· 15g süsivesikuid sisaldub · 1 õun · 1 apelsin · ½ banaani · 250ml apelsinimahla · 1 käär leiba · 1 väike keedukartul · 125 ml spordijooki Süsivesikute manustamine tagab · Glükogeeni täiendava sünteesi · Täiendab glükogeenidepood maksas ja glükoosivaru organismis · Stimuleerib süsivesikute oksüdeerumise kehalisel tööl · Enne võistlusi soovitatakse kasutada kõrge ja keskmise glükeemilise indeksiga süsivesikuid (3 4t enne) Süsivesikute manustamine hoiab ära veresuhkru languse · Kehalise koormuse algul on peamine energia allikas lihasglükogeen · Koormuse mõjul lihasglükogeeni varud vähenevad ja hakatakse kasutama vere glükoosi · Kui 3t koormuse jooksul oleme kasutanud vaid tavalist vett, vere glükoositase väheneb ja tekib väsimus · Kui oleme aga manustanud süsivesikuid, kasutatakse neid energiatootmisel ja...
Mida iseloomustab soojusliku mugavuse indeks? · Soojuslikku mugavuse määrab: operatiivne temperatuur (siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temp oC); õhu suhteline niiskus; · õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus; · operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC] · ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts kiirgavate pindade keskmine temper (oC) · soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV); PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV Kuum +3 Soe +2 Kergelt soe +1 Mugav 0 Kergelt jahe - 1 Jahe - 2 Külm 3 98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]....
ja lapse imemistehnika efektiivsusest! Konkreetse indiviidi toiduenergia vajadus sõltub palju ka tema kehalisest aktiivsusest ja raseduseelsest kehakaalust ning seetõttu tuleb nii raseda kui ka imetava ema energiavajadust alati hinnata koos energia kulutamise hindamisega. Nõustamine toiduenergia osas peaks olema alati individuaalne ning arvestama järgmisi aspekte: · Kehamassi indeks enne rasedust (suurema, >25, kehamassi indeksiga rasedad võivad vajada rohkem energiat) · Rasedusaegse kehakaalu tõusu omapära · Kehaline aktiivsus ja selle muutused raseduse ajal · Eeldatava ja soovitud kehakaalu saavutamiseks vajalik energiahulk. 3 Vedeliku tasakaal Täiskasvanu vajab päevas olenevalt kehalisest koormusest 30-35 ml kehakaalu kg...
sageli vees ja teistes lahustumatud ja elektrit lahustuvad vähe või praktiliselt mitte. polaarsetes lahustes ei juhi. Näited ainetest Lihtained: Liitained aktiivsest PÄHE KUUS TÜKKI! Lihtained: metallist ja Lihtained: indeksiga mittemetallid Na, Zn, Fe, Al mittemetalli(de)st: indeksita mittemetallid: H2, O2, N2, VIIA (F2, Cl2...), S8 C (teemant), Si, B CsCl, KF, BaO, NaOH, Mõningad kovalentse Enamik liitaineid kovalentsete...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga , mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt,...
Jada piirv¨a¨artuse leidmisel on seega k¨usimus p¨ ustitatud u ¨htemoodi: mis- sugusels reaalarvule hakkavad l¨ahenema jada liikmed minnes selles jadas u ¨ha kaugemale (suurematele indeksitele). N¨aide 1.2. T¨ uu ¨piliseks jadaks, millel piirv¨a¨artus puudub, on 1; -1; 1; -1; 1; . . . ; (-1)n+1 ; . . . (1.2) Siin paarituarvulise indeksiga jada liikmed on 1 ja paarisindeksiga jada liik- med on -1. Kui n¨ uu ¨d oletada, et jada (1.2) piirv¨a¨artus on n¨aiteks kahe j¨arjestikuse liikme aritmeetiline keskmine, st 0, siis jada piirv¨a¨artuse definitsiooni koha- selt peaks > 0 korral alates teatud jada liikmest kehtima tingimused |1 - 0| < ja | - 1 - 0| < , mis aga on v~oimatu juba n¨aiteks = 0, 5 puhul. J¨arelikult jadal (1.2) piirv¨a¨artust ei eksisteeri. 2 1.2...
MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...
See on asi, millega me puutume kokku pidevalt ning seega on ka rohkem mõstetav. Raua kokkupuutel vee ja õhuhapnikuga toimub keemiline reaktsioon - roostetamine. See on oksüdatsiooniprotsess - reaktsioon, mis toimub hapniku kaasabil. Üks tuntumaid roostetamis materjale on raud. Roostetamisel raud oksüdeerub. 4Fe + 3O2 -- 2Fe2O3 (Arvutiga on raske seda välja kirjutada, seega ma selgitan ka sõnadega- raud laiendiga neli pluss hapnik indeksiga 2 ja laiendiga kolm, saadus- raud indeksiga kaks, hapnik indeksiga kolm ja nende laiend on kaks.) 7 Sisukord Tiitelleht ......................................................................lk 1 Sisukord .......................................................................lk 2 Sissejuhatus ...................................................................lk 3 Lämmastiku keemilised omadused...
- mandriline troopiline cT soe, kuiv 24C 11g/kg - mereline troopiline mT soe niiske 24c 17g/kg - mereline ekvatoriaalne mE väga soe ja väga niiske 27C 19g/kg frondid loe lisalehe pealt: Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi(püsiv madalrõhuala) ja Assoori maskimumi(kõrgrõhuala) vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumise erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Islani ja Assoori vahet iseloomustatakse NAO indeksiga . Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aasta ol NAO + vastasel korral - NAO mõju suurim talvel Positiivne nao indeks toob põhja-euroopasse endaga kaasa vihmase ja pehme talve sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
Mida süüa pärast treeningut? Kiire taastumine pärast pingutavat treeningut on võimalik vaid õige toitumise ja vedelikukao likvideerimise korral. Vähemalt kaks tundi enne ja pärast esimese tunni möödumist treeningust on soovitatav süüa madala glükeemilise indeksiga (GI) toiduaineid. Need ei põhjusta vere glükoositaseme kõikumist, energia vabaneb aeglasemalt ning täiskõhutunne püsib kauem. Toidust vabanev glükoos hakkab verre jõudma just siis, kui organism seda kõige rohkem vajab. Nii on võimalik vere suhkrusisalduse langust edasi lükata ja seeläbi parandada vastupidavust. Trennijärgseks kiireks taastumiseks aga peaks eelistama keskmise ja kõrge GI-ga toiduaineid. Glükogeenivarude kõige kiirem taastumine toimub kahe esimese...
A Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. Põhja-Atlandi ostsillatsioon tähendab nende rõhkkondade A tugevuse (õhurõhu) muutumist ja ostsillatsioon iseloomutab nende rõhkude vahet. T Seda vahet iseloomustatkase NAO indeksiga . Tugevate ja hästi E väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. A D U S NAO mõju suurim talvel. M Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi A...
või Näide: sl40-60 sl30-50 vahemikud kaardil erosiooniohu ls10-30 ls20-40 kraadides tingmärgiga indeksiga (näide) aste rls(70-90) +ls (60-80) 0-3 puudub puudub Ko puudub Turba tähistamisel näidatakse erineva lagunemisastmega 3-5 (1) Ko(1) nõrk...
2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine...
Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga . Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta puurimine ja müümine kasvatab küll selle riigi SKP-d, kuid ei tähenda tingimata seda, et kõik riigi elanikud sellest osa saavad...
Keskmine pension = Sotsiaalkindlustatute arv x S x M Keskmine brutopalk Pensionäride arv S sotsiaalkindlustusse laekuva osa määr M maksukogumise protsent Pensionisüsteemid- ja skeemid Pensionide indekseerimine : Alates 1.04. 2002.a. toimub riiklike pensionide suurendamise vastavusse viimine elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga , mis sõltub nii tarbijahinnaindeksi muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. 2009.a. senine indekseerimise kord peatatud Pensionisüsteemid- ja skeemid · Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr · Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09) · Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud sotsiaalmaksu...
ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks. inimese toimetulek on väga tihedalt seotud jus tema leibkonna...
küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...