Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Näiteks Parkinsonismi tõbi on seotud dopamiini puudumisega teatud ajuosades. Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab sünapseid muuta, kuidas sünapsite olukord mõjutab õppimivõimet ja mälumehhanisme. Ta oli esimesi, kes avastas lühiajalise ja pikaajalise mälu mehhanismid . 5 1.4 Naiivne realism, agnostitsism, sensualism, ratsionalism Naiivse realismi jaoks on aistingud samad, mis reaalsus. Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on? Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et
(Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism). * Relativism - Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
14. Seesmise väärtuse all võidakse rääkida nii lõppväärtusest (vastand: instrumentaalne väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne). 15. Väärtuste ja moraali seos Väärtuste kaudu, me tuletame selle, mis on oluline ja millised moraaliprintsiibid neid väärtusi säilitada, arendada aitavad. 16. Väärtused on objektiivsed, platon, Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt. 17. Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline. 18. Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos
tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole
vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab
Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga. Teine õde aga rootslasest kirikuõpetaja Gabriel Herliniga, kes peale Johann Forseliuse surma võttis üle tema ameti Harju-Madisel ja Ristil. Oma esimese hariduse sai B. G. arvatavasti oma koduõpetajalt, kes õpetas lugemist Komensky meetodil. "Orbis sensualism pictus" võis olla ta esimene õpperaamat. Regulaarne koolitee hakkas Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus Verginuse ja Johann Hornungiga puutus Forselius kokku Tallinnas õppimise ajal. Nad kõik käisid samas gümnaasiumis ja valmistusid ülikooli astuma. Adrianus läks peale gümnaaasiumi lõpetamist
kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis.
lihtsalt välja (nt J.-P.Sartre). Intrinsikalism Pojmani järgi: · Intrinsikalist arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mille me paratamatult valime, seda ei saa vältida. Nt nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis tuleb seda pidada kõrvalekaldeks. · Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Kuigi esteetika kui filosoofiline suund sündis Saksamaal, oli tal ka palju eelkäijaid Inglismaal ja Prantsusmaal. · Üheks eelkäijaks võib pidada sensuaalset tunnetusteooriat. Selle üks tähtsamaid esindajaid on John Locke, kes on öelnud: Miski ei ole mõistuses, mis ei ole varem olnud meeltes. · Ashley-Cooper Shaftesbury Inglismaal: esteetika üks eelkäija. Tööd kannavad nimetust empiiriline sensualism. Ta väitis, et ilu, headus, kord, proportsionaalsus on inimvaimu peegeldused ja see inimvaim oli tal ühtlasi ka maailmahing. Uuris inimeste ilu tajumist katsete abil empiirika abil. Sealt ka empiiriline sensualism. Oli ka üks psühholoogia eelkäijaid. Pani aluse psühholoogilistele katsetele. Väitis, et harmoonia, mille poole püüdleme, saame arendada, treenida kui me arendame oma maitsemeelt ja oma tunnetusvõimet
Kanoonika Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . · Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · ld. Sensualis meeleline, aistingutel põhinev). · Kera on täiusliku olemise sümbol. · Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". tugineks meelelisel kaemusel. · 2. Lendav nool ei lenda. · Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud · Ta lendab vaid näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk meelelisest tunnetusest. seisakuid. Lend on näiline
Loogiline Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent milline on tema kaasasündinud potensiaal. praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja. Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). mõtlemist. Edward O. Wilson inimkäitumine on Filosoofias on sensualism, empirism teadmine on pärit eelkõige mõjutanud inimeliigi evolutsiooni jooksul kogemusest (Bacon). kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Tänapäeval Naivism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest on selle sünonüümiks evolutsiooniline psühholoogia. (Descartes) Kaasasündinud käitumisviisid on keel, keelevõime,
Verner von Heidenstam Carl Gustaf Verner von Heidenstam, född 6 juli 1859, död 20 maj 1940, var en svensk författare och poet. Han var ledamot av Svenska Akademien 1912–1940 och tilldelades Nobelpriset i litteratur 1916. Verner von Heidenstam debuterade som författare år 1888 med en diktsamling som bröt med den då rådande svenska litterära traditionen med realism och naturalism, för att istället innehålla romantik, individualism och sensualism. Detta kom att bli stilbildande för flera andra svenska författare under 1890-talet och åren därefter. Han kom därför att bli den främste företrädaren för dessa "nittiotalister" och hans böcker innehåller många nationella och historiska teman.. Det är troligt att publiceringen av August Strindbergs Det nya riket i oktober 1882 gjorde ett stort intryck på Heidenstam och påverkade honom i radikal riktning. Boken är ett angrepp på det oscarianska samhället
protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture · Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline · Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). Kultuuriline keskkond. Filosoofias · Sensualism, empirism teadmine on pärit kogemusest (Francis Bacon) · Nativism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) Sigmund Freud (1856 1939) · · Isiksuse struktuur a. ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada b. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine, kultuur hakkab mõjutama c. SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita
The making of a new nation. The Enlightenment in America. The emergence of the notion of the American Dream. The great Enlighteners: Crèvecoeur, Jefferson, Paine, Franklin. The American Enlightenment is the intellectual thriving period in the United States in the midtolate 18th century (17151789), especially as it relates to American Revolution on the one hand and the European Enlightenment on the other. Influenced by the scientific revolution of the 17th century and the humanist period during the Renaissance, the Enlightenment took scientific reasoning and applied it to human nature, society, and religion. American Enlightenment a gradual but powerful awakening that established the ideals of democracy, liberty, and religious tolerance in the people of America. If there were just one development that directly caused the American Revolution and uplifted the intellectual culture of the continent while it was only a British colony,...
Kolm osa filosoofias: 1)eetika - õpetus õnnest, selle tingimustest; 2)füüsika - õpetus maailma loomulikest alustest, nende seostest; 3)kanoonika - õpetus tõe kriteeriumidest (gnoseoloogia). - juhtnöör, millega ehitusmeister mõõdab. Kõik kolm moodustavad terviku. Kanoonika on füüsika eeldus, füüsika on eetika eeldus. Sensualist. Tunnetuse aluseks on meelelised naudingud. Materlialistlik sensualism (sarnane Demokritosele - aatomite õpetus). Füüsika on samuti Demokritoselt. Eetika. Me ei peaks jumalaid kartma, see rikub õnne ära. Neli rohtu: 1)jumalat ei ole vaja karta; 2)surm on teadvusetus; 3)hüve on kerge saavutada; 4)pahe on kerge vältida. Inimhing tõuseb maailmaprotsessis kui õis. Hinge suurim mõistatus on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga. Kõrgeim väärtus, mis suudaks valu ja ebameeldivusi korvata on tema meelest õnn. Hing taastab purunenud ühtsuse hingerahu
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
