............................................................................................................. 34 LAULAN TUJU HEAKS .................................................................................................... 34 PEHME JA KÕVA ............................................................................................................. 35 KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA ..................................................................................... 35 VEERE, VEERE VURINAGA ............................................................................................ 35 MÄNGIME KLOTSIDEGA ................................................................................................. 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE ..............................................................................................................
keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng Eesmärk: Arendab kõneoskust ja lihtsamaid motoorseid oskusi. Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutused: ,,Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Tore sõber Eesmärk: Arendab lapse kuulamisoskust ja koordinatsiooni. Mängige tuntud laulumängu: ,,Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (Tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda, marssida jne.
järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb, kas kuuleb tähele vastavat häälikut või mitte. LOE! Eesmärk: õppida 2-tähelisi sõnu kokku lugema Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2 mängijat Vahendid: 2 tähtedega täringut Mängu käik: Laps veeretab mõlemat täringut ja loeb täringutelt kokku saadud silbi ette. TÄIDA KORV ... Eesmärgid: õppida tundma juurvilju ning söögiseeni, õppida üldistama
(M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9) 23 Õpetajaraamat 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks K. Tammik "Lahti-kinni" Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks, lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks! Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii, lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii! Lapsed teevad sõnadele vastavaid liigutusi. Lehvitades ütlevad kõik: "Head aega!" Saksa lastelaul "Lõpulaul" Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. On otsas meie tantsud ja lauldud meie laulud. Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 132) 11.4. Lohutussalmid Liisusalm "Suri-muri" Suri-muri, halb ja kuri, karga välja lapse seest!
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t
"Enda" kohta käivad sõnad on kirjutatud väiksemnalt kui esimesed sõnad, kuid endiselt on need suured, väikeste trükitähtedega ja punased. Nagu eelmiseidki sõnu tutvastakse ka neid ühekaupa, teised sõnad on sel ajal ära pnadud. Jällegi kehti b nõue, et laps peab olema heas tujus ja ta otsene ümbrus peab olema võimalikult vaba segavatest tegurites. (samas:149) 10 "Enda" kohta käiv sõnavara sisaldab kahtekümmend sõna: käsi, sõrm, jalg, põlv, säär, silm, nina, kõrv, keel, kõht, pea, suu, õlg, huuled, varvas, hammas, juuksed, käsivars, küünarnukk. (samas: 149) Alustada tuleks kehaosa tähistavas sõnast "käsi" . Kõigepealt võtke lapse käsi ja öelge selgesti:"See on käsi." Laske lapsel kätt vaadata, öelge uuesti käsi ja pigistage kätt. Siis hoitke lapse silme ees sõna "käsi" ja öelge taas: "See on käsi." Seejärel talitage niisamuti nagu sõnade ema ja isa õpetamisel.(samas:150)
*Kui täiskasvanu on võimeline end vaimselt pingutama tahtlikult, siis väikese lapse kontsentratsioon algab käelisest tegevusest. On lapse käsi tegevuses, areneb ka kontsentratsioonivõime, laps tervikuna. *Käelised tegevused ei arenda mitte üksnes lapse füüsist, vaid talletatuina alateadvusse moodustavad alusmüüri vaimseks tegevuseks. Käsi on intellekti tööriist. *Laps tahab teha kõike, mis täiskasvanugi, ainult et vilumuse saavutamiseks onlapsel vaja end treenida. Liigutus, mis on aastatega täiskasvanule omaseks saanud, saab lapsele selgeks siis, kui seda talle aeglaselt ette näidatakse. *Täiskasvanu ülesanne on kujundada kasvukeskkond selliseks, et laps saaks sotsiaalses mõttes kõige tundlikumas eas, see on 2,5-3 aasta vanuses(kindlasti aga enne 4. eluaastat) muutuda tasakaalukaks, oma tegevusest rõõmu tundvaks inimeseks. Selles eas kaovad soovimatud iseloomujooned(kapriissus, lärmakus, tarbetu rahmeldamine) õiges kasvukeskkonnas iseseisvalt.
ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). Areneb sõnade kasutamine muutevormides. 3-aastased 3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel. Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise
Siis aga päike kõik ära kuivatab TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring. ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas TEGEVUS: ronige jälle näppudega. Selle populaarse inglise lastelaulu Incey Wincey Spider viisi saab kuulata internetis aadressilhttp://www.bbc.co.uk/cbeebies/tweenies/songtime/songs/i/inceywinceyspider.shtml NUMBRISALMID Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed loendamisega algust teevad, on see nende jaoks salm nagu teisedki salmid. Arvatavasti saavad nad aru, mida tähendab 1-2-3, kuid 6-7-8 ei seostu nende kujutluses millegagi. Kui laps juba tunneb järgnevust 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10, hakkab ta arvu tähendust tasapisi taipama; teda õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite järjekorra segi, loendamine vajab palju harjutamist. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud
Lisaks peaks selles vanuses arendama kuulmist. Seitsmendast elukuust alates hakkab imiku lalisemises tekkima mingisugune süsteemsus ning ta võib sarnaseid häälikuid kordama samasugustes olukordades. See aga viitab sellele, et laps väljendab ennast juba mõtestatult ning lalisemine allub tema tahtele. Jätkata tuleks kõiki endiseid tegevusi, et beebi saaks edasi arendada oma kõneoskust lisaks võiks lapsele igapäevaste asjade nimetusi korrata näiteks auto, kass, koer, tool jne. See on suureks abiks kõne arenemisel. Tõenäoliselt ütleb laps oma esimese sõna kümnenda ja kaheteistkümnenda elukuu jooksul. Mitte mingil juhul ei tohi lapsele survet avaldada esimese sõnaga, sest iga laps on erinev, mõni alustab rääkimist enne esimest eluaastat mõni hiljem. Lastel tähendab selles vanuses tihtipeale häälikute kombinatsioon mõnda sõna, näiteks minul oli ,,ll" lill ja ,,nana" vanaema
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu..................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6. Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib. Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimub kiiresti. N
15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjust. Vahend. Telefon Reegel. Mängija, kes kuulis viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna. Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. liikuvad ko
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1
nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
Ta tõi võrdluse, et kui me last mõne asjaga tahame tutvustada, siis ei tule me selle pealegi, et alustada tutvustust kraest ja käistest. Me näitame kuube täies tükis. Analoogiliselt sellega peaks ka lugemismaterjali pakkuma kohe terviklikumal kujul kui üksikud tähed. Sellise meetodi korral alustatakse harjutamist suuremast ühikust sõnast, lausest või jutust tervenisti. See lahutatakse osadeks jutust leitakse teatav sõna, sõnast eraldatakse täht (kui sõna on kirjas) või häälik (kui sõna esitatakse suuliselt) jne. Õppimiseks ei ole vaja spetsiaalset õpperaamatut aabitsat. Selleks sobib mis tahes kirjandusteos. Kui laps on esimest lehekülge lugema õppinud, ei saa järgnevad leheküljed talle enam erilisi uusi raskusi valmistada. Õpetaja moodustas liikuva aabitsa tähtedest raamatu esimese lause. Ta luges selle lause mitu korda ette ja näitas sealjuures iga üksikut sõna. Seepeale
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
samuti ka õdede vendade suhted. Nõuab väga palju tähelepanu. Kui vanemad pole rolle ära jagatud,siis ei toimi perekond ja on pidevad tülid. ATH laps on rohkem kiindunud emasse. Need inimesed, kes tegelevad ATH lapsega tuleb kindlasti paika panna ühised kasvatusreeglid, sest see on väga oluline ja et kõik ka nendest kinni peavad. NT. Kui kodus toimub mõni üritus ja ATH laps läheb koguaeg magama kell 21.00,et siis ka see päev järgitakse seda. Parimaks koduloomaks on neile kass. Päevakava Tema jaoks on kindlasti oluline kindel päevakava. Näiteks kui magamaminek on kell 21.00, et siis kuskil 20.00 anda lapsele hoiataus,et hakkaks mängimist lõpetama. Enne 21.00 võib lugeda ühe muinasjuttu aga kindlasti ei tohi lugemise ajal talle otsa vaadata ega silm sidet. Samuti ei tohiks olla enne magama minekut ühtegi energilist mängu.Kui on peres mitu last, siis tuleb kindlasti jälgida, et kõik lapse saaksid ühepalju tähelepanu.
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
....5 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID..........................................................................................5 6 MÄNG...................................................................................................................................6 7 JUTUTAMINE.......................................................................................................................6 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE...................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...........................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine...................................................................................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
