vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires)
1 Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad 1 Ideaalid, fantaasiad, unelmad, igatsused, illusioonid ehk võimaliku tuleviku dimensioon Kasvatusttegelikkuse tasandid: Ajalises plaanis: 1 varasem 1 nüüdne 1 tulevane Ruumilises plaanis: 1 indiviidi 1 grupi 1 institutsiooni 1 regiooni 1 rahvuse 1 globaalne tasand Kavatusteadvust võib vaadata mitmes plaanis : Kelle teadvus? 1 Argiteadvus 1 Pedagoogiline teadvus 1 Teoreetiline teadvus Mille teadvus? 1)Eesmärgi teadvus: 1. Inimest üldiselt vääristavad omadused 2. Konkreetse lapse võimalik areng, vajadused, tulevik 2)Sitatsiooniteadvus: 1 lapse seisundi ja arengustaadiumi mõistmine 1 kultuuri, ühiskonna ja arengukeskkonna seisundi tajumine 1 võime mõista konkreetset situatsiooni 3)Meetoditeadvus-mis antud olukorras toimub? ISESEISEVTÖÖ a) enese puhul: 1 kindlameelne
psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. LIEVEGOED, Bernard (1905-1992) oli Hollandi psühhiaater. Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS. LIEVEGOED JAOTAB TEADVUSE: 1. alateadvus (IHAD) 2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED) 3. ülateadvus (IDEAALID;EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID) Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest.. B.LIEVEGOED JAGAB INIMESE OLEMUSE UURIJAD 4 SUURDE RÜHMA: 1. BIOLOGISTID Inimese elukäigu määrab ära tema pärilikkus. Kuningaks on ikka saanud kuninga poeg.
Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav
Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema Mis on teadus? teaduse alla. 6 Ametlik definitsioon -Teadus on eriline reaalsuse Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka nähtuse põhjuste väljaselgitamist. kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) 3.Ennustamine spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. tegemine. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine 4.Mõjutamine Argiteadminesisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes
·40% eneseaustuse vajadusi ·10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. B. Lievegoed (1905-1992) Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS. Lievegoed jaotab teadvuse: 1. alateadvus (IHAD) Kalle Küttis 2011 13 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED) 3.ülateadvus (IDEAALID;EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID) Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest.. Hinnang humanistlikule isiksuseteooriale. Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda- 1945. Paljudes maades on selle levimine toonud kaasa revolutsioonilisi muutusi pedagoogikas, andragoogikas, meditsiinis,
Üsna tavaline on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad lähenemisviisid ja probleemiseaded. Teisalt on filosoofia suhteliselt eraldiseisev, kõrge autoriteediga vaimse tegevuse valdkond ühiskonnas ning pika ja kuulsusrikka ajalooga õppeaine ülikoolides. Filosoofia ei ole teadus, kunst, mütoloogia, religioon, teoloogia, õigusteadvus, poliitiline teadvus, kõlblusteadvus, argiteadvus, aga ta on kõigi nendega mitmes plaanis seotud. On arusaadav, et niisugust rikast ja mitut laadi siiretega osalust vaimumaailma arhitektoonikas ei olegi võimalik ühe, kahe või enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad. Rohkem kõnelevad need määratlused siis, kui
Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires)
annaabi.ee 
