Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa.
muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest välisinvesteeringutest (FDI). Kõige olulisemaks FDI partneriks on Ameerika Ühendriigid. Tänaseks on aga ka Iirimaad tabanud üleilmse majanduslanguse mõjud, kusjuures
osatähtsust. Iga omandatav funktsioon jaotub lapse ja täiskasvanu vahel. Tegevuses on vaja lapsel mõista täiskasvanut, kes osaleb tegevuses, ja ka vastupidi (Karlep 1998:245). KOKKUVÕTE Erinevate teooriate kohaselt areneb lapse kõne keskkonna mõjutuste tulemusena. Laps omandab kõne teiste kõne jälgides ja imiteerides. Nativistliku teooria esindajad väidavad, et igal inimesel on keelevõime kaasasündinud. Samuti on nad seisukohal, et soodne keelekeskkond aitab lapse kõne arengule kaasa. Kognitiivsete teooriate esindajate väitel sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust. ALLIKAD Atskasov, L. (2005). Lev Võgotski (1886-1934) kultuurilis-ajalooline teooria. http://raulpage.org/koolitus/vogotski.html#1. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Niiberg, T. (2007). Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartu: AS Atleks. Tulviste, T., Tulviste, P. (2002). Keel. Rmt
muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). · Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. · 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest välisinvesteeringutest (FDI). Kõige olulisemaks FDI partneriks on Ameerika Ühendriigid. · Tänaseks on aga ka Iirimaad tabanud üleilmse majanduslanguse mõjud, kusjuures
Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole veel teine keel omandatud aga liigub selles suunas. See on loomulik nähtus keelelise arengu etapil. Kivistumine tekib aga siis, kui keelekeskkond ei toeta edasist arengut või kui motivatsioon kaob. Kakskeelse inimese puhul on oluline aru saada milline on tema dominantkeel. Keel, millega inimene eelistab suhelda, mis keelt kasutab ta sagedamini ja mida ta oskab paremini. See keel ei pruugi olla selle inimese emakeel – oleneb siiski keskkonnast. Samuti ei tähenda, et domineeriv keel on kindlasti omandatud. Inimene ei pea domineerivast keelest kõike teadma. Domineeriva keele määramine on oluline lapse keelelise arengu hindamisel
eesti k konkurendid, võru k positsioon, eesti k kestlikkus väljaspool Eestit. 13. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEÖKOLOOGIA – teadus keele ja tema keskkonna vastasmõjust ning kuidas säilitada maailma keelelist mitmekesisust. Sellega tegeleb E. Haugen: keeleökoloogia on valdkond, mis uurib mistahes keele ja teda ümbritseva keskkonna koos- või vastasmõju, pidades keskkonna all silmas ühiskonda, mis kasutab seda keelt ühena oma koodidest. Keelekeskkond on üksikisikut ümbritsevate keelepraktikate terviklikkus, eriti eri keelte kohalolu ning kasutus. Keeleökoloogias püütakse kirjeldada ja analüüsida - keelekeskkondade olemust ning seda mõjutavaid võtmetegureid; - kuidas mõjutab keelekeskkond keelekasutuse mustreid/malle ning põlvkondadevahelist ülekannet; - kõnelejate hoiakuid keele kasutamise, õppimise, põlvkondadevahelise ülekande ning muude keelekeskkonnas eksisteerivate keelte suhtes;
· Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. · Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima. · loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid. Kalduvus järgneda
Lapse iga arvestades on ema lähedus ning pedagoogiline suunamine lapse jaoks esmavajalik. G käib Tallinna lasteaias ning osaleb treeningutel (toim 17 ja 18), kus tal on tekkinud oma sõpruskond. Lapse elukoha määramisel arvestab kohus avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Tallinna linna ning lapse määratud esindaja adv Piret Simmi seisukohaga, kes toetasid avaldust. Kohtu andmetel elab RK Eestis, kuid töötab Soome Vabariigis, kus harjumuspärane keelekeskkond ei oleks lapsele tagatud. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või
Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. 11 Kõnetegevuse liigid Kõnetegevusega on seotud kõnelemine, kuulmine, lugemine ning kirjutamine. Teisisõnu jaguneb kõnetegevus: 1) Monoloogiliseks kõneks Kus põhiliigid on jutustus ja ümberjutustus, mille lapsed
Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkis peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sai. Murdesugemeid oli palju tema vanaisa, vanaema ja tädi Mara kõnes, temaealised Võrumaal aga ei rääkinud linnakeelt üldse. Ta oleks nüüdki suuteline vabalt võru keelt kõnelema ja kirjutama, kui nüüdne suvekodu ei oleks Tartumaal, kus keelekeskkond on hoopis teine. Nii on ta võru keele oskus alla käinud, kuigi on püüdnud selles keeles kirjutada luuletusi, millest mõned on ka avaldatud. Praegune võru keele renessanss äratab temas kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt on see ikkagi tema tõeline emakeel, mille hääbumine on kurb, teiselt poolt ei oska tema meelest enamus noori korralikku keelt enam üldse, nad räägivad lihtsalt eesti keelt võru moodi. Võru keele sügavam omapära,
Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab. 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid Enamusel meie mujal elavatel vilistlastel on pered. Enamusel neist on elukaaslasteks teisest rahvusest inimene. Vaatamata sellele püütakse alles hoida eestlust. Otsisin välja need ütlemised, kus väärtustatakse keelt ja kultuuri. Meie vilistlaste lapsed oskavad või saavad aru eesti keelest vaatamata sellele, et keelekeskkond on teine. Tore on lugeda, et Külli Jürgensoni lapsed saavad oma siinsete vanavanematega eesti keeles suhelda, või et Kristel Imeraj korraldab USA-s eestlaste jõulupidu. Nii tema kui ka Anneli lapsed, olgugi et väikesed, oskavad eesti keelt, eesti tantsu ja mängu. Võimalikult tihti käiakse koos perega Eesti kodustel külas. Raivo Eessaar aga osaleb aastaid Tartu Rattarallil (Foto 7 ). Olemasolevatest
Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941) Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust. Parem ajupoolkera töötab, et vasak saaks töötada. Enne 1,5 eluaastat toimub
PPA – semantiline dementsus, grammatiline ppa, logopeediline ppa Düsleksia – arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud fonoloogiline töötlus, kodeerimine ja infotöötluskiirus. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega. Kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. - Õpitakse varases eas ilma raskusteta, universaalne. Omandavad keele pmst ühel ja samal viisil kuid ajaliselt suur varieeruvus. Omandamiseks oluline toetav keelekeskkond. Hüljatusse jäetud lapsed ei omanda hiljem tavapärasel viisil. - Kui kahjustusi on tekkinud enne kõne omandamist siis afaasiat ei teki, omandatakse normil tasemel. - Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui sõnade tekitama hoolimata sellest kumb ajupoolkera on kahjustunud. - Arengu alguses vaja mõlemat ajupoolkera kõiki piirkondi et algatada kõne omandamise protsess. XI LOENG – emotsioonid ja sotsiaalne käitumine
· Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks teha siis, kui tingimused tunduvad loomulikud ning lastel on mänguks soov. Soosivaks teguriks on muidugi väike ja hubane keelekeskkond, näiteks väikestes eralasteaedades, kus rühmasid on vaid mõni. Eesti keele õppimise seisukohalt on väga kasulik vaadata eestikeelseid telesaateid ja kuulata eestikeelseid raadiosaateid. Kodusem õhkkond lubab individuaalsemalt lastele läheneda, mängimiseks ja suhtlemiseks koos õpetajaga on võimalusi rohkem. Väiksemate gruppide puhul on üheks heaks keeleõppe keskkonnaks loodus. Minnes lastega koos näiteks looduse õpperajale uudistama, saavad nii eesti kui
Meie geenid hoiavad populatsiooni geenid nii, et need jaotuks normaaljaotuse kõverale. Need, kellel on madal IQ, saavad lapsed, on suur tõenäosus, et laste IQ on parem, kui vanematel. Need, kellel on väga kõrge, nende järglaste IQ on madalam. On vaja, et populatsioonis oleks inimesi keskmise poole rohkem. Kui vanemal on madal IQ, siis neil puuduvad oskused lastega tegeleda, neid arendada. Lastele saab osaks piiratud vanemlik hoolitsus (neid õpetatakse, juhendatakse vähem) ja keelekeskkond (nendega suheldakse vähem). Selle tõttu areneb nende lste sõnavara suhteliselt aeglaselt. Sõnavara areng oluline, sest kõne seob meie kultuurivaras oleva infoga. Kui sõnavara on vaene, siis me ei mõista täieikult meid ümbritsevat keskkonda. See mõjutab seda, mida me oleme võimelised keskkonnast õppima. Sellest tulenevalt jäävad need lapsed madalama vaimsele tasmele, kui nende tase võimaldaks. Nendel lastel on väh võimalust, et saada võimetekohast haridust. Meie
10. ÕPPEVARA, MIDA SAAB KASUTADA EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPPES Asser, H., Kaskman, A., Küppar, M. Õpime eesti keelt koos Mütsiku ja Patsikuga. AS Serk. Asser, H., Küppar, M. 2000. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn: TEA Kirjastus. Baker, C. 2005. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpeta- jatele. Haridus- ja teadusministeerium. Kikerpill, T., Kingisepp. L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn: TEA Kirjastus. Kingisepp, L., Sõrmus, E. 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Krall, I., Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn: TEA Kirjastus. Krikk, L. 2002. Eesti keel tirtsudele ja põnnidele I ja II. Tallinn. Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000
annaabi.ee 
