kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ise kamber? Sõrmkinnas • Aitäh teile tähele panu eest
Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta. *Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama,seda ütle sina, - vana tatinina. * Nipp, napp, null – sina oled kull! Müütide teemad. *Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid- hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad, rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid
läbi ja lõhki; maa ja meri (st. väga rohkesti); nuta või naera; pidu ja pillerkaar; lõi pihuks ja põrmuks; kõige saba ja sarvedega; vandus tuld ja tõrva. Osa sõnapaaridest on nn. reduplikatiivid, mille komponendid erinevad harilikult vaid 1. silbi vokaali poolest, osa reduplikatiividest on asündeetilised (st. sidesõnatud). Enamik asündeetilisi reduplikatiive kuulub onomatopöa alale (vinta-vänta, kibinal-kabinal, tilla-lilla), mõned aga vist ka mitte (kimpsud-kompsud, risti-rästi). Eesti mõistatustes kohtab reduplikatiive lausa igal sammul, alates kõige üldtuntumaist: kapsas on lipitud ja lapitud, sibul siiruviiruline, humal keerleb ja veerleb, pea on siidikera-niidikera, suits kiigub ja liigub, leivamõhk on tehtud puust puka-paka ja sõel niinest nika-naka jne. Kuid reduplikatiivsed jm. leksikaalsed improvisatsioonid lähevad mõistatustes palju kaugemale kui tavakeeles
Kevad palju lilli tõi, Nendest pärga teha võib. Sulle punun pärja pähe, Sina ringist välja lähed. Pall veeres üle tee Kelle kirju pall on see? Kaeme iga põõsa alla, Kus me pall võiks peidus olla? Kes meist läheb kõige ees, See peab käima ringi sees. Hiirepoeg on pesast väljas, Otsib toitu, ta on näljas, Aga kiisu kõnnib aias, Kass on hiirte peale maias! Hüppab krapsti, teeb karnapsti, püüab saaki rohu seest. Hiirepoju jookse koju, Karga ära kassi eest! Vinta vänta virrdi, Timpa-tampa tirrdi. Nip nap null, Sina oled kull! Kukk see istus õunapuul, Uhked laulud olid suul. Õun siis kukkus talle pähe, Sina mängust välja lähed! Ütle, kus on sinu maja, Tänav, number kõik mis vaja! Kui sa seda veel ei tea, Küsi emalt ole hea! ... LÕBUSAID MÄNGE HIIRED SAHVRIS. Väljak jagada nööri abil kaheks. Ühel pool on hiirte kodu,teisel pool sahver. Sahvris magab kass. Hiired peavad pugema vaikselt nööri alt sahvrisse. Kui kass
12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida.