See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani Viib enesepettuse sära. Ah, üda lööks külmaks rauani, Kaoks seegi pettus ära. * Üksik tee Tee üksik, rahul, vaiki, Ja ümber kõrged puud, Ta ümber kased ja männid, Neil sügis annab suud. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kollaseid lehtesid, Neid eile tuul maha toonud, Kui raputas metsasid. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kullaseid lehtesid, Ja kullane ise on vaikus Pärast tormi vaevasid. Ja kullane ise on vaikus Kuldkollase kase peal, Ja kullane ise on rahu- Mänd helehaljas seal! * Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda, Täht süttib ehk taevas su üle veel, Lill tärkab su haua pinnast, Ja sinu mõte ja sinu meel Kord tuksub su rahva rinnas-
3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana Nii aus, nii vaikne, kui mullake; nii mullane, ja mõtteis nagu nii selge ja õige nii vagune. Ja kullane. Ja mõtteis nagu, See on mu ema, nii aus ta; mu mullake, nii vaikne, valul see on mu ema ja sõnata. mu kullake! LUULETUS LAULJA JA TEOSE KOKKUVÕTTEDS KOIDULA LUULETUS FILMID 1 JA KIRJAND AHISTAMISE KOHTA LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealt Langevad oru sisse Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja
sest paljud rahvad uskusid, et kivi kollane värvus tuleb päikesest. KEEMILINE KOOSTIS JA VALEM • Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne r ombilise süngoonia mineraal. • Valem: Al2(SiO4)(F,OH)2 FÜÜSIKALISED OMADUSED • Tihedus: 3,49...3,57 g/cm3 • Kõvadus: 8 (etalonmineraal) • Läbipaistev • Läige: klaasiline • Värvus: Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. AVASTAMISE AJALUGU • Topaas leiti esmakordselt Punases meres oleval Topazose saare pealt, vanade kreeklaste poolt. KASUTUSALAD Ehted: • Sõrmused • Prossid • Kõrvarõngad • Kaelakeed Meditsiinis: • Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul.
ainestikuks on gümnaasiumi õpilaste omavahelised suhted. Filmi alguses "populaarsed" ja "nohikud" teineteist ei salli, kuid lõppeb film ikka nii , et populaarseim õpilane armub nö. nohikusse ja kõik elavad õnnelikult edasi. Üks suu Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõtteis nägu nii vagune. Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake! Autor armastab oma kodumaad ning austab seda kõike, kus ta on sündinud ja elanud. Ka kõigest sellest , mis on toimunud kodumaa pinnal peab ta lugu ning leiab, et see maa on elamist väärt. Luuletus tuletab mulle meelde mu vana-vanaema, kellele otsa vaadates meenusid just sellised omadussõnad, mida luuletuses kasutatakse. Kui aus olla , siis tekitas tema vana ja mõtteis nägu lausa hirmu
ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga, vaene võõrsil hingata. Tevatuuled, armuhuuled, kndke koju mu tervised! Kallis kodu Karl Eduard Sööt Kus su kaunil kingurinnal kasvab kasemetsake, seal on minu kiigekohta, seal mu kodu kullane. Ei seal vaevata küll kaldu viljasaaki salvesse, ei seal tundmata küll ole leinahääled minule. Aga siiski, oh kui kallis, oh kui kallis mulle ta! Ta on minu õnnerada, mulle armas otsata. 3 Iga kodu on jääv Ellen Niit Iga kodu on jääv, on unumatu, kui ta üldse on olnud kodu üks habruke võrk, taaspunumatu, ummissõlmede lõputu rodu
KÕNNIB PIKA PINTSLIGA, Kuskohast need puulehed teavad, KIRJUKS MAALIB METSAD, MAAD, Et aeg on neil kollaseks minna? Mismoodi nad teavad, et peavad SIIA PRUUNI, PUNAST KA, kirjuks värvima küla ja linna? VAHER KIRJU KUUE SAAB. KULLANE SÜGIS kõnnin mööda toomemäed, vahtralehti täis mu käed. Lehu on oksal kollane, sügis on ju nii kullane! TUNNED SA, KES ON SEE MEES? Muinasjutud Rheingau mägipiirkonnast Altenbergist pärineb lugu vahtrapuust, mille üks talumees maha võtta tahtis. Tema juurde astunud salapärane naine ja küsinud, milleks ta puitu kasutada kavatseb. “Laudadeks ja toolideks,” vastanud talumees, “sest ma tahan Martinaga abielluda
teise järel- ikka omalaadsel viisil. Edasi minnes näeme, et esitatakse kõigepealt- esimeses stroofi ühe värsi kordamisega- põhimulje ( Ja mõtteis nägu) ning lisatakse sinna uued külad ja kujutelmad ( nii aus ta). Kolmanda stroofi esimesed värsid kinnistavad nii neid teise stroofi uusi kõlasid ( nii aus, nii vaikne) kui ka esimese stroofi kõlaelementi (kui mullake) pisut teistsugusel kujul ( nii mullane) ja lisavad uued, osalt riimkõlalised ( nii selge ja õige / ja kullane ). Need läbivoolavad kujundid jäävad helisema ka lugejas: mõtteis nägu, nii aus, nii vaikne ning lisanduvad ka mullake ja kullake, samal ajal, kui teistegi kaasakõlamine veel ei lakka. Taolisi näiteid võib Juhan Liivi luulest tuua hulgaliselt, ka luuletuse ,, Üle vee", mida me täna juba kuulasime. Pikemas luuletuses ,,Emale" skitseerib kirjanik oma arenemisloo, mida iseloomustavad rõõmutu lapseiga mõisniku poolt tagakuisatud vanemate vaeses kodus, heledamaid hetki
Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil. Kuju kannab tüüpilist arvukate kaunistustega krooni, mida nimetati ka "kiivri krooniks". Horisontaalne kullane peavõru, värviline riba üle krooni, mis jookseb aasana kokku ja keskele tagasi. Värvidest kasutatud kollane, punane, sinine, roheline. Võrreldes teiste Vana- Egiptuse skulptuuridega on büsti õlad puudu, näha ainult rangluud. Kuju on heade proportsioonidega. Näojooned: kõrged põsesarnad, pikk ja kortsudeta kael ja väga kitsad kontuurid. Mõlemad näo pooled on sümmeetrilised .Jume on roosa-pruunikas ja tundub värske. Lisaks täielik make-up, kulmud ääristatud, huuled pruunikat
Lühidalt kokkuvõttes, eestlasest ei saagi ennem aru, kui pole tutvunud ta ajaloo, kultuuri ja pärimusega. Öeldakse , et eestlane on külm ja arg rahvas. Julgen väita vastupidist. Me oleme küll väike, aga see-eest vapper ning usin rahvas, kes ei löö risti ette ka õige raskemate katsumuste ees. Nagu ka mina, kui eestlane. Lõpetuseks sobivad ehk kõige paremini ühe tuntud laulu read:' 'Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal, taadimaa, memmemaa endiselt on ta:tasane, kullane, kivine, mullane,pilvine, tuuline, ootust täis.'' Olen uhke et olen eestlane.
Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Teadaolev maailma suurim teemant on 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit tonni ehk 10 miljardit triljonit triljonit karaati (suurim Maa-pealne teemant kaalub 530 karaati), asub Kentauri tähtkujus meist 500 triljoni kilomeetri kaugusel (st valgus liigub sealt siia 50 aastat) , tema ametlik nimi on valge kääbustäht BPM 37093 ja hüüdnimeks biitlite loo järgi Lucy. Topaas Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. Ta on hinnaline vääriskivi.Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. Topaasi seostatakse tarkuse, rikkuse ja küllusliku eluga. Ta kiirgab sisemist valgust, mis võidab pimeduse. Meeletasandil soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust. Topaas kujutab valguse poole sirutuvat teadvust
FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l. Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a. 10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega. Näide: Sõna kala - lihthäälikud on k, a, l, a. Sõna kallas - lihthäälikud on k, a, ll, a, s. Sõna kullane - lihthäälikud on k, u, ll, a, n, e. 11. Häälikuühendi moodustavad sõnad kõrvuti esinevad kaks või enam vokaali või konsonanti. Näide: Sõna korstnale - häälikuühend on rstn. Sõna sain - häälikuühend on ai. 12. Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluv vokaalühend. Näide: Sõna laud - diftong on au. Sõna ilusaist - diftong on ai. 13. Konsonantühendiks ehk kaashäälikuühendiks nimetatakse kaht või enamat sõnas
Luuletuses ,,Üks suu" on Liiv temale omases laadis kirjeldanud emaarmastust, millega tänase päevani lugejad väga kergesti samastuda saavad, see on kindlasti ka üks põhjus, miks tema looming on nii palju tähelepanu pävinud ja miks seda nii väga armastatakse. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake! J. Liivi iseloomustamisel on teda nimetatud kõige eestilikumaks luuletajaks ja usun, et tema isamaalise sisuga luuletused annavad selleks ka põhjust. Võib ka öelda, et tema tõi eesti luulesse realistlikuma vaate ja rahvaliku elutunnetuse
Luuletusi tuleb siia umbes kolmkümmend tükki. Luuletusi ise tegelt eriti ei loe pole huvi niipalju tundnud. 4 Mine ära Juhan Liiv Mine ära, mu noorus, sa -- sind mina näha ei kannata! Mine ära, au kõrguste unistus, nagu paha südametunnistus! Mine ära, igatsus tuline, tegude himu, lootus kullane. Auline eesmärk, au varigi, minge -- ülearu olete! Minge sinna, kus mehed valmivad, laulutarkade lauas istudes, vanatarkade juttu kuulates, kangelaste tegusid imestes. Minge sinna ja viibige nende reas -- lootus ja tulevik on ju nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodule kaunile kaitsejaks. Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te, mulle miks okkaid puistate rinnale haigele, rinnale haigele!
Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid
:,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. :,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull' sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,: Tüdruk, armastan päikest ja tuuli Albert Uustulnd / Albert Uustulnd Öö saabund sadama üle, laiutab lahtede suus. Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu. Tean, et mu tüdruk sa magad, tean, et sind suigutab tuul. Sinust mu akende taga jutustab kullane kuu. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüdruk, sinust ma unistan vaid. :,: Oi neid kirsina punavaid huuli! Tüdruk, ütle mul, kust sa need said? :,: Kauguste kutset kui kuulen, see mind nii rahutuks teeb. Selles on meri ja tuuled, selles on sinavad veed. Sinul ja tormil ja taeval, midagi ühist on teil. Koos mulle meenute laeval 34
17 LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel! Kus orasel, kus orasel? Siin orasel, siin orasel! Ja suur, ja suur!" " q Lõokene Johannes Käis Siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Lõokesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Lõoke, J. Oro, lk. 83. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2
Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve Päevaratas kullane, veere üles taevasse! Tule vasta, kuidas me, sinu lapsed oleme! Välgusõnad Välgukene- vennikene, välejalgne poisikene! Aitäh meile tulemast ja jälle ära minemast! Pimedusesõnad Pimedus pole ju üldsegi kole. Pimedus täis on asju häid. Tuttav on kõik, mida puudutab käsi, ettevaatlik vaid olema peab. Heakssaamise sõnad Suri-muri, halb ja kuri! Karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, naeratab ja kalli teeb Peresalm Minu emme ja minu issi, minu õeke ja vennake,