5 H. Liimets on didaktikat kõvasti mõjutanud. Järgnevalt püüangi anda ülevaate Tema uurimisprogrammist. 1959. aastal kaitstud dissertatsioonis "Koolisisese metoodilise töö süsteem" käsitleb Ta koolisisest tööd õpetaja õpetamisega kui ka õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond,
64. Romain Rolland ,,Colas Breugnon" 65. Philip Roth ,,Operatsioon Shylock" 66. Arundhati Roy ,,Väikeste Asjade Jumal" 67. Salman Rushdie ,,Kesköö lapsed", ,,Mauri viimane ohe" 68. Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma. Pygmalion" 70. Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus" 71. Vladimir Sorokin ,,Sinine pekk" 72. John Steinbeck ,,Me tusameele talv" 73. Graham Swift ,,Vete maa" 74. J. R. R. Tolkien ,,Kääbik", ,,Sõrmuste isand" 75. Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" 76. Boris Vian ,,Päevade vaht" 77. Kurt Vonnegut ,,Tsempionide eine", ,,Tapamaja, korpus viis" 78. Mika Waltari ,,Sinuhe" 79. Herbjørg Wassmo ,,Dina raamat" 80. Evelyn Waugh ,,Tagasi Bridesheadi" 81. Peter Weiss ,,Juurdlus" 82. Irvine Welsh ,,Trainspotting" 83. Edith Wharton ,,Süütuse aeg" 84
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta deformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel moel Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid, mille tulemuse...
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris
pähe tuupides ei saavuta me arengut pikemas perspektiivis ehk ühel korral pähe tuubitud teadmised ei meenu meile juba mõne päeva pärast. Aktiivne tegevus aga tekitab meile alati teatud emotsioone ja sellepõhine õppimine on kindlasti lõbusam ning efektiivsem. Edaspidi üritan õppimist enda jaoks huvitavamaks muuta, et õpitut endale paremini kinnistada. Kasutatud kirjandus 4 Liimets, A: Liimets-Sorokin, R; Unt, I; Kala, U. 1988. Heino Liimets: Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. Tallinn.TPÜ kirjastus Eksa, V.2008. Heino Liimets. Personaalbibliograafia. Tallinn 5
Raamatute trükkimisega oli nii suuri probleeme, et raamatute väljaandmise arv langes mitmekordselt. Hoolimata raskest ajast oli siiski väljapaistvaid loomeinimesi. Populaarseks muutusid kriminaal- ja põnevusromaanid, mille tuntud esindajad on Boris Akunin (,,Erast Fandorini sari") ja Darja Dontsova näiteks teosega ,,Propelleriga harpüia". Ka ulmeromaanid kujunesid populaarseks. Venemaa tuntuim postmodernist, nii prosaist kui dramaturg, on Vladimir Sorokin, kelle teoseid on üle kogu Euroopa tõlgitud. Sorokini põhiteost, romaani ,,Nelja südamed", kus autor loob uue ja täiesti enda poeetika, pole kahjuks eesti keelde tõlgitud. Sokolov taotles sellise teksti kirjutamist, mis ei areneks läbi normaalse mehhanismi, väldiks karaktereid, sündmusi ja kõnet. 20. sajandi alguse Vene kirjandust peetakse tänapäeval väärtuslikumaks, kasutatakse isegi mõistet ,,kirjandusklassika" ja ,,-klassikud", samas kui 20
· "Ott otsib karuoblikat" ( 2010 ) Tõlked: · "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978) · "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993) · "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001) · "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) · "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002) · "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevits; 2003) · "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 200 Laulitekstid lavastustele: · "Lumekuninganna" · "Saabastega kass" 3. Ott Arderi luuletusi Millimallikas Hilissuvel soojaks paistab päike läänemere vee.
Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.................................................................................................................
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus,
Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927. Sotsiaalse mobiilsusena mõistetakse igasugust indiviidi või sotsiaalse objekti liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teise. SOROKIN jaotab mobiilsuse horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalse korral toimub liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast ühest grupist teise. Vertikaalne seisneb indiviidi üleminekus ühest sotsiaalsest kihist teise. Erineb kahte tüüpi
tulemus Meritokraatia- süsteem, mille puhul indiviidi sotsiaalset positsiooni määravad tema saavutuslikkus ja teenitus, avatus Ideoloogiad põhjendavad ja toetavad STATIFIKATSIOON struktureeritud ebavõrdus erinevate inimgruppide vahel. (Davis ja Moore). Sotsiaalne stratifikatsioon on protsess, mille tulemusena on perekonnad ja indiviidid ebavõrdsed ja moodustavad hierarhiliselt paiknevaid gruppe. Lenski (1966)- ebavõrdsuse aluseks on inimeste erinevad võimed, haridustase jne. Sorokin- erinevad õigused ja privileegid, vastutus ja kohustused, võim ja mõju. Durkheim- tööjaotus, erinevad tegevusalad nõuavad erineva võimekusega indiviide Neomaksism- perekondliku kapitalismi asendumine institutsionaalsega, töölisklassi homogeensuse kahanemine, restruktureerimine SOTSIAALNE TÕRJUTUS- protsess, mille tulemusel kaotavad indiviidid sideme ühiskonnaga, milles nad elavad, kas oma näitajate tõttu või diskrimineeriva kohtlemise tõttu inimeste ja institutsioonide poolt.
Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetisism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist
Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetišism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis. Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist
1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur, Õhtumaa kultuur. Pitrim A Sorokin: Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: - ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine - meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine - idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel Diffusionism Diffusionism ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa 1. Innovatsioon 2. Innovatsiooni levik e. diffusioon
Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Sorokin jaotas: vertikaalne mobiilsus indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise, tõuseb, langev. Horisontaalne mobiilsus liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise.töökoha vahetus ilma karjäärita, perekonna vahetus, usu vahetus, viljandist-rakverre. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
◦ Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versus vastus (challenge vs. response) ◦ Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele – olgu need sotsiaalsed või looduslikud – loovalt vastata. ◦ Tsivilisatsiooni arengu “rütmiks” on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Pitirim Sorokin (1889–1968) • kultuurisüsteemide teooria ◦ Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende “kultuurimentaliteedile” (cultural mentality) kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline (ideational), meeleline (sensate) ja idealistlik (idealistic), mis on eelmise kahe süntees. ◦ Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja
literature and poetry became a mass cultural phenomenon. This "thaw" did not last long; in the 1970s, some of the most prominent authors were banned from publishing and prosecuted for their anti-Soviet sentiments. The end of the 20th century was a difficult period for Russian literature, with few distinct voices. Among the most discussed authors of this period were Victor Pelevin, who gained popularity with short stories and novels, novelist and playwright Vladimir Sorokin, and the poet Dmitri Prigov. In the 21st century, a new generation of Russian authors appeared, differing greatly from the postmodernist Russian prose of the late 20th century, which lead critics to speak about "new realism". Russian authors have significantly contributed to numerous literary genres. Russia has five Nobel Prize in literature laureates. As of 2011, Russia was the fourth largest book producer in the world in terms of published titles
põhifunktsioon, sümbolid, käitumishoiakud, ideoloogia, põhirollid. II pool 1. Pareto eliiditeooria: eliit ja mass, kihid ja klassid, joonis 23 - eliit on valitsev vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass. 2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit. Eliidil erilised vaimsed-poliitilised kvaliteedid, tunnetab end domineeriva kihina, muutused eliidis personaalsed. 3. Organisatsioonikultuur ja konfliktid - muutuv ja dünaamiline, eristatavad väärtused, esemed, sümbolid. Konfliktid on isikutevahelised, isikusisesed, grupi- ja organisatsioonivahelised. 4
ressursside jaotus ja hierarhia * 3. sotsiaalsete staatuste kogum ühiskonnas, millega on setoud võrdne ressursside jaotus ning väike hierarhia 4. sotsiaalsete staatuste kogum ühiskonnas, millega ei ole seotud ebavõrde ressursside jatous, vaid ainult hierarhia 3. Kes on sotsiaalse mobiilsuse mõiste autor? 1. Petr Sorokov 2. Pitirim Sorokin * 3. Pitirim Sokolov 4. Pitirim Sorov 4. Kõige paremini iseloomustab postindustriaalse ühiskonda 1. Kolmnurgakujuline klassijaotus 2. Rombikujuline klassijaotus * 3. Ruudukujuline klassijaotus 5. Konflikteoreetilise käsitluse kohaselt on ühiskonna sotsiaalne kihistumine 1. ebaloomulik ning seda on vaja vähendama * 2. loomulik ja paratamatu 3. ebaloomulik, kuid seda pole vaja vähendada 6
lugu → ajaloo juurdekasv → isetekkelised (Vana-Egiptus) või mingi tsivilisatsiooni varemetel tsivilisatsioonid → loogika: tsivilisatsioon on tema enda kätes – arengumusterei ole fataalne (murdumine ja lagunemine on võimalik vältida). ☼ tsivilisatsiooni adekvaatne vastamine (dünaamika); edukad tsivilisatsioonid, kes oskavad edukalt erinevatele väljakutsetele vastata ☼ kirjutas kujundlikult, loovalt – kanga kudumine (lõputu kordamine) Pitirim Sorokin (1889-1968) ☼ enne oli poliitik (Lenini ja bolševike vastane) ☼ läks USA-sse pärast kommunismi võitu ☼ sotsioloogia alusepanija (USA?), selle professor ☼ “The ways and power of love” ☼ kultuurilised süsteemid, sotsiokultuuri süsteemid jagunevad nende “kultuurimentliteedile” (3) - süntees ehk vahevariant (ideediline ei saavuta midagi, teised kaks saavutavad) → maailma ajalugu koosneb sellest kolmest ☼kultuurimentaliteedi 4 eeldust: 1. tegelikkuse olemus 2
..... 51 Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal....................................................... 52 Joonis 54:Rattavõllid....................................................................................................... 53 Joonis 55:Püsikiirusliigenditega veovõll......................................................................... 54 57 Kasutatud kirjandus 1. Gurevits, A., Sorokin J. 1983. Traktorid ja autod: õpik põllumajandustehnikumidele. Tallinn. 2. Kalisski, V., Manzon, A., Nagula, G., 1974. Auto kolmanda liigi autojuhi õpik. Tallinn. 3. Klennikov, V., Iljin, N., 1974. Auto esimese liigi autojuhi õpik. Tallinn. 4. Mihhailovski, J., Serebrjakov, K., Tur, J., 1991. Auto ehitus. Tallinn. 5. Aleksius, K. 1980. Autoaabits. Tallinn. 6. Aleksius, K., Palu, A. 1972. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. Tallinn. 7. Aleksius, K
kiirendusklapp jt. 48. ABS pidurisüsteemid: ABS pidurite otstarve ja üldehitus. ABS pidurisüsteemi tööpõhimõte. 49. Traktorite töö- ja abiseadmed: Käitusvõllid, nende sõltuv, poolsõltuv, sõltumatu ja kombineritud ajam; "ökonoomne" käitusvõll. 50. Rippmehhanism ja selle hüdroajamid, ajamite seadmed. 51. Töömasina reguleerimise viisid: kõrguse, asendi ja veotakistuse järgi, segareguleerimine. Regulaatorite tarindus ja töötamine. Kirjandus 1. Gurevits, A., Sorokin, J. Traktorid ja autod. Tallinn: Valgus, 1983. 432 lk. 2. Urve, M. Ottomootori süütesüsteemid. Tallinn: Avita, 2000. 35 lk.
iseenda tööjõu). Max Weber on öelnud, et inimesi võib klassidesse jagada vähemalt kolme tunnuse alusel majanduslik jõukus, Sotsiaalne ebavõrdsus staatus ja võim. Pitirim Sorokin pani aluse tänapäevasele ebavõrdsuse Peamised tunnused, mille abil tänapäeva sotsioloogias uurimisele. Kaks olulist mõistet: mõõdetakse inimeste vahelist ebavõrdsust sissetulek, 1. Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine: töökoht ja amet. inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest Ebavõrdsuse teooriad
Tsiv.on oma hukus ise süüdi. GEORG HENRIK von WRIGHT (1916 2003) Spengleri ja Toynbee erinevus "Vastupidi Spenglerile leiab Toynbee, et kultuure ei saa võrrelda organismidega või teiste tervikutega, millel on bioloogilises mõttes määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende "kultuurimentaliteedile" kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline, meeleline ja idealistlik, mis on eelmise kahe süntees. Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr;
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3
Kultuuriline kapital kõrgkultuuri tundmine, hea maitse, kombekus. SUBKULTUURID Peavoolust eristuv kultuur. Rahvuslikud subkultuurid nt juutide, mustlaste subkultuurid Eestis. Muusikalised subkultuurid punk, metal Kuritegelikud subkultuurid maffia, tänavajõugud ... IX loeng 28.10 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS Kõige sotsioloogilisem uurimisteema. Sotsiaalne struktuur. Pitirim Sorokin (1889-1968) tänapäevase sotsiaalse ebavõrdsuse uurimise alusepanija sotsioloogias. Sotsiaalse struktuuri dimensioonid: Horisontaalne dimensioon sotsiaalne diferentseerumine e eristumine: inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetes tunnustes (sugu, rahvus, kombed) Vertikaalne dimensioon sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine e ebavõrdsus: hüvede (raha, haridus) ebaühtlane jaotus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades: Algelised ühiskonnad (kütid ja korilased)
Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest. Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu: Keel Müüt Religioon Kunst Ajalugu Teadus Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks Pitirim Sorokin (1889-1968) Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika 4kd 1937-1941 Sotsiaalse nähtuse olemus. Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud ,,mittepsüühiliste" vahendajate või saatjate kaudu /.../ Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust. Selle sümbolisatsiooni põhiliigid: heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne)
sotsiaalne käitumine - ühiskonna liikmed suunavad käitumise teistele inimestele, et nendega oleks võimalik suhelda. See sotsiaalne käitumine seondubki inimese mõistuse ja motiividega. Sotsiaalne käitumine on alati motiveeritud käitumine. Inimene on ainus elusolend, kes suudab läbi mõelda konkreetsed motiivid, miks käituda mingit viisi.Võim legaalne õigus kasutada vägivalda. PITIRIN SOROKIN (1889-1968) Ta leidis, et ühiskonna käimapanevaks jõuk on ühiskonna põhiväärtused, mis jagavad kogu inimkonna ajaloo 3 tsüklisse, mis iseloomustavad neid ühiskondi, mis on olemas ja mis tulevad: 1. Meeleline e sensit põhiväärtusteks on meelelisus 2. Ideatsiooniline põhiväärtuseks on religioon, sealpoolsus, jumalus 3. Idealistlik kombineeritud põhiväärtustega meeleline + ideatsiooniline + ratsionaalne.
suuri rahvamasse. Eesti Sotalistide Revolutsionääride Pareti - tekkis sügisel 1917 lahkulöömisel üle-Venemaalisest esseeride parteist. Juhtkonnas domineerisid noored Eest haritlased (Jaan Kärner, Gustav Suits, Hans Kruus), neil puudus otsene side laiemate rahvamassidega. AV koosseisu nad keeldusid minemast, jäid opositsiooni. Vähemusrahvused: Vene Kodanikkude Kogu nimekiri, mis oli poliitiliselt üsna ebamäärane. Tuntumaks nimeks Alekseid Sorokin, hariduselt jurist. Kogu see kogu oli üsna amortne. Vene rahva esindajad. Valimiste eel kutsuti ell ka Saksa Partei Eestimaal. Ei hiilanud Eesti Vabariigi vastu lojaalsusega. Tooni andsid mõisnikud, need samad mehed, kes olid võidelnud Balti Hertsogiriigi eest. Aga ametlikult ja avalikult nad ei saanud deklareerida, et neil ei ole Eesti Vabariiki vaja. Päris lõpuks esitati veel ka kaks imepisikest nimekirja, millest ei saanud kunagi parteid: Üle-Eestimaaline Meremeeste Liit ja
Sotsioloogia teadusena: · Erapooletu uurimus · Objektiivsus · Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid · Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi · Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib. Pitirim Sorokin (1889-1968) vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused: Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus
annaabi.ee 
