Sissejuhatus sotsioloogiasse

Q: Milline on tulemuste praktiline väärtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus sotsioloogiasse

Krusenvald, Epp

Sissejuhatus sotsioloogiasse (0)

Keskkool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on tulemuste praktiline väärtus?

Sissejuh. Sotsioloogiasse
Sotsioloogilise uurimise meetodid
Teaduste eesmärgid:

Kirjeldamine – uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine
Seletamine – põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on)
Ennustamine – tuleviku kohta järelduste tegemine
Mõjutamine – teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine

Teadus koosneb 2 komponendist : empiiria ja teooria.
Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda.
Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt.
Teaduslike uurimuste tüübid:

Empiiriline uurimus – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine
Teoreetiline uurimus – uute ideede loomine ja analüüs
Ülevaateuurimus – ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest
Meta -analüüs – varem tehtud emp.uuringute statistiline analüüs (nö uurib uurimust )
Metodoloogiline uurimus – põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine

Empiirilise uurimise etapid:

Probleemi püstitamine

Hüpoteesi püstitamine

Andmete kogumine

Andmete analüüs

Järelduste tegemine
Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib.
Teaduslik probleem – uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne.
Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta.

Sõltumatu muutuja – muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus)

Sõltuv muutuja – muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg)
Konstandid – nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused.
Hüpotees – uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja).
Andmete kogumine – alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) .
Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid:

Küsitlus

Vaatlus

Eksperiment

Dokumentide analüüs
Küsitlus – ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu – väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused.
* populatsioon e üldkogum – need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada
* valim – see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme
*valimi esinduslikkus – kui hästi valim populatsiooni esindab
*juhuvalim – selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi
Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi:
* osalusvaatlus e etnograafia – uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest.
*mitte-osalusvaatlus – uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu
Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale.
Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine , nt kirjalikud materjalid (ajaleheartiklid, raamatud, ajalookroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne), pildilised materjalid (fotod, maalid),materiaalsed esemed (tööriistad, olmeesemed jne)
Andmete tüübid:

Läbilõikelised andmed – andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA

Longitudinaalsed andmed – andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt
Andmete analüüs:
Kvantitatiivsed meetodid – andmete analüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles (lihtne statistika: loendamine , protsendid, keskmine, suhtarvud; keerulisem statistika: korrelatsioon , regressioonanalüüs, kontentanalüüs)
*KORRELATSIOON – näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega , võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !!
Kvalitatiivsed meetodid – andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs – nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus – kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs – sümbolite analüüs. Semiootika – teadus märkidest ja tähendustest.
Järelduste tegemine – Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida?
Teadusliku uuringu eetika

„suured“ eetilised probleemid – teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha
„väikesed“ eetilised probleemid – teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste „varastamine“ teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes

Sotsioloogia ajalugu – 18.09

Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma.
Sotsioloogia ajaloo perioodid :
a) eelajalugu – antiik, keskaeg , uusaeg
b) klassikaline sotsioloogia – 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni
c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920)
Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx , Emile Durkheim ja Max Weber .
Auguste Comte – võttis kasutusele sotsioloogia termini
Herbert Spencer – evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism – tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik .
Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog . Töötas koos Engelsiga.
Materialism – elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad.

Ühiskonna osad Marxi järgi:
a) Baas – 1. Tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital , teadmised
2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted – see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse
Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis .
b) Pealisehitus – seadused, kunst , religioon , poliitika
Klassid – igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass.

Kapitalistlikus ühiskonnas :
a) kapitalistid ( kodanlus ) : omavad tööriistu, maad, kapitali
b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu.
Ekspluateerimine : Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism !
Võõrandumine – inimesele on omane sov teha mitmekülgset tööd, vabrikus tehtav töö on väga üksluine – töölinme ei kontrolli tööd jms seega töö muutub vastumeelseks samuti ka tema poolt loodav produkt.
Tootmisviiside vaheldumine:
a) Ürgühiskond – klassideta ühiskond
b) Orjanduslik – orjad & orjapidajad
c) Feodaalne – talupojad & mõisnikud
d) Kapitalistlik – töölised & kapitalistid
e) Sotsialistlik – klassideta
Revolutsioon : tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas suunas (tehnika areng, teadmiste kasv jne) aga tootmissuhted arenevad hüppeliselt. Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha ning seetõttu eeldab uute tootmissuhete teke vägivaldset revolutsiooni.
Kapitalismi peamine probleem: ületootmine!
Klassivõitlus - ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil – oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil – valitseva klassi kukutamine . Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest.

Emile Durkheim –

Sotsiaalsed faktid – sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud.
a) sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised
b) Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst , religioon, teadus
c) Kollektiivsed kujutlemad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid jne

Kollektiivne teadvus – moodustub individuaalsete teadvuste baasil kuid on individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu.

Mehaaniline solidaarsus – inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus – inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu.

Religioon – ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus .

Enesetappude põhjuseks on Durkheimi arvates ühiskonna moraalne kliima a.k.a religioon.

Max Weber –

Ideaaltüübid – teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp – objekti lihtustatud mudel.

Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid:
a) Sihiratsionaalne tegevus – saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk
b) väärtusratsionaalne tegevus – täitsa kohust, reegleid
c) traditsionaalne tegevus – harjumustest lähtuv
d) afektiivne tegevus – emotsioonidest lähtuv
Üldiselt aga kombineeruvad tüübid.

Domineerimise ideaaltüübid:
a) legaalne domineerimine = töötajad+ülemus+seadus
b) traditsionaalne = teenrid +härra+traditsioon
c)karismaatiline=jüngrid+juht+juhi karisma

Kapitalism tekkis religiooni mõjul.

Kalvinism – inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta, inimene seega muretseb oma saatuse pärast.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 39 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Epp Krusenvald Õppematerjali autor

Põgus konspekt sotsioloogia alustest - sotsioloogia uurimise meetodid üsna põhjalikult ning algus ka sotsiloogia ajaloole - Karl Marx, Max Weber jt.

sotsioloogia Teaduslike uurimuste tüübid Teaduslik probleem Hüpotees Andmete kogumine Vaatlus Eksperiment Dokumentide analüüs Kvantitatiivsed meetodid Kvalitatiivsed meetodid Karl Marx

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt

31.08.2021 Kõik info ja materjalid Moodles Eksam on Moodles Valikvastustega test Eksamiaja valib tudeng ise küsimusi nii loengumaterjalist kui ka õpikust Enne eksamit on saadaval proovieksamid (proovi/kordamisküsimused) Referaat 17.12! Mis on sotsioloogia? - ühiskonnateadus, õpetus inimeste koosolemisest Mõiste looja - Auguste Comte - socius (kaaslane, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) Sotsioloogia on 1 sotsiaalteadustest. Sotsiaalteadused on nt psühholoogia, politoloogia, etnoloogia. psühholoogia vs sotsioloogia uuritakse üksikindiviidi indiviidide seos sotsiaalse keskkonnaga majandusteadus vs sotsioloogia

Kategoriseerimata

pdf

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus

Sotsioloogia

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Lühikonspekt - sotsioloogia meetodid

Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia ajalugu

Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku  Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused  Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus  Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota  Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia?  Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama  Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid  Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj)  Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus)  Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid  Karl Marx  Emile Durkheim

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad

Sotsioloogia

rtf

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk