Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt (5)

Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20
Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte , keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane , kaaslus, seltskond ) + logos (kr. k. õpetus, teadmine)
Sotsioloogia vs. Psühholoogia
Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla.
Sotsioloogia vs. Majandusteadus
Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus , majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia haru, mis uurib ka majanduslikke nähtusi, nimetatakse majandussotsioloogiaks.
Sotsioloogia vs. Õigusteadus
Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu. Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga ei tegele.
Sotsioloogia vs. Ajalooteadus
Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid. Sotsioloogia uurib olevikku . Sotsioloogid proovivad teha üldistusi.
Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia
Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad.
KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest:
Wilhelm Wundt ( 1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega.
Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme.
Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [ 1959 ]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele.
Mis on teadus?
Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst , religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest.
Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine
Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav - Päritolu on selge Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema.
Institutsionaalne definitsioon - Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon . Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond , mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta. Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni staatus pigem langenud.
Teaduse põhikomponendid: 1. Empiiria - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria - olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta
KOOLIASJAD onenote Page 2 Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud ).
Teaduse eesmärgid: 1. Kirjeldamine Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil. 2. Seletamine Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha.
Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus
Peamised erinevused nende kahe vahel on: - Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta.
Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias : 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro- sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon , kollektiiv , riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust. Strukturaalne lähenemine - inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine - Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine - inimesele on kaasa sündinud ainult kõige
KOOLIASJAD onenote Page 3 Kultuuriline lähenemine - inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused arenevad välja kasvatuse käigus. 6. Milline on inimloomus v. 2 Ratsionalism , ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus - inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati selle käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob. Romantism , psühhoanalüüs, sotsioloogia - inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda omakasu, tihti käitub üsna altruistlikult. 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Loodusteadused, seletav lähenemine - sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadmised, mõistev lähenemine - kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus ja koostöö - ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald - ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline arenguteooria - ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria - ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega.
Sotsioloogilised paradigmad Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) - Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma - grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida. Teaduslik revolutsioon - kui üks hetkel domineeriv paradigma asendub teisega . Revolutsioonide vahepeal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. (ülalpool nimetatud 10 probleemi).
1. Funktsionalistlik paradigma - Ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Ühiskond on nagu elav organism. Erinevad ühiskonna osad on vajalikud ühiskonna püsimiseks (sõjavägi, valitsus ...). Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega säilitatakse sotsiaalset tasakaalu, kuidas erinevad institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. 2. Konflikti-paradigma - Ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja ressursside pärast. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid , kuidas võimulolijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata proovivad.
KOOLIASJAD onenote Page 4 positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata proovivad. 3. Interaktsionistlik paradigma - Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest. Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest protsessidest aru saavad.
Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: 1. Empiiriline uurimus - Uurimisobjekti kohta kogutakse uusi andmeid ja analüüsitakse neid. Mõnikord ei koguta andmeid ise vaid uuritakse juba olemasolevat uurimust . 2. Teoreetiline uurimus - Luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid. 3. Ülevaateuurimus - Vaheaste teoreetilise ja empiirilise uurimuse vahel. Varem tehtud empiiriliste uurimuste statistiline analüüs.
Empiirilise uurimise etapid
1. Probleemi püstitamine Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) - nähtused, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Muutujate vastandiks on konstandid, mille väärtus ei muutu (nt. maa gravitatsioon ) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: a) Sõltumatu muutuja (independent variable) - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja ( dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine ( selgitamine , kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda.
Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus a) Ankeetküsitlus b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib.
KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on tulemused. 2. Vaatlus a) Osalusvaatlus ( participant observation) - uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. b) Mitte-osalusvaatlus - uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda. 3. Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat. Sotsioloogias väga eksperimenti ei kasutata. 4. Dokumentide analüüs - inimtegevuse produktide uurimine . Produktid võivad olla: a) Kirjalikud b) Pildilised c) Materiaalsed
Andmete tüübid: 1. Läbilõikelised ( cross -sectional) andmed - Iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra. Fikseeritakse, milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed - Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt. 4. Andmete analüüs Andmeanalüüsi meetodid:
1. Kvantitatiivne analüüs - andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. Statistilise analüüsi meetodeid : a) Korrelatsioonianalüüs b) Regressioonianalüüs c) Kontentanalüüs 2. Kvalitatiivne analüüs - Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. Kvalitatiivseid meetodeid: a) Diskursuseanalüüs - Meetod teksti peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. b) Semiootiline analüüs - tekstide, piltide jms. analüüsimine.
5. Järelduste tegemine Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima.
Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist
KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist 2. Klassikaline sotsioloogia - 19. saj. keskpaik kuni 20. saj. esimesed kümnendid 3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik
Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit : 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber
Auguste Comte ( 1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika".
Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks.
Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult.
Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia
Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: 1. Anorgaaniline evolutsioon 2. Orgaaniline evolutsioon 3. Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: 1. Kasv (laienemine, paljunemine) 2. Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine)
Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi,
KOOLIASJAD onenote Page 7 inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust. - Industriaalne ühiskond on rahumeelne , detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust.
Sotsiaaldarvinism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause " survival of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess, mida riik ei tohi takistada.
Sotsiaalne organism Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism : indiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks; grupp = kude; teed ja ehitised = skelett; hüvede jaotus = vereringe ; käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem; majandus = toitumine. Siiski on nende kahe vahel olulised erinevused: Organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele. Organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali.
Karl Marx ( 1818 - 1883) Peateosed : - Saksa ideoloogia (1846) - Kommunistliku partei manifest (1848) - Kapital (I köide ­ 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894) - Majandusteadlikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932)
Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist , kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks: 1. Baas Ühiskonna baas on majandus. Majandus = tootmine e. elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem). Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride tunnused. Baas koosneb kahest komponendist : a) Tootmisvahendid - tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. b) Tootmissuhted - kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi . 2. Pealisehitus Sellised nähtused nagu seadused, riigikord , religioon, kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas ise mõjutab baasi vähe.
Klassid Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab. Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi: a) Kapitalistid - need, kes omavad maad, tööriistu ja kapitali b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab
KOOLIASJAD onenote Page 8 b) Töölised - need, kes omavad ainult enda tööjõudu Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi. Seega kapitalist ekspluateerib töölist.
Võõrandumine Inimese olulisemaks omaduseks on võime teha mitmekülgset tööd. Kapitalismi tingimustes ei saa aga tööline seda omadust kasutada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega võõrandub oma tööst, kuna ta ei kontrolli seda, ja töö produktist, kuna tema loodud produkt on tema jaoks võõras).
Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi . Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: 1. Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism) 2. Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) 3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) 4. Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas ) 5. Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism)
Klassivõitlus Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada , valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - Klass an sich (klass iseendas ) - inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. - Klass für sich (klass iseenda jaoks) - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e. kui tekib klassiteadvus), toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile. Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii: a) otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma huve realiseerida (seadused, politsei, armee ), b) kui ka kaudsete vahenditega, mis hoiavad ära klassiteadvuse tekkimise allasurutud klassil (selleks luuakse ideoloogia - ideede kogum, mis õigustab valitseva klassi võimu).
Emile Durkheim (1858 - 1917) Peateosed: - Tööjaotus (1893) - Sotsioloogia meetodid ( 1895 ) - Enesetapp (1897) - Religiooni elementaarsed vormid (1912)
Sotsiaalsed faktid
Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid (elanike arv riigis, riigikord, religioon ...). Sotsiaalsed faktid on üksikindiviidist sõltumatud nähtused - nad pole kellegi konkreetse poolt loodud, vaid on pigem paljude inimeste ühislooming. Sotsiaalsed faktid suruvad end üksikindiviidile peale, mõjutavad tema käitumist viimase tahtest sõltumatult. Seega ei pea sotsioloogia uurima üksikindiviidi ja tema
KOOLIASJAD onenote Page 9 viimase tahtest sõltumatult. Seega ei pea sotsioloogia uurima üksikindiviidi ja tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevusest sündivaid fakte.
Sotsiaalsed faktid võib jagada: - Sotsiaalne morfoloogia Ühiskonna materiaalne substants (elanike arv, paiknemine , teed ja ehitised, tehnoloogia ...) - Institutsioonid Seadused, majanduselu, poliitika ... - Kollektiivsed kujutelmad Ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...)
Kollektiivne teadvus - moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu.
Tööjaotus
Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus (inimesed on sarnased, tegelevad samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus väike ; õigusnormid repressiivsed, karistavad). Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus (inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate asjadega, üksikindiviidi tähtsus suur ; nende vahel on tööjaotus, nad sõltuvad teineteise poolt loodud produktidest).
Religioon
Inimelu saab jagada kaheks sfääriks: 1. Igapäevane, profaanne sfäär See, millega inimesed suurema osa ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (nt. töö) 2. Püha, sakraalne sfäär Sellised nähtused ja tegevused, mis on inimese jaoks erilised, millesse suhtutakse austusega. Religioossed toimingud ja ideed kuuluvad sellesse sfääri.
Religioossete ideede allikas on tegelikult ühiskond. Inimesed on aegade algusest peale tunnetanud, et on miski jõud, mis neid juhib ja mis ei sõltu nende tahtest. Inimesed arvavad , et see jõud on jumal, tegelikult on see kollektiivne teadvus. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kajastama seda ühiskonda, kus ta tekkinud on. Näiteks ühiskonnas, kus inimeste vahel valitseb suur ebavõrdsus, on ka üleloomulike olendite suhted samasugused. Modernses ühiskonnas traditsioonilise religiooni tähtsus langeb. See ei tähenda, et religioon kaob, vaid et see omandab uue näo - seoses süveneva tööjaotusega ja inimeste vaheliste erinevuste suurenemisega ei suuda "jumala religioon" enam ühiskonda koos hoida ja selle asemele peab tulema "inimese religioon", selline religioon, kus austatakse inimest, tema individuaalsust ja vabadust.
Enesetapud
Durkheimi uurimust enesetapu sotsiaalsete põhjuste kohta peetakse esimeseks empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see eriti ei kõigu sõltuval majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna
KOOLIASJAD onenote Page 10 (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast , mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda.
Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid - Altruistlikud Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel - Anoomilised Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. Anoomia - normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme ja seadusi - Fatalistlikud Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed normid on liiga tugevad
Max Weber (1864 - 1920) Peateosed: - Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905) - Ühiskond ja majandus (1922)
Mõistmine
Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile samamoodi, nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel põhjused välja tooma .
Ideaaltüübid
Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine , siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstraheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise.
Sotsiaalne tegevus
Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: - Sihiratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk
KOOLIASJAD onenote Page 11 eesmärk - Väärtusratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul
Kapitalismi tekkimine
"Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile. Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele arenes majandus.
Vilfredo Parteo (1848 - 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine
Inimkäitumine jaguneb: - Loogiline ( ratsionaalne ) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile - Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima.
Jäägid
Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on instinktid , mis mõjutavad inimese tegevust. Olulisemad jäägid inimeses: - Kombinatsioonide jääk Loovus , kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele - Agregaatide püsivus Hirm muudatuste ees, agressiivsus Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele).
Eliidiringlus
Erinevates inimestes domineerivad erinevad jäägid. Poliitikud saab neis domineeriva jäägi alusel jagada: - Emarebased Kannavad endas eelkõige kombinatsioonide jääki
KOOLIASJAD onenote Page 12 Emarebased Kannavad endas eelkõige kombinatsioonide jääki - Isalõvid Kannavad endas eelkõige agregaatide püsivust Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on majanduskasvu, uuenduste, aga ka moraalse allakäigu aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma.
KOOLIASJAD onenote Page 13