9^ ,!i-r' I t'xv^tvLi l.HAaf tlc t,wlaOt tUgtnd*ad f/' /r1(t-L!dA t''Jp .rL. ^"ttni a S . h*' mt ltuStttdannt maal4!'/r,i ,,frl fr,ta&ls L4/'t4& , t<'I &l. /rLL 5ciatr41, a4& maalu+21' a,*tqacl LaazAtnddsa.ta. t lGw'huLl''oc!": ir l^.tL &- r zW r:il ,4 ti 4J '0tt& haza| t!
EMA KEETIS PUTRU Näpulastel on kõht tühi. Ema keetis putru, (ringita näpuga lapse peopesas) pani võid sisse, pani soola sisse, (imiteeri) puder sai valmis. Andis süüa Pöialpoisile, (anna pöidlale) andis süüa Kotinõelale, (nimetissõrmele) andis süüa Pikk-Peetrile, (keskmisele sõrmele) andis Nimeta-Matsile, (sõrmusesõrmele) andis Väike-Atsile. (väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu, kus on meie kiisu? (ringita näpuga lapse peopesal) Trepist üles, trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda lapse kätt õla poole) trepi alla peitu! (kõdita lapse kaenlaalust) SILE TEE Laps istub põlvedel. Sile tee, sile tee, sile tee, (kõiguta põlvi paremale-vasakule) künklik tee, künklik tee, (hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane,
Taolisi poeetilisi mõistatamisvormeleid on kolm pesakonda: 1) mõlle-algulised (mõlle-rõlle ~ -rõlla ~ -rille ~ -ralle ~ -ralli jts. ning mõlleri(da ~ -ga) ja mõllerpuu): Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad (vokk); Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul (kirju tekk); 2) mõõl(d)u ja mõõr(d)u (ka miilu ~ maalu ~ mõõri vmt.): Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (lapsehäll); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehtse metsa, läbi alta harva metsa (lambarauad); Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve rootu (pastlapael); 3) mõn- või mun-algulised vormelid, nt. mõnne-sõnne, munnad-sunnad, mõnnerpuu jts., valdavalt mõistatuses pajaahelate kohta, nt.: Mõista, mõista mõnne-sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse
Lehvita neid, lehvita neid , lehvita neid nii. ( Nunnukad, 2009) Kiisuema keedab putru ( teed peopesal ringe) annab poistele süüa, annab ühele poisile , teisele poisile ...( painutad kordamööda näpud alla ) poistel kõht täis. Kiisuema läheb vett tooma - külm vesi siin ( kõditad labakäe juures) tipa tapa - soe vesi siin ( lähed käsivarre keskele ja kõditad seal) tipa - tapa , vesi keeb mull- mull - mull ( lähed kaenla alla ja teed kõdi - kõdi ) Miilu-maalu miisu, musta kassi kiisu (tõmbad oma peopesadega lapsel õlgades üle kõhu varvasteni) tip-tap-tip-tap (kõnnid näppudega varvastest kõhuni) üle kesa (näppudega üle kõhu) sinna kus on hiirepesa (näppudega kõhust kaenlaauguni). Väiksed silmad sinised (paitad näpuga üle silmade) väiksed kõrvad punased (näpistad õrnalt kõrvalesti mitu korda) väiksed põsed pudrused (silitad põski) ai-ai-ai (sasid juukseid) ja pai-pai-pai (silitad pead). Iga rida tuleb kaks korda läbi laulda
annaabi.ee 
