Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks
.......................................................... 8 4.Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 5.Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 10 2 1. Sissejuhatus Referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine". Tegu on raamatuga, mis on kirjutatud maastikuarhitekti poolt ning on mõeldud põhiliselt abimaterjaliks üliõpilastele. Põhi tähelepanu referaadi koostamisel langes kompositsioonile maastikukujunduses. Peamiselt on juttu erinevatest maastiku kujundamis meetoditest. Eesmärgiks referaadi koostamisel oligi välja tuua maastiku kujundamise protsessi erinevad nüansid, millega tuleb
tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise. Pinnavesi asub 0,5...1,3 m sügavusel maapinnast, pinnasevee vool on jõe suunas. http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2.pdf Maalihked
Selles osas on ta ka hästi loogiline. Ei ole mõtet enam kõike, mis siin toorainena välja võetakse, viia kuskile Kesk-Euroopasse töötlusele. Eestile on eksport väga oluline ja see on ikkagi puhas eksport," lausus Jiffi Products Estonia ja Treffeksi juhatuse liige Karmo Leemet. Nurme tehas Pärnu Rajooni Kolhoosidevaheline Turbanõukogu asutati 1958.a. Ettevõte reorganiseeriti 1994.a. aktsiaseltsiks Nurme Turvas. AS Nurme Turvas kaevandab turvast Pärnumaal Nurme rabas. Käesoleval ajal on tootmises 260 ha ja järge ootab 500 ha, mille ettevalmistamist kaevandamiseks oleme alustanud. Müüme turvast nii lahtiselt (läbi Pärnu sadama), kui ka pakendatuna suurpallidesse (6000 l). Suurpallide turvast müüme erinevates fraktsioonides: 0-10 mm, 10-40 mm ja 0-40 mm. Valdav osa toodangust eksporditakse. Koostööpartnerid on enam kui 10 riigis (Hispaania,
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning
vanematekodunt]: Ära võttem', ära võisim', "Ära võtti, ära võtti, ära võttime võitegije, Refr: kaske! noore koore koputeje, ära võtti võiasepa, kätte saime saiassepa. noore koore koputaja! Me saime, mis me saime: Meie saime nurme nuku, nurme nuku, niidu nirig meie nurme naaro naari, teie nurme ikko iki!" Helme. EKS 82, 228 (7). 1873. Tüüp 2670 Tühjalt tuli tüki sai [Pulmalaulud Mõrska lahkumine me saime saanitävve, vanematekodunt] :
m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m kohad ja 18 Roman Fosti 2:17.54 Maraton Ilja Nikolajev Katkestas Maraton tulemused 2 Rasmus Mägi 49,06 400 m tõkkejooks 34 Jaak-Heinrich 52,67 400 m Jagor tõkkejooks
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole.
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid
Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, isikukoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, elukohaga Nurme 39-1, Tallinn (edaspidi Osanik), alljärgnevas: 1. Osanik annab üle ning Osaühing võtab vastu osakapitali suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu juhatus ja selle kohta on koostatud vastavasisuline hindamise akt. Esemete hindaja hinnangu kohaselt vastab esemete väärtus käesolevas Lepingus toodud väärtusele (Mitterahalise sissemakse
2004. Urban Agriculture on the Rooftop. http://www3.telus.net/public/a6a47567/roofgarden_thesis.pdf Põhjalik lõputöö roheliste katuste teemal. Annab ülevaate roheliste katustega seotud kirjandusest, nende kasulikkusest ja omadustest. Samuti selgitatakse hüdropoonika olemust. Oluline osa tööst keskendub roheliste katuste rakendamisele erinevates riikides ja maailmajagudes. Tuuakse välja spetsiifilisi taimi, mida on võimalik rakendada eri paikades. 6. Sulev Nurme. Terrass. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/terrass_txt.pdf Lühiartiklis käsitletakse terrassi olemust ja funktsiooni. Neid selgitatakse läbi konkreetse disaininäite. 7. Beate Slipher. 2009. Aed ja ruum. Terrassid, väliköögid ja mänguplatsid koduaias. Kirjastus Varrak. Norra keelest tõlkinud Enn Anderson. Aiakujunduse ksiraamatus antakse juhtnööre väliruumi kujundamiseks. Antakse nõu erinevate
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid.
lihtsad ja selged ilureeglid, mida järgida. Tunnustati alguses jooni ja 90 kraadiseid nurkasid. Hiljem liitusid ka 45 kraadised nurgad. Värvusteks olid ainult põhivärvused, muid ei tunnistatud. Kuulsamad kunstnikud: Charles Edouard Jeanneret, Amedee Ozenfant, Gerrit Thomas Rietvald, Theo van Doesburg. Funktsionalism Kunstikool Bauhaus, Walter Gropius, 1919. Funktsionalism Jõhvis asuv funktsionalistlik villa Funktsionalism Tööstur Kersoni funktsionalistlik villa Nurme t. 40 (1935, arh Edgar Johan Kuusik) Konstruktivism Tatlin's Tower, arhitekt Vladimir Tatlin. Konstruktivism , valminud 1934. Konstruktivism Ho Chi Minhi monument. Funktsionalism Ajakirjast ,,Maja" võetud maja joonis.
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus
· 9. Müüri talu · 27. Ala-Juusa talu · 10. Puru talu · 28. Eeverti-Mangu talu · 11. Püsniku talu · 29 Tamme pagar · 12. Raja talu · 30. Peetri töötuba · 13. Savi talu · 31. Põlva talurahvamuuseum · 14 Kuldala talu · 32. Seppa talu · 14A Põhjala talu · 33. Mäe-Hinno talu · · 34. Ojasilla talu 15. Krimmi talu · · 34A. Siilmandi talu 16. Nurme talu · · 35. Vahesaare talu 17. Roti veski · 35A. Kanarik-Jakobi talu · 18 Vana-Jaani talu · 36. Puraviku talu · 19. Sikajala talu Savi turismitalu Kuldala talu Ala-Kure talu TÄNAN KUULAMAST! :)
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valiku...
Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad Sauga valda Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 7,5 km ja
· Eesneri Eedi, kellele meeldib matsakas talutüdruk Maimu, jääb Aurukatla trumlisse kinni ning kaotab käe. Naised on paanikas ning ka talumeestel on kahju, et noor inimene eluks ajas sandiks jääb. · Taavet tahab samuti (nagu ka Paul), et Lukisepa Elmar tema viljasaagile mõne osa juurde lisaks (NB! Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud). KOLMAS TANTS · Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo Paul koos omakaitse meestega loodavad mustlase Aiastelt leida, kuid võtavad kinni
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit,
(naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed) mees sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Marek Niit 200m jooks 21,04min 23 400m jooks 45,80min 11 400x100m teatejooks 39,52min 12 Tiidrek Nurme 5000m jooks 14:13:89min 10 Roman Fosti maraton 2:17:54min 18 Ilja Nikolajev maraton -katkestas- - Rasmus Mägi tõkke jooks 49:06sek hõbe Jaak Heinrich Jagor tõkkejooks 52:67sek 34 Mart Muru 400x100m teatejooks 39:52sek 12 Märt Israel kettaheide -katkestas- -
harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde
kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20
• Kirjeldav: Absolutvodka, kinder surprise, Lego, Pizza hut, Peetri pitsa, Söögiplats, Bearhouse Rebränding – kalevi mesikäpp – karu tehti ümber – Coca-cola – nime disaini on koguaeg muudetud, Pepsi, – Apple – disani muutus, Microsoft logo muutus, HP – varem kandiline praegu ümmargune – Animal planet – disaini muutus – KFC – disaini muutus, Mcdonalds kaubamärgi muutus, – Nurme seep – Shell bensujaamad – Ford logo muutus Segmenteerimine Valemivihik: • Põhikooli – keskkooli õpilased • Laste vanemad • hypermarketid nt. Selver, prisma • Väikesed eraldiseisvad kantselei poed nt. Knopka • Koolid • sots.ametid, kes aitavad koolilapsi • Koolikonkursite läbiviijad nt. Matemaatika olümpiaadi läbiviiad • Koolimessid nt. Haridusmess Apple Iphone: • mobiilsidevõrgu poed • apple poede esindajad
1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi seesama aken küünlaid, sigarette, Kui näeksin esimest kord oma olemise 19231927 sahhariini pakkuv. halja Ja sääl seesama juudilastest mustav - kesk kollapäeva nurme - oksa õite- · 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST õu. vahutust! PÄEVAST. Luuletusi 19231927 Niisama ruttavatelt tõukeid pihta saan. Uus paradiisiaiast esimese päeva · 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid Ja teed tuulesõõm 19271929 kurbporist täpitavad lumeläätsed. Maju mins läbistab, mul külvab hinge
................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte...............................
Ja lained hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved – Oma saart aga otsin ma. Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine
omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha. - Kombineeritud hüperoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta taha. - Segaastigmatism: üks fookus tekib võrkkesta ette ja teine võrkkesta taha.
Nurtu kool Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada. Ehitati uhke mõisahoone ja vajalikud kõrvalhooned. Osa neist hoonetest on veel olemas, nagu valitseja maja, magasiait, kelder jt. Mõis sai nimeks Uus-Nurme (Neu- Nurms) ja oli piirkonnas üks nooremaid. Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust. Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud häärber tühi ja mõisa maad rendil. Neil aastatel asutati üha rohkem ja rohkem küla- ja vallakoole. Koo...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas muusika suudab inimesi ühendada? Referaat Juhendaja: Maili Nurme Tartu 2010 Sisukord - Sissejuhatus .......................................................................................................................................3 - Uurimuse taustast...............................................................................................................................4 - Meetod.............................................................................................................................
aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse laiarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 1435 mm (4 jalga 8½ tolli)
Mühistes metsades läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külmetand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. Kevad jäi Underile kõige rohkem südamese, sest see peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus...". Ridalale on kevadmotiivid samuti kesksel kohal. See helendab, helgib, särab, sätendab, ,,...Südames midagi salaja tärkab...". Mulle meeldib Ridala sõnakasutus kevade kohta, sest see on aastaaeg, kus tõepoolest nii on, kõik ju
Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud kihutama talle keresse valangu ja asi nudi. Kuid partisanid olid vtnud mu relva, visin vaid nppida risti, kuni tuli ingel ja teatas: (Olete hiljaks jnud, taevas on tis teie ohvreid!) Allan Tempel leegionr Ema tles:hoia karja! Isa nkas:narrid nurme! petaja hiskas:Eestmaa! Kallim kutsus:tule tagasi! Leitnant lugas:torma edasi! Surm sosistas:siia savvi! Viivika Ma pidin sndima septembris, kuid saksa sdur li jalaga ema ja ma ruttasin,et nha pikest. Mul polnud isegi nime, kui mind ahastades pandi rskesse hlli,kus on nii klm. Tuuled,jutustage, kuidas lhnab ristikhein ja naeratab pidudel akordjon. Jutustage,tuuled! Uno-Johannes Kink Leban tundmatuna hes vennashauas Tsehhimaal,ega saa kuidagi iialgi Haralasse isale emale teatada,
Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/
3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk"
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme
lükkab hoogu takka tahad sa seda või mitte. Tegelased: · Ania Levenova · Dr. Albrich Kreuz · Reelika Mäger · Ema Agnes Levenova · Isa Grigori Levenov · Hulluarstid internaadis Fremm, Eva Karlsson, Maria Liivalaid ja Öpik · Koolikaaslased, tähtsamad ehk Sten, Markus, Oliver, Peeter ja Karl · Kirikurahvas · Linnarahvas · Juhuslik mööduja Nurme puiesteel 3
rekordi. Paraku kuulus Sei omal ajal selle tulemusega Euroopa tippklassi, Mälberg leppis kohaga kolmandas kümnes. Elina Partõka, 200 m vabaujumise 28. Elina Partõka oli üks vähestest Eesti ujujatest, kes rahvusrekordi püstitamise järel sügavat nördimust tundis. «Koht loeb, mitte rekord,» olid Partõka sõnad vahetult pärast olümpiastarti.Partõka oleks iga kell Eesti rekordile eelistanud pääsu poolfinaali. Tiidrek Nurme, 1500 m jooksu 27. Nagu kõik viimasel hetkel olümpiale pääsenud kergejõustiklased, suutis temagi positiivselt üllatada ning jooksis välja Eesti rekordi. Samas tuleb tunnistada, et tasemelt ei luba see rekord kuigi kõrgeid kohti püüda, ent plusspunkte lisas fakt, et lõpuks oli Eestil jooksja tiitlivõistlustel. Andrei Jämsä, sõudmise paarisaerulise ühepaadi 17. Veel poolteist aastat tagasi valmistas isegi tühipaljas sörkimine Andrei Jämsäle raskuseid. Nüüd saavutas
369 25.37 25 2.12548 2.13 2 alt nupu abil ära!) SÜNNIAJAD JA NIMED Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index
Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula /
maaletooja. 1996.a. esindame firmat New Holland. Aasta aastalt on lisandunud esindatavaid firmasid ja täna müüakse ning hoooldatakse praktiliselt kõiki põllumajandusmasinaid. Alustades ühest inimesest on firmas praegu üle 40 töötaja. 2003.a. valmis meie uus esindus, mis võimaldab kliente teenindada kaasaegsel tasemel. Neid esindavad ka diilerid OÜ Rodnas, Rapla Maakonnas, Kehtnas ja OÜ Lemar Auto Lääne-Virumaal, Viru-Nigulas. Aastal 2008, 20 juunil avasime Pärnu lähedal Nurme Tehnokülas uue müügiesinduse. Aastal 2010 alustas tööd esindus Järvamaal, Paide vallas, Mäos. 1. MAKROKESKKOND 1.1 Ärikeskkond Keskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis meie tegevust igapäevaselt mõjutab. Nii nagu inimestel peavad neid ümbritsevas keskkonnas hakkama saama, nii tuleb ka ettevõtetel arvestada neid ümbritseva keskkonna tingimustega. Seega võiks ka ärikeskkond iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet
teadis või teadma pidi (TLS, 2008, § 16) 5 Internetiallikas autorita Pühapäeval, 8. septembril Tallinna kesklinnas toimunud SEB Tallinna Maratoni 10 km jooksu võitis uue rajarekordiga 29:02 David Kogei Keeniast. 10 km distantsile registreerus kokku 14 890 võistlejat, kellest 7689 olid jooksjad ja 7201 kõndijad. David Kogei järel tuli teiseks senine 10 kilomeetri rajarekordi omanik, mitmekordne SEB Tallinna Maratoni 10 km distantsi võitja Tiidrek Nurme, kes tulemusega 29:58 ületas oma seni joostud rajarekordi 30:04. Kolmandale kohale jäi eestlane Nikolai Vedehin, kes läbis 10 km ajaga 30:58. Naistest võttis 10 km esikoha staazikas jooksja Jelena Prokopcuka Lätist, kes ajaga 33:18 ületas senise naistearvestuse rajarekordi, mis kuni tänaseni kuulus 34:17-ga leedulannale Rasa Drazdauskaitele. Ajaga 33:50 tuli naistest teiseks keenlanna Tabitha Gishia Wambui, 36:43-ga jäi kolmandaks Remalda Kergyte Leedust. Eesti naistest oli
Alvar Aalto konsooltool (1938--39) 38 17.10.2011 Alvar Aalto taburet "L" Viiburi raamatukogule (1932--33) Alvar Aalto Paimio tool (1932--33) 39 17.10.2011 Alvar Aalto tool (1931--32) Funktsionalism Eestis 1920.-- 1930. aastail Nurme 40 (Edgar Johan Kuusik 1935--36) 40 17.10.2011 Rakvere gümnaasium (Alar Kotli) Funktsionalismi rakendati Eestis laialdaselt avalike hoonete (koolid, kinod, hotellid) rajamiseks. Herbert Johanson 41
juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade. Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning
põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning põhjaosas Puiatu, Anna ja Nurme kandis Tallinn-Tartu mnt ida poole jääv ala.Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris).Paide vallas asub kaks suplusjärve Matsimäe Pühajärv ja Tarbja tehisjärv, mis on Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Sood,rabad Soid ja rabasid on Paide vallas palju, neist üks müstilisemaid oma iidsete pärnadega kaetud rabasaartega on Iiripillisaare raba
O. Looritsa järgi oli ohverdaja puhtais valgeis rõivais, puhtas pühas paigas, puhta siira südamega. Lapseliku usalduse, andumuse ja ühtekuuluvustahtega esitas ta oma lihtsad palved, mis polnud mingid elutuks kivistunud sundvormelid, vaid elavast hingest tulevad, soovidele ja meeleoludele vastavalt varieeruvad elavad tundesõnad, tõelise ja sügava usulise elamuse tõlgendajad: “Madalad maajumalad, kõrged kodukuningad, nurmeisa-nurmeema, nurme kuldakuningad, tulge hoidma mu kodu, mu karja!” (Eesti rahva ajalugu I, 1932). Pühapaika hiide teatud tähtpäevadel koguneti kokku pidudeks. Ohvripidudel joodi õlut, mis tookord kandis nime “kahi”. Kultusekivid ehk ohvrikivid olid uskumustega seotud kivirahnud/rändrahnud, mis kandsid sellele osutavat rahvapärast nime. Selle pinnal oli looduslikke või tehissüvendeid (lohke), kuhu pandi ande. Eestis on praegu registreeritud 1700 kultusekivi. Kaitsevaimud ja haldjad
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jü...
saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi-Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu
b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c
Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
