7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9. Emili ema oskas valmistada eriliselt head a) meekooki b) vorsti c) ahjupraadi 10. Mis värvi oli Ida kleit, kui Emili selle lipuvardasse tõmbas? a) punane ja valge b) sinine ja valge c) kollane ja sinine 11. Kuhu pani isa Emili kinni iga kord, kui ta mõne vembu viskas? a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15. Emili peitis proua Petrelli käekotti a) vorstijupi b) hiire c) Ida nuku 16. Mille meisterdas Alfred Emilile? a) puupüssi b) puuhobuse c) puuauto 17. Mis oli sundaja teenimine
Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu
ühelt peolt, kus oli palju inimesi ja palju alkoholi. Tüdruk oli loomulikult ennast ahastusest täiesti täis joonud ja vaadates, et kena poiss tuli läks ta kohe poisiga tutvust tegema. Poiss sulandus rahvaga ja jõi ka loomulikult ennast purju, et mitte paista lollina et ta kainena tüdrukut ära kasutab. See oleks teiste silmis halva varju jätnud. Kui poiss oli piisavalt täis ja tüdruk ka, otsustas ta tüdruku kõrvaltuppa sahvrisse kutsuda. Kuna tüdruk oli peaaegu liikumisvõimetu läks ta poisiga kaasa. Poiss kasutas tüdrukut seksuaalselt ära. Hommikuks kui pidu oli läbi, ei mäletanud poiss midagi, aga tüdruk küll. Tüdruk otsustas selle juhtumi unustada. Kuna tal tekkisid aga tugevad kõhuvalud ja iiveldused mõne nädala pärast, otsustas ta teha testi. Tüdruk sai teada et ta on rase. Suurest ahastusest ei suutnud ta sellest kellelegi rääkida peale oma sõbrannade. Ta sõbrannad rääkisid talle
raamatu kirjutada. Raamatu pealkiri oleks olnud „ Suure seinakella käsiraamat“, mille jaoks oli ta eeskuju saanud „Hobuse kasvataja käsiraamatust“. Seega, peategelane oli igasuguste raamatutega kokku puutunud. Peategelasele meeldis ka „Laste rõõm“. 14. Hirmud( nii peategelase hirmud kui ka üldised hirmud). Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasel oli palju hirme nagu lastel ikka. Näiteks kartis peategelane õhtuti oma nukku. Tema vanaema viis Manni sahvrisse, et peategelane saaks rahulikult magama minna ning ei kardaks. Veel kartis peategelane maja, kui ta üksi kodus oli. Talle tundus nagu keegi justkui vaataks akendest välja,toas naksusid põrandad ning kapiuks vajus iseenesest irvakile. Samas, ei olnud peategelane ainuke, kellel olid hirmud. Näiteks, onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanema sees mure ning hirm riigilaenu maksmise, piimanormi ja majade äraviimise pärast. Lapsed ei olnud
1 idamaist maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Rehepapp seletas Jaanile, et see mida ta näost sisse ajas, oli seep. Kõige haledam koht raamatus: Kõige haledam koht raamatus oli minu arvates see, kui sulane Jaan toatüdrukut Luiset seksuaalselt ära kasutas. Ta läks Luise juurde ja ütles, et nüüd nad peavad pulmad ja vedas ta teenijakambrisse. Seal kiskus tal riided seljast ja surus padja näkku. Kui asi oli korda aetud, läks ta sahvrisse ja sõi uuesti seepi. Seal jäi ta mõttesse, et mida nüüd edasi teha. Kõik ta unistused olid täitunud. Ta peksis oma peremehe läbi, vägistas Luiset ja sõi ohtralt seepi ja mõne küünla. Kõige teravmeelsem koht raamatus: Kõige teravmeelsem koht raamatus oli see, kui Õuna-Endel läks Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis raskeid ja segadust tekitavaid küsimusi, mille peale kosija oskas ainult ropendada. Kõige humoorikam koht:
surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis
Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse.“ (lk. 12). Reinul oli kindel suhtumine, kõik mis oli seotud mõisaga talle ei meeldinud. „See ei üllatanud kedagi, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa.
peegel ning riided ja raamatud. Tulevikuasjad- apelsinimahl, nõudepesumasinad, külmutuskapid jne, olid neist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ettekujutamatud. Ema kõrvetas moosi põhja. Minategelane süüdistas teda kõiges, ka enda olemasolus. Minategelase onu oli lihunik, talle kuulusid saed, noad ja muud riistad, mis minategelast vigastada püüdsid. Õhtul kartis minategelane paljusid asju, ka oma nukku, Manni, kes oli kõva kui kivi. Vanaema viis Manni sahvrisse ning minategelane läks magama. Hommikul läksid ema ja vanaema Kõliniitu heina kuivatama. Mt jäi koju. Ta tahtsis järele vaadata, mis on mesipuud, mille katuse onu vahetevahel ära tõstab. Hädavaevu jaksas ta katuse üles tõsta, siis aga kukkus see maha. Mt. pistis käe tarru, ning ehmus, tundes oma käe all külma noatera. Ta uuris nuga, mässis tagasi paberisse ning pani tarru. Ta sai aru,
Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb.
Hundid rebivad kuradi lõhki ja söövad ära. Rehepapp läheb aga rahus koju. Kõige viimane peatükk selles teoses lõppeb nagu ka algas, sulane Jaaniga. Mees tulistab relvast armuleivaga vastu kiriku ust ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Kahjuks ei tea ta, mida oma jõuga teha ning läheb baari ja peksab läbi Koera Kaarli, kes teda halvasti kohelnud oli. Siis läheb ta mõisa juurde ja vägistab ära Luise. Kõige lõpetuseks läheb ta mõisa sahvrisse ja sööb seepi ning siis istub ta kivile ja jääb magama. 3. Tsitaate · ,,See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju." · ,,Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid." · ,,Mina olen kõigest hoolimata Lembitu järeltulija." 4. Arvamus Minu arvates oli see raamat parim, mida ma mitmete aastate jooksul lugenud olen.
Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5
Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5
Kaslaste hulgas ainulaadselt moodustavad lõvid pikaajalisi lähedalt seotud ühiselulisi gruppe. Lõvide perekondlikku gruppi nimetatakse praidiks Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Emaslõvid on praidis peamised kütid. Mõned loomad murravad teisi endale nii öelda sahvrisse. Väga harva juhtub, et lõvi läheb inimesele kallale. Lõvil sünnib tavaliselt 2-3 lõvikutsikat. Nagu kodukassidelgi on lõvidel pojad algul pimedad. Pojad on ligikaudu 30 sentimeetri pikkused. Lõvipõngerjad armastavad mängida vanemate sabatuttidega. Palaval päeval on lõvid varjus. Vanaloomad lösutavad, aga pojad mängivad. Kui õhtu saabub, teavad teised loomad, et lõvi läheb jahile. Nad teavad seda mitte nii väga õhtu pärast vaid üles tõustes lõvi möiratab
12 püsikliendiprogrammi ning korraldame kampaaniaid. Esimesel tegevusaastal teeme tugevat reklaami ja üritame tekitada klientides usaldust pakkudes kvaliteetset toodet. Tagasiside kaudu parandame ning arendame tooteid. Oleme kursis ka uute trendidega ja muudame oma tooteid pidevalt paremaks. Asenduskaupade oht Asenduskaupu on suhteliselt vähe. Kuid kui klient soovib mingit teatud toodet asendada , siis on tal võimalus minna Saarte Sahvrisse. Samuti on kliendil võimalus osta tooteid mahetalunikelt ja valmistada toit kodus ise. Teised toitlustusettevõtted ei paku täpselt sama valikuga menüüd nagu Mahedik. Et klient ikka Mahedikku tuleks, siis on ettevõte uuenduslik ning tegeleb pidevalt teenuse arendamisega. Tarnijate võim hinda määrata Tarnijate võim ei ole liiga suur, kuna baastooraine pakkujaid on turul mitmeid. Raskusi võib tekkida eksklusiivsemate toiduainetega ja mõnel juhul võib-olla ka tarnekindlusega
Alguses urisesid koerad küll Antsu peale kuid pärast said nad hästi läbi. Kassil oli sama maha lõigatud ning ühel pool polnud vurre. 5 Järgmised kaks päeva olid sisustatud jõuludeks ette valmistamisega. Kangaspuud võeti maha ja valmistati palju sööke jõuludeks. Vahepeal aga avastati, et keegi käib toite söömas ilma loata ja kahtlustati kassi, kuid Illimari isa kaitses teda. Ühel hommikul kui Illimari ema läks sahvrisse siis jooksis talle sealt Ants vastu ning siis oli selge, et Ants see söögivaras oli. Illimari isa läks vihaseks ja lubas kassi maha lasta, kui kätte saab, aga ainult sõnadeks see jäigi. Illimar sai jõuludeks uued linnast toodud kamassid. Ta oli nende üle uhke ning nii jäidki talle meelde need jõulud kui Kamassijõulud ehk lühemalt kassijõulud, sest nii oli lihtsam öelda. Pimedatel talveõhtutel olid kõik varem kodus ning siis loeti raamatuid ette. Samuti jutustas
ülesõidult tagasi. Leiti teine võimalus, kuid selleks oli vaja kulda. Marta oli oma ehtekarbi Tallinnasse jätnud. Taavi läks sellele järgi. Üheksas peatükk Taavi küsis metsavahilt juhiseid, kuidas kõige turvalisemalt Tallinnasse saab. Oli vihmane ning ta laenas Jüri Paarkuke vihmamantlit. Poolel teel võeti Taavi kinni. Arvati, et ta on saksa langevarjur ja Taavi dokumendid olid jäänud mantli taskusse, mis ta Jürile asemele andis. Ta pandi sahvrisse kinni. Taavi ei püsinud seal aga kaua, ta hakkas ust taguma. Tema vaigistamiseks virutas üks meestest talle vastu nägu. Peale toibumist kolkis Taavi taas. Seekord lasti ta välja, kuid ta peksti läbi. Talle määrati surmanuhtlus. Taavi ei maganud ööl enne hukkamist. Ta juhtis hukkamise ajal meeste tähelepanu mujale ja põgenes. Ta läks teeäärsesse tallu, kus teda kostitati ja raviti. Ta magas järjest öö ja päeva. Edasi läks ta pealinna. Tallinnas suundus ta Marta korterisse
ülesõidult tagasi. Leiti teine võimalus, kuid selleks oli vaja kulda. Marta oli oma ehtekarbi Tallinnasse jätnud. Taavi läks sellele järgi. Üheksas peatükk Taavi küsis metsavahilt juhiseid, kuidas kõige turvalisemalt Tallinnasse saab. Oli vihmane ning ta laenas Jüri Paarkuke vihmamantlit. Poolel teel võeti Taavi kinni. Arvati, et ta on saksa langevarjur ja Taavi dokumendid olid jäänud mantli taskusse, mis ta Jürile asemele andis. Ta pandi sahvrisse kinni. Taavi ei püsinud seal aga kaua, ta hakkas ust taguma. Tema vaigistamiseks virutas üks meestest talle vastu nägu. Peale toibumist kolkis Taavi taas. Seekord lasti ta välja, kuid ta peksti läbi. Talle määrati surmanuhtlus. Taavi ei maganud ööl enne hukkamist. Ta juhtis hukkamise ajal meeste tähelepanu mujale ja põgenes. Ta läks teeäärsesse tallu, kus teda kostitati ja raviti. Ta magas järjest öö ja päeva. Edasi läks ta pealinna. Tallinnas suundus ta Marta korterisse
· ,,Ema on see, kui sügavalt sisimas on armastus." Aldo A. Gomez, 7-aastane · ,,Emad on inimesed, kes poole ööni üleval istuvad, et vannilinast tehtud lambakarjusekostüüm hommikuks valmis saaks. Sest lambakarjusel tuli alles eelmisel õhtul meelde jõulunäidenist rääkida. Aitäh, emme!" Pam Brown 1 · ,,Mul on superema, kes küpsetab kooke, paneb need sahvrisse ja ei märka, kui ma nad ära söön." Mark Wickham-Jones · ,,Kui poleks emasid, näeksime me kõik välja nagu kartulikotid." Tony Martin, 12- aastane · ,,Ema on naisterahvas, kes ütleb: ,,Mine voodisse!" ja kui ta seda on öelnud, oled Sa hästi vait ja ta unustab Su ära." Aishling Nolan · ,,Emad on inimesed, kes on vihased, kui Sa oled kodus ja kurvad, kui Sind ei ole." Vinay, 12-aastane
väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike! Kord öeldi õnn tuli õuele Ja õu sai õnne täis Õnn tuuli siis ka kambrisse Ja kamber sai õnne täis Viimaks õnn tuli sahvrisse Lauta ja aita ka Rõivad veel mahtusid kohvrisse Siis pidi minema (iroonia) Metonüümia (kreeka k nimevahetamine ümber nimetamine) Tähenduse ülekandmine mingi tähendussuhte (ajaline, ruumiline, tähenduslik) alusel. Asjad ei sarnase omavahel aga on kuidagi seotud. Näiteks: Seinal rippus Viiralt (mõeldud on ta pilti); Joo ka üks klaas (tähenduse ülekanne anumalt sisule); Tal on osav sulg (inimene on osav, mitte ta kasutatud sulg)
Zara puhastas vaarikaid. Aliide tegi vaarikamoosi. Zarat ikka huvitas miks oli uksele kirjutattud tibla ja miks loobiti maja kividega. Aliide pakkus Zarale võimalikke põhjuseid. Zarat häiris Aliide rahulikkus. Zara mõtles, et saab Aliidega vähemalt igapäevastest asjadest näiteks toodete hindadest rääkida, kuid Aliide oli ikka liiga rahulik. Zara mõtles jälle et Pasa on teel siis ja teda ei takista miski. Zaral tuli meelde , et ta taskus on foto. Kui Aliide läks sahvrisse purgikaanet järgi, otsustas Zara, et nüüd on aeg tegutseda. 1991, Berliin Fotol on kaks noort tüdrukut. Zara näge fotol nüüd midagi mida ta polnud seal varem näinud, see oli tüdrukute süütus. Zaral polnud enam süütust ja kogu tema vara oli Pasa oma, ainult see foto oli tema oma. Vanaema oli selle foto talle andnud. Peale foto andis vanaema ka kaardi. Kaardile oli kirjutatud vanaema sünnikoha aadress, küla ja talunimi, Tamme talu. Fotole ja kaardile ole veel
Vinta vänta virrdi, Timpa-tampa tirrdi. Nip nap null, Sina oled kull! Kukk see istus õunapuul, Uhked laulud olid suul. Õun siis kukkus talle pähe, Sina mängust välja lähed! Ütle, kus on sinu maja, Tänav, number kõik mis vaja! Kui sa seda veel ei tea, Küsi emalt ole hea! ... LÕBUSAID MÄNGE HIIRED SAHVRIS. Väljak jagada nööri abil kaheks. Ühel pool on hiirte kodu,teisel pool sahver. Sahvris magab kass. Hiired peavad pugema vaikselt nööri alt sahvrisse. Kui kass ärkab,peavad hiired ruttu sama nööri alt oma urgu põgenema. Sahvrisse võib ka panna näiteks mingid vahendid (juustud) mida peab sealt ära tooma. Kassile võiks pähe panna kassi maski. VÕISTLUSMÄNG JÄNESED JA JAHIMEHED Rühm jaotatakse kaheks, jänesed ja jahimehed. Jahimeestel on pallid. Märguande peale viskavad jahimehed pallidega jäneseid. Kes saab pihta, kükitab maha. Pallid veeretatakse tagasi, et jahimehed saaksid nii kaua visata, kui kõik jänesed on kükkis
- Oaõievärvi hobused, neist müdises laas - värvid, lõhnad, maitsed jne. IROONIA e PILKAV TEESKLUS ! Öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele - Kapsapead ja kaalidintellektuaalid (H. Runnel). ! ! Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini Lihtne luuletus Jüri Üdi (J. Viiding) Kord öeldi õnn tuli õuele ja õu sai õnne täis õnn tuli siis ka kambrisse ja kamber sai õnne täis viimaks õnn tuli sahvrisse lauta ja aita ka rõivad veel mahtusid kohvrisse siis pidi minema METONÜÜMIA ! Sarnaneb METAFOORIGA tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires - oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor Sinise taeva latern; sinise taeva ratas - metonüümia Metonüümia lähtub objekti (nähtuse) enda (ja vähem teise nähtuse) ilmsetest tunnustest.
soovis. Et leib jääks täiesti puhtaks, pandi talla alla kapsaleht. Valmisvormitud leivapäts tehti pealt siledaks, pandi leivalabidale ning lükati ahju küpsema. Tavaliselt küpses leib poolteist kuni kaks tundi. Kui leivad olid ahjus, siis kriiskad suleti. Küpsenud leivad siluti üle leigesse vette kastetud käega ja kaeti puhta käterätiku või linaga, et koorik jääks pehmeks. Mõnel pool määriti ahjust võetud leivad üle kanamunakollasega. Hiljem viidi leivad sahvrisse hoiule. Enne tarvitamist pidi leib nädalat-paar seisma, et see oleks kõva ja peaks kauem vastu. Tihtipeale see nõue siiski ei kehtinud, sest kõik armastasid sooja, ahjust võetud leiba või ja piimaga süüa. Pärast leivategu oli talutuba meeldivat magusat rukkileiva hõngu täis. Magushapu leib ehk soojaveeleib Selline leib seisis kauem pehme ja maitses paremini. Igal perenaisel oli siin oma nipp. Vesi aeti keema ja sellesse segati rukkijahu nii palju, et sai paras paks tainas. Siis
Maanusega võiksime vahest ometi ve.el nõu leida, aga me oleme lossihärrat ennast pahandanud, ja seda ta ei kingi. Paha lugu. Väga paha lugu.» Seepeale valitses nõupidajate keskel tükk aega vaikus. Korraga kõlas õuest vali paugutamine hoovivärava pihta. Kõik kolm vaatasid kohkudes üksteise otsa. Tambet tõusis püsti. «Jaanus, sina peida Maanus ära,» ütles ta kärmemalt hingates, «mina lähen kuulama, mis nad tahavad.» Vanamees ruttas välja. Jaanus juhatas poisi sahvrisse, kust redel lakka viis, käskis teda üles ronida ja ennast hästi ara peita. Poiss ronis üles. Seni tõusis hoovis vali kära. Jaanus ruttas õnnetust aimates õue ning nägi parajasti, kuidas hoov ratsalistest täitus ning isa, raskest hoobist rabatud, maha tuikus. Äkiline, hirmus viha süttis noore mehe südames põlema, viha, mis muud ei tahtnud kui vihaalust sedamaid pihuks ja puruks lüüa. «Sulased, appi!» hüüdis ta valjusti ja langes 82
isegi - plangu alla maapinnale valge triip tõmmatud, siis oli tema imestus peaaegu kirjeldamatu. Ta ütles: «Ma ei oleks kunagi uskunud! Sedac peab ausalt tunnistama: sa vöid töötada, kui sa ainult tahad, Tom.» Kuid siis kahandas ta kütust, lisades: «Aga ma pean ütlema, seda juhtub küll väga harva, et sa tahad. Hüva, mine siis ja mängi, kuid vaata, et sa õigel ajal tagasi tuled, muidu saad naha peale.» Tädi Polly ofi nii vaimustatud Tomi hiilgavast saavutusest, et ta poisi sahvrisse viis, eriti ilusa õuna valis ja selle talle andis moraalijutluse saatel sellest, millise täiendava väärtuse ja maitse omandab ausa pingutusega teenitud tasu. Ja sellal, kui ta lõpetas sobiva pühakirjasõnaga, «õngitses» Tom endale ühe koogi. Siis lippas ta välja ja silmas Sidi, kes hakkas parajasti üles minema välistrepist, mis viis tagumistesse ruumidesse teisel korral. Mullakamated olid käepärast, ja silmapilkselt oli õhk neid täis. Neid vuhises nagu rahet
annaabi.ee 
