)     Sõltuv asjadest, tunnustusest ja teistest inimeste tööjõust
3)     Valmis teisi hävitama oma eesmärkide saavutamiseks
4)     Õnnetu, sest:
Ei suuda rahuldada oma muutuvaid soove Sõltub võrdlusest teistega Ei tunne iseennast -lahendused
1)     Ühiskondlik: inimest peab õpetama samastuma riigiga, seega kandub eneseimetlus üle riigile
2)     Individuaalne: inimene kasvab üles kogukonnast isoleerituna, on eneseküllane ja piiratud soovidega, võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks
 
 
Au
 
Aristoteles aust ja eneseväärikusest
-austama peaks ainult head inimest
-au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele
Ratsionaalsed valikud Loomupärased inimlikud kalduvused -loomutäius – oskus õigesti tegutseda
Õiged seadumused – kindlad, mõõdukad käitumisviisid Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine -eneseväärikus – täielik loomutäius enese suhtes
-õiglus – täielik loomutäius teiste suhtes
-eneseväärikas on see, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline
-suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud
 
f vabariiklase aust
- riigimees peab valima aktiivse pol. elu
-au põhineb voorusel
-aust endast ei tohi hoolida
- tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast
 
Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
-esimene kristlik voorus on enesealandamine
-pühakud peavad end väärituks kõiges, v.a. jumala arm
-jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod
-kui pühakule osutatakse au, võtab ta selle vastu, viidates jumalale, muus osas ta sellest ei hooli
 
Feodaalne au 
-au on vabade meeste atribuut
-au legitimeerib nende kõrgemat staatust
-saab alguse vallutustega
-algselt au aluseks füüs. suurus ja tugevus, hiljem välised hüved(feodaalvaldus)
 
Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
-õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse
1)     Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes
2)     Kohustused jumala ees
3)     Kohustused naiste ees
 
Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
-antiikaegne au – ülemklasside enesesalgamine
-germaani au – elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine
-kindlates asjades peab vastama au nõuetele
-enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga
-uusajal enesepiiramine ebavajalik
-uuelaadiline au – käitumise asemel omand ja riietus
-rikkus on staatuse näitamiseks
-uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad
 
Montesquieu aust monarhiates
-au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast
-au iseloomustab esmajoones aadlit
-aadliau tähtsaim nõue on julgus
-au tähtsus monarhiates:
Pol – tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj – tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust  
18. sajandi meritokraatlik aumõiste
-aadliau alternatiiv – meritokraatlik kodaniku-au
-silmapaistvate inimeste tunnustamine/ premeerimine
-lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga
 
Romantilise au paradoksid
-au uus dimensioon – eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal
-romantilise kunstniku (boheemlase) „ aukoodeks “ – vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus
-individuaalne au on seotud ka isamaa-armastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au
-ühiskonna teenimisega seonduv au on sõjaline
 
 
Armastus
 
Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
-inimeses armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut
-seksuaalne armastus on suunatud keha ilule
-tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid
-hinge ilu on õilsam ja suurem keha ilust
-seaduste, tavade ja teadmiste ilu on veelgi suurem
-eesmärk on tõusta kõrgemale juhuse ja armumise meelevallast
-platonlik eros
Igatsev, suunatud omandamisele Saab alguse objekti iseseisvast väärtusest Erose läbi tõuseb inimene jumala poole Enesekeskne, õnne ja surematuse poole suunatud  
Apostel Paulus Jumala armust . Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed
-armastus on sarnane jumala olemusega ning rõhutab ligimese armastust
-agape
Spontaanne Ei hooli objekti väärtusest, vaid loob selle armastuse läbi Teisele suunatud, omakasupüüdmatu -tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi jumala armu – vendlus
 
Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
-inimelus on kaht sorti armastus: inimlik ja jumalik
Paulus-neil põhineb kaks linna: maine ja taevane
- patune inimene armastab end, mitte jumalat
-maine armastus
Lihahimu Enesekesksus, omakasu poole püüdlemine Sõprussidemed üksikisikutega, kiindumus kaduvasse Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks -taevane armastus
Puhas armastus Püüdlemine jumala poole, iseenda põlgamiseni Üldine armastus kõigi vastu Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond  
Pierre Nicole “valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
-valgustatud enesearmastus ehk omahuvi seisneb selles, et parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi – vahetada asju ja teeneid
-ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust valgustatud enesearmastusest – tulemuseks kasu kõigile
 
18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz ) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
-looduses valitseb harmoonia – enda ja teiste eest hoolitsemine – mille aluseks on armastus
-inimene kui loomupäraselt sotsiaalne naudib seltskonda
-armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile
-riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu
-sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi
-ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus
-üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus
-harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse
-ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega
-eesmärgiks on universaalne harmoonia
 
Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel ) armastusest
-iga inimene on kordumatu indiviid
-ideaal – oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine
-armastus on selle tulemus ja tingimus
-armastus seob kogu loodust ja inimkonda
-Schlegel
   -ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene
   -armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses
-armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist
-riik peab toetuma armastusele
 
Sõprus
 
Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest 
-sõprus hoiab linnriike koos
-sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta
-sõprus iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid
-sõprus eeldab:
Vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist Ühistegevust -kolm sõpruse tüüpi
   -vastavalt põhjusele:
1)     Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, äri)
2)     Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus)
3)     Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel
   -vastavalt seisundile:
1)     Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes)
2)     Paremus (mees naise suhtes)
3)     Võrdsus (vennad omavahel)
-täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius
- linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimsuhetel
-kasu, nauding ja loomutäius eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist
 
Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
-loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel seotud ning tegutseksid üheskoos
-veresugulus seob inimesi vastastikuse heatahtlusega
- eelnevast kindlam on ühendus nende vahel, keda ühendab kommete sarnasus
-kõige kindlam on side, mis seob meid riigiga
-sõber armastab sõbras isamaad
-parim sõber on parim kodanik
-me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige
 
Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
-tõeline sõprus on otsekui üks hing kahes kehas
-see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud
-see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga
-sõprus eristub armastusest, kiindumusest, abielust , tuttavolemisest
-sõprus on seletamatu side
-enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, erinedes nõnda sõprusest, lisades sinna muu põhjuse ja sihtmärgi kui sõpruse
-selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus
-kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus
 
Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
-Hobbes
   -inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada – võimu
   -võimu annavad füüsiline tugevus, rikkus, teenrid , sõbrad, reputatsioon, au
   -sõprus on vahend võimu saavutamiseks
   -sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil
   -sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees
   -sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik
-Mandeville
   -omahuvi on kõigi inimsuhete alus
   -riik on kunstlik ja põhineb hirmul
   -riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond
   -ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve
 
18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust 
-inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed
-sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus
-inimene peab otsima eneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning on võimalik ühishüveline poliitika
-riik ei ole kunstlik ühendus, vaid armastus- ja sõprussuhted
 
Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas)
-sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam
-vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule
-poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel
 
 
 
Riik
 
Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. 
-isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet
-killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid
-konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest
- dualism : vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel
- universalism vs partikularism
-keskajal universalistlik maailmapilt
Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser , vaimuliku võimu tipus paavst , kuningad de iure neist sõltuvad -keisri universaalne võim de facto illusoorne
-paavsti võim reaalsem
- reformatsioon – universaalsete autoriteetide lõpp
 
Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
-Aristoteles
   -polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm
-Cicero
   -riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks
-Aquino Thomas
   -pol. elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; kogukonnad peaksid elama harmoonias
- humanistid
   -riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise
- Machiavelli
   -maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad üldise hüve
   -valitsejate ja kodanike ülim eesmärk on riigi säilitamine
   -selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon , sest võim on relatiivne
 
Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
-suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle
-kaks dimensiooni:
   -sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol
   -välimine: iseseisvus , sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin
 
Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
-kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega
-suveräänsus – absoluutne ja igavene võim riigis
-absoluutne: kõrgeim ja jagamatu
-segavalitsus on absurd ega ole riik
-suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi
-rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse
-valitseja tahe on seadus
-valitseja allub vaid jumalikule õigusele ja loomuõigusele
- karistada saab teda ainult jumal
 
Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas
-tegu on ideaalmudeliga, mis ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele
-selle suunas Pr muidugi liiguti
-teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu
-Saksamaal kõrgeim võim jagunenud
 
Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
-elusolend = masin
-riik = masin = elusolend
-sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus
-suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega
-vaja Bodin ’i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset
-ei pea olema monarhia , kuigi see parim vorm on
-suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud
-kiriku allutamine riigile
-alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes
-kuulekus riigile, mitte valitseja isikule
 
 
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia , demokraatia
 
Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
-demokraatia kui ideaal
-hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus
-monarhia on efektiivsem
-demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam
-inimeste võimete ja hariduse erinevused
- autoriteedi , sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip
-paternalismi idee
-demokraatia toidab ambitsioone
-monarhial ei ole erahuve
-demokraatia – masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia
 
Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
-Platon
   -filosoofide valitsuse ideaal
   -demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada
   - filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust
   -kaks teed
1)     Filosoofid haaravad võimu
2)     Valitseja hakkab filosoofiks
   -türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne
 
-Aristoteles
Üks + hea(ühised huvid) = monarhia Vähesed + hea = aristokraatia Palju + hea = politeia Üks + halb(valitseja huvid) = türannia Vähesed + halb = oligarhia Palju + halb = demokraatia    -kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane
   -halbadest vormidest türannia halvim , demokraatia parim
   -demokraatia on valitsus vaeste huvides
 
Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
-Justinianuse koodeks
   -kuningas on jumala poolt seatud
   -kuninga võim on jumala and
   -kuningas on vastutav jumala ees
   -kuninga peaülesandeks on rahu
   - kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega
   -kuningas on vooruste kehastus ja tagaja
 
Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
-Platon
   -türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest
-Aristoteles
   -monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides
-Aquino Thomas
   -türannia on korrumpeerunud monarhia
-17.saj Inglise vabariiklased
   -monarhia = türannia
 
Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
-Bodin/Hobbes
   -monarhia on eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik vorm
-Hobbes
   -monarhi huvi = riigi huvi
-absoluutse monarhia argument Piibli toel:
Jumal andis maailma Aadamale valitseda Esimese isa valitsus on ainus legitiimne valitsus - parallelism : perekond = riik
-valitseja kui pereisa
-võimusuhted on loomupärased ning inimesed sünnivad nendesse
-loomulikku vabadust ega võrdsust pole
 
Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
-Aristoteles
   -eri vormide segunemine ei ole ideaal, kuid on praktiline lahendus eri ühiskonnagruppide puhul
-Machiavelli, Harrington
   -segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu
-Rooma vabariigi pol süsteem
   -kolm segatud , üksteist valvavat elementi: demokraatia, aristokraatia, monarhia
-vastasel juhul igavese vaheldumise tsükkel
- Sparta ja Veneetsia eeskujud
- Locke
   -kolm eri tüüpi võimu:
Seadusandlik (kõrgeim) Täidesaatev Föderaalvõim -Montesquieu
   -valitsusvormid:
Vabariik (demokraatia ja aristokraatia) Monarhia (aadli vahendav ja kontrolliv võim) Despotism (ühe isiku meelevaldne võim)    - valitsusprintsiibid
Voorus Au Hirm    -monarhia kui ühe inimese võim, mis allub seadustele
   -võimalik tänu vahevõimudele
   -ideaalne süsteem: Inglismaa
   -riigivõimu funktsioonid:
Seadusandlik (paikneb terves rahvas) Täidesaatev (monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu) Kohtuvõim  
 
 
Õiglus ja kasulikkus
 
Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest
-klassikalise hariduse võidukäik
-kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika
-teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha
-valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga
-saavutamisteed:
1)     Rahu – instrumentaalne hüve. Sõjavastane ideoloogia – rahumeelne valitsus on auväärne
2)     Ühine hüve, saavutatav õigluse abil
- tingimuseks kodanike omavalitsus , s.t. vabadus võõrvõimust
 
Cicero valitseja kohustustest
- kardinaalvoorused
Tarkus Kindlameelsus Mõõdukus Õiglus -vältida ebaõiglust, mitte kasutada pettust ja vägivalda
-pidada sõna
-kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu
-hoolitseda riigi kui terviku eest
 
Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
-Itaalia sõjad
-pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid
-paavstlik dekadents
-lahendused:
1)     Utopism (T. More) – radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus.
Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2)     Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus)
3)     Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli)
 
Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega 
-valitseja eesmärk: au ja kuulsus
-selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks
-kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik
-vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust
-silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis
-kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi
-ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus
-sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib
-sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada
 
Erasmuse juhised valitsejale
-ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul
-valitseja peab olema rahva poolt armastatud
-kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada
-pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine
-Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid
-valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem
-eristada tuleb sõpru ja meelitajaid
-peab ennast harima
-ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus
-sõda vaid äärmisel vajadusel
-elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes
-hea valitsus = hea valitseja ja head seadused
 
„Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
-halb riigi huvi teooria – Machiavelli teooria
-hea riigi huvi teooria
Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus -praktika
   - Richelieu
      -positiivsete seaduste eiramine riigi huvides
      -tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi
      -valitseja huvi = avalik huvi
      -tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga
   - Friedrich II
      -pragmaatiline välispoliitika
 
Sõda
 
Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
-VT
Vaenlasele tuleb pakkuda rahu Kui võtab rahu vastu, peab kogu sealne rahvas võitjat teenima Kui mitte, tuleb teda piirata Kui ta vallutatakse, tuleb kõik mehed maha luau Kõik, mis linnas on, on võitjale riisumiseks Nendes linnades, mille jumal võitjale annab, ei tohi kedagi ellu jätta -UT
Keelab üheselt vägivalla Ise ei tohi kätte maksta, seda teeb jumal Kuri tuleb võita hea, mitte kurjaga  
Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
-Piibli käsk armastada ja mitte tasuda kurjale kurjaga ei välista soda
-voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus
-tõeline kurjus sõjas pole mitte surm, vaid ihad ja tungid; kurjus seisneb patustes soovides
-omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu
-vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda
-võidelda saab vaid valitseja korraldusel ja raske südamega
-riigi eesmärgiks on kord, et patused üksteist ei kahjustaks
-õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest
-eelkõige karistus -, mitte kaitsesõda
 
 
Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
-õige autoriteet (valitseja käsk)
-õiglane põhjus (õigusrikkumine)
-õiglane eesmärk (õiglane rahu)
 
„Püha sõja” ja „õiglase sõja” erinevused ja sarnasused
-püha sõda
Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele -õiglane soda
Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile -pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid
- paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse- või tagasivallutamissõda
 
16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused
-neoskolastikud (de Vitoria, Suarez)
Keskmes individuaalne patt – kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu -humanistid
   -kristlik patsifism (Erasmus)
Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud    -humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili)
Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid  
Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
-inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus
-rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse
-lähtuda ei tohi hetkekasust
-õiguste ja kohustuste korrelatsioon
-suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas
-ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral)
 
Impeerium
 
Rooma imperiaalne ideoloogia
- keisririik – militaarriik
-ideoloogia alustalad:
Pax Romana – Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus , luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud  
Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa “kolmanda Rooma” idee
-476 Lääne-Rooma langus
-keisrivõimule pretendeeris Ida-Rooma/Bütsants
-1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus
-paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja “kolmanda Rooma” idee
-Peeter I – imperaator, Vene keisririik
-Pärast Rooma hävingut paavstivõim ainus universaalne võim
-8. saj Karl Suure impeerium
-Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik
-Hispaania maailmaimpeerium
-Karl V valdused
 
Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
-juriidiline: paavst Alexander VI donatsioon Hispaania valitsejatele 1493; Tordesillase leping – ookeanide/valduste jagamine Hisp-Port
-religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad
-tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine
 
Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
-Las Casas
   - indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed
   -neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid
   -rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu
   -rahumeelne kolonisatsioon ja kristianiseerimine
-Sepulveda
   -indiaanlased on pigem loomad kui inimesed
   -barbaarsed kombed, seega loomu poolest orjad
   -hispaanlased loomu poolest isandad
 
Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele
-argumendid, mis ei päde
Paavsti annetus – indiaanlased oma maa täieõiguslikud isandad Maade avastamine Keeldumine ristiusust – sunniviisiliselt ristida ei tohi Barbarite patud – hispaanlastel pole jurisdiktsiooni -õiglased põhjused
Loomulik reisimine ja kommunikatsioon(kui ei lubata…) Ristiusu levitamine(kui takistatakse…) Ristitute kaitsmine Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja eest Tõeline ja vaba valik Liitlaste ja sõprade kaitsmine Barbarite mentaalne võimetus end valitseda  
Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
-universaalmonarhia – Euroopa ühendamine ning kaugemalegi minek
-universaalmonarhia kriitika – kaasnev türannia lämmatab Euroopale omased vabadused
-jõudude tasakaal – säilitab Euroopa vabaduse; koalitsioonide pidev muutumine
 
Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
-Hispaania – kulla kutse ja vallutamise vajadus
-Ing, Holland – kaubandus
-kaubanduse haaramiseks on vaja hallata ookeane
-vallutuse asemel faktooriad rannikualadel
-kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju – lõpetab rv. konflikti; tegelikult uute konfliktide aluseks
-kaubanduse arenguks vaja vaba ühiskonda
-kohalike mitteekspluateerimine ja kaitsmine teiste eurooplaste ja kohalike türanniate eest
 
Napoleoni imperiaalne ideoloogia
-vallutus + missioon
- heatahtlik impeerium
-prantsuse rahvas kui esimene kõigi seas, eeskujuks teistele
-idee taasühendada Euroopa
 
Vabadus, võrdsus vendlus
 
Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära.
- eristus : ori ja vaba mees
   -ori on peremehe meelevallas ning peremehel on õigus igal hetkel tema ellu sekkuda
   -teise meelevallas olemine muudab inimese orjameelseks
-Rooma ajaloolased (Sallustius, Livius, Tacitus )  
   -vabariigis on kodanikud vooruslikud
   -ainuvalitsuses valitseb orjameelsus
   -filosoofid kutsuvad üles vabadust ka hea valitseja vastu kaitsma
 
Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus.
-suurim võimalik hüve on vabadus ehk vaba elu
-vabadus on võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses
-ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses
-kui valitseme iseennast, oleme vabad
-vabariik püsib vaid siis, kui täidetakse seadusi
-vaja on kodanikuvoorust, vabariigi tingimusteta teenimist
 
Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas
-vabariiki on harva suudetud pikalt säilitada, pigem mandutakse
- roomlased suutsid seda ja saavutasid võimsuse
Seadused, mis reguleerivad ametiaegu, varanduse kasutamist jm. Vastanduvate sotsiaalsete gruppide esindajate vastasseis  
Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
-tõeline vabadus on vabadus välistest takistustest
-vaba tahe on absurd, mõistet vaba saab kasutada vaid tegude kirjelduseks
-seadusi võib samuti tõlgendada takistustena
-riigialama vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud ja käsud
-vabariiklik vabadus saab olla ainult kollektiivne (riiklik iseseisvus) vabadus
-riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus
-arusaam individuaalsest vabadusest on mõttetus
 
John Locke’i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. 
-vabadus on väliste takistuste puudumine
-inimese vabadust piirab vaid teiste inimeste samasugune õigus vabadusele
-riigi ja seaduste ülesanne on seda vabadust tagada
-seadused mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda
-vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada mitte keegi
-rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel
Rahval kontroll valitsuse üle Valitsusel pole eriõigust inimeste vabadusi piirata Omandi puutumatus -otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab ka esindajate valimisest
 
Montesquieu vabariigist
-ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad
-vabadus on vaid Inglismaal ja natuke ka Prantsusmaal
-vabariigi säilimiseks on olulised kodanikuvoorused
-kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil
-üleminek monarhialt vabariigile on võimatu
 
Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest)
-vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses
-ei uskunud, et Pr on võimalik monarhiast muuta vabariigiks
-vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil
-vabariigid põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel
-vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu
 
Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre ’i „vooruse vabariik“
-Pr. Rev. alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast
-al.1792 hakkas domineerima jakobiinlik, Rousseau ja teiste vabariiklaste ideid rakendav suund
-Robespierre
   -tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes
   -esindamine ei ole võimalik
   -vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust
   -kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle)

- pikem - machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms
2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid
3) aquino thomase õiglase sõja 3 kriteeriumit
4) shaftesbury vastus hobbesile õnne kohta
5) augustinuse kaks armastust
hobbesi õnn, pikemalt rousseau ühiskondlikust inimesest, itaalia humanistide keisri moraali teema, ja siis mingid vabaduse,võrdsus,vendlus küsimused