Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes elasid pühas Ife linnas Inimkonna ajalugu Rahvajutt… Lugu müristamisest ja välgust Metsloomadest on saanud maagilised tegelased, kes kujutavad endast loodusnähtusi. Looduse kummardamine Päiksejumal Kuujumal Ookeanide jumal Maajumal-Ala Küttimine ja ohud metsas Vanim tegevusala (oluline toiduhankimise allikas) Küti julgust hinnati kõrgelt Et jaht oleks edukas kasutati mitmeid tabusi ja rituaale Usuti hüääne, metsavaime Vihmatants Maagiline toiming Mõningad nõiad on sellele spetsialiseerunudki Hõimupidustused
4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel
marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on:
arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka kunstianne ning seni vaid praktilist eesmärki omavatest tööriistadest ja koopaseintest said esimesed kunstiteosed. Mida kaugemal üksteisest elati, seda suuremaks erinevused muutusid. Nüüd võis rääkida juba mitmest kultuurist.
Kuid elu jätkumiseks maal on vaja teotahtelisi inimesi, kes panustaksid ja teeksid midagi külarahva tuleviku nimel. Selleks tuleks ise haarata inistiatiiv ning panna käed külge, et muuta midagi paremaks. Igatsen tohutult kuhugi, kus oleks rahu ja vaikus ning leian, et selleks kohaks võiks olla mõni maakoht, kuhu saan tulevikus elama minna. Maal on minu jaoks tunduvalt paremad tingimused, kui jätta välja töö. Maal on kaunis loodus ning palju loomi alustades metsloomadest ning lõpetades koduloomadest ja lindudest. Maal elades tundub aega rohkem olevat, sest päevad algavad vara ning lõppeb üsnagi hilja ja selle ajaga jõuab tohutult palju toimetamisi tehtud. Maal on külarahvas, kes on alati rõõmsad ning on nõus kõigega aitama, hätta ei jääda kunagi. Nii nimetaksin mina rahu ja vaikust maal
screenplays of novels- romaanidest filmide tegemine the film is on at the mai cinema, to be present at the film premiere- olema rahul filmi esilinastusest a film director, a cameraman- filmi rezissöör, filmi operaator the film was rubbish, a box-office hit- film oli halb, kassahitt to shoot, shot , shot a film- filmi tegema the film has got an all-star cast- filmis mängivad staarid unusual shots of wild animals- ebaharilikud võtted metsloomadest exotic places- eksootilised kohad a good story developed with great care- hea lugu, mis hea hoolega tehtud an original approach to the problem- originaalne lähenemine probleemile an unforgettable performance by an actor- unustamatu näitlejate mäng the expresson of a new idea- hea isee esile toomine a silent film , a talkie, a dubbed film- tummfilm, kõnejafilm a black and white film, a colour film, a wide screen film, a coproduction film- laiekraanifilm, koostööfilm
Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju ja putukaid ning ka surnud loomi. Soojal aastaajal elab ta rohukõrtest tehtud pesas, talveks poeb maa alla ja teeb endale sinna pesa, mis võib ulatuda 1meetri sügavuseni. Keha pikkus13 cm. Saba pikkus 13cm. Kaal: 30-50g Kaelushiir 4 Kasutatud kirjandus ,,Euroopa Imetajad" lk 257-259 ,,Põhjamaa metsloomadest" lk 9 6. klassi loodusõpetuse õpik Interneti lehed: Wikipedia.com www.ypte.org.uk 5
Kuigi raha tundub olevat tähtis, on tähtsad ka inimesed meie ümber. Inimene peab sotsialiseeruma, et säilitada terve mõistus. Stephenie Meyer räägib oma romaanis ,,Videvik" ühest mitmesaja-aastasest vampiiriperest, kes on erinevates paikades aja jooksul omandanud korduvalt nii keskharidust kui ka kõrgharidust. Tänu sellele on nad oma ametikohtadel nii-öelda täielikud professionaalid. Nad on küll vampiirid, kuid kunagi ei tee nad kuritegu ega tapa inimesi, vaid toituvad metsloomadest. Vampiiripere on küll väga jõukas, kuid panustab pigem vaimsetele väärtustele ning üritab oma olemusest hoolimata veeta võimalikult palju aega koos inimestega kuna seitsmekesi isolatsioonis igaviku ääre otsimine oleks absurdne. Ma väärtustan oma sõpru-tuttavaid, kuid pean oluliseks ka vabadust, vabadust olla mina ise. Inglise luuletaja Samuel Taylor Coleridge on öelnud: ,,Mis muud on vabadus, kui sunduseta voli kõik õigused, mis Jumal andnud, ära kasutada." See
C ja D HEPATIIT Levivad vere ja teiste kehavedelikega. Vaktsiini ei ole. Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist. Kroonilised haigused, kuid paljudel haigetel ei ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese
filosoofid ning see on küsimus, mis on leidnud teistest küsimustest laialdasima rakenduse. Oma kohustuste esimeses raamatus, milles Cicero kõneleb poeg Marcusega, ütleb ta üheselt ,,elus pole olukorda, mis saaks läbi kohustuseta; ning selle järgimises avaldub kõik elu aulisus, nagu selle eiramises väljendub näotus". Cicero seisukohalt on inimesele antud elus kaks peamist rolli üks, kõikidele ühine, roll on omada mõistust ning sellega erineda metsloomadest, teine roll on kõikidel erinev ning sõltub igaühe loomusest, sellest, mis talle on iseloomulik ja tagab sellest tulenevalt sündsuse püüelda elu mõtte poole. Asjatu on püüelda selle poole, mida nii kui nii ei saavuta. Suurim eesmärk on saavutada ühtlus nii elus tervikuna kui üksikutes tegudes, mis on saavutatav vaid oma loomust järgides. Igaühe kohustus on tundma õppida iseend, oma vaimulaadi, et saada aru oma tugevustest ja nõrkustest
kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel
· esemine · uhkamine · Kehatemeratuuri mõõtmine · Inimese ja looduse seosed · Linnaelu ja maaelu erinevused · Teema "Inimene" kordamine · õhiteadmised inimese kohta Tööraamatu esimesel vastakleheküljel on ilus pilt loodusest. Iga teema ja alateema kohta on hulgaliselt pilte ja fotosid. Illustratsioonid motiveerivad teksti lugema, nad näitlikustavad materjali õhisisu, samuti aitvad tekste aremini mõista. Näiteks võib tuua fotosid metsloomadest. Iga foto on pealkirjastatud ning selle juures on ka skemaatiliselt kujutatud looma kujud. Teemade ja ülesannete pealkirjad on värviliselt esile toodud, on pilkupüüdvad ning tähelepanuköitvad. Põhiteemad on sinist värvi ja trükitud suuremate tähtedega, alateemad on väiksemad ning kas punast või helesinist värvi Tööraamatus on rohkesti skeeme, tabeleid, mis tooetavad materjali omandamist, teevad selle arusaadavaks ja kergendavad õppimist
elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. 8 Looduslike protsesside seatus ja tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud ja nagu öeldud, loodus tühja kohta ei salli. Kui rääkida näiteks metsloomadest, siis üks või teine liik paljuneb jõudsalt, kui tal on selleks soodsad tingimused piisavalt süüa ja vähe vaenlasi. Karmil talvel metsloomade toitmine ja läbi selle nõrgemate elushoidmine tundub humaanse tegevusena ja aitab ka elujõuetumatel ellu jääda, kuid ühel hetkel saab loomi liiga palju ja nad hakkavad inimest kimbutama. Metssiga tuleb ja tuhnib kartulipõllud üles, kitsed ja põdrad söövad ära noored metsaistikud. See teeb maaomanikele suurt meelehärmi
(Tarupettäi 2013) Kultuurilugu Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega.
sotsiaalse või poliitilise probleem lahendamisele. · Kuigi uurimistöö võib mingil hetkel tunduda mitterelevantne, võib see selleks osutuda aastakümnete mööduses. Kõik sõltub ajast, kohast, spetsiifilisest probleemidest ja publikust. Seega on uurimistöö relevantsus suurelt osalt igaühe individuaalne otsus. 3. Image- reality · Hüperreaalsus - koopiad on tähtsamad ning realistlikumad kui originaalid. Näiteks oleme me näinud palju pilte metsloomadest, mis on tehtud nii kõrgtasemelise tehnikaga, et neid loomi päris elus kohates võime sattuda pettumuse osaliseks. · Fotogeeniline geograafia. See geograafia peaks kaasama pilte voldikutes ja postkaartidel. Need rõhutavad parimaid asukohapunkte: ilm on päikeseline, piltilusad vaated ja kaunid rannad ning neid illustreeritakse ja vormitakse vastavalt turistide soovile. · Ka geograafide loodud kujutised ei ole vabastatud ülalpool toodud näidetest. 4. Exclusion
(võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus. Läänerannikul on suvel soe ja niiske ning talvel vihmane. Anatoolia kiltmaal on aga mandriline kliima. Seal on kuum suvi ja külm talv. Taimestik on säilinud eelkõige Egeuse mere rannikul. Mujal on põllumaad ja lõhnavate rohttaimede rikkad põõsastikud. Peale nende kasvavad veel männid, küpressid ja tammed. Türgis on tüüpilised kodustatud loomad kaamelid, angoora kitsed ja pühvlid. Metsloomadest kohtab seal hunte, metssigu, hüääne, saakaleid, rebaseid, hirvi ja karusid. Ankara vana nimi oli Angora. 90 % Türgi rahvastikust on türklased, kelle esivanemad on türgi hõimud. Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid ja lõunas paikneb araabia rahvastikuga sugukondi
Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3. Jutud on tavaliselt lühikesed, ühe stseeniga (Mälk et al., 1967). 4
levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja
Vanus: kuni 4 a (lapsed, kes veel tähti ei tunne) Osavõtjad: 2-3 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: Laps veeratab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt
looduses kõikjal. Panteism. • Huvitus inimpsühholoogiast ---> psühholoogilised ooperid, keeruliste probleemidega tegelaskujud. Kokku kirjutas 9 ooperit: Tuntumad on: 3. „Jenůfa” EE 1904 Sotsiaalne draama 6. „Katja Kabanova“ EE 1921 realistlik-psühholoogiline. Ühiskonnakriitiline. 7. „Kaval Rebaseke“ EE 1924 See ooper on helilooja üks tuntumatest teostest. 1920. aastal pakkus kunstnik Stanislav Lolek Brno ajalehele joonistusi metsloomadest ja lindudest, samuti looduspilte ja olustikulisi stseenikesi. Kuna pildid olid humoorikad ja vahvad otsustati piltidele lisada tekst ja need ajalehes avaldada. Selle ülesande sai endale reporter Rudolf Tesnohlidek, kes kõigile üllatuseks kirjutas vaimustava jutustuse “Reinuvader kavalpeake”, mis oma vallatu poeetilisusega suurepäraselt joonustustega haakus. Jutustusega tutvus ka Janáček ja palus kohe luba selle alusel ooper kirjutada. Libreto koostas
mitte sellepärast, et kõik teda kasutavad, vaid seetõttu, et ta on kõigile kehtestatud. Saagu hingele osaks käsk rahulik olla ning makskem nurinata surelikkuse lõivu. (7) Talv toob kohale pakase: tuleb külmetada. Suvi toob tagasi palavuse: tuleb kannatada kuumuse all. Vahelduv ilmastik paneb proovile tervise: tuleb olla haige. Mõnes kohas juhtub meile vastu metsloom, või siis inimene, ohtlikum kõikidest metsloomadest. Mõne kisub endale vesi, teise tuli; säärast asjade käiku me muuta ei saa. Kuid me saame endile omaseks teha suure ja tubli mehe väärilise hinge, et vahvalt taluda juhuslikkusi ja olla kooskõlas loodusega. (8) Loodus aga korraldab seda riiki, mida näed, muutuste abil. Sombule järgneb selgus, vaikuse möödudes hakkavad mered lainetama, tuuled puhuvad kordamööda, ööle järgneb päev, osa taevast tõuseb, osa laskub; vastandeist koosneb igavik. (9) Selle
Vanus: 4-6 a Mängu käik: Toimub kujutletavate pallide loopiminepaaris. Tingimuseks, et iga kujutletava palliga tuleb visata ka üks sõna kaaslase poole. Viskeid tuleb sooritada kordamööda. Mängu saab mängida ka mängujuhiga, kes seisab ruumi ühes otsas ja osalejad teises. Mängujuht viskab kujutletava palliga sõna. Osalejate ülesanne on sama sõna tagasi visata. ( 2005, 52). Kodu- ja metsloomad Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, sõnavara, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kodu ja metsloomade pildid, pilt laudast ja pilt metsast Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva. Kui saabub õhtu, ootab perenaine oma loomi koju lauta. Loomad aga ei mäleta enam, kus kellegi kodu on. ,,Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama. Korratakse mõisteid ,,koduloomad" ja ,,metsloomad"
nt põdrasarvest, kivi puurida veel ei osanud. Iseloomulik on ka tulekivist tehtud esemed, kuid neid on vähe ja nad on väga väikesed. Asulatest leitud luud annavad ettekujutuse, mida Kunda kultuuri elanikud peamiselt sõid. Kunda kultuur pole kogu aeg olnud ühesugune, Pulli ja Kunda asulad näitavad, et peamised küttimisobjektid on koprad ja põdrad, teisi loomi on vähem. Kopraid võidi küttida naha pärast. Sindi - Lodja asula on paartuhat aastat noorem, metsloomadest on oluline metssiga (nüüd olid need sisse rännanud), teised tähtsad ulukid olid hüljes ja viiger. Hüljes annab head nahka, aga ka liha ja rasva. Hülgekütid liikusid üha kaugemale ja avastasid Saaremaa juba 5800 eKr. Esialgu käidi seal ainult hülgeküttimise hooajal, hiljem tuldi pikemaks ajaks. Saaremaalt avastati ka Hiiumaa ja Ruhnu. Eesis ei ole avastatud ühtegi Kunda kul kalmistut, kuid on leitud üksikuid luid.
Aga miks jõudsid just eurooplased – mitte aga näiteks aafriklased või indiaanlased – välja püsside, ilgete pisikute ja teraseni? Jared Diamond selgitab: “Erinevate rahvaste ajalugu on kulgenud erinevaid radu mööda nende erineva elukeskkonna tõttu”. Üldine arenguloogika oleks seejuures järgmine: Mida rohkem toitu, seda rohkem inimesi. Looduslikult kasvavatest taimedest ja metsloomadest sobib aga ainult väike osa inimese toiduks ning on korjamist ja küttimist väärt. Valides välja ja kasvatades väheseid söögikõlblikke taime- ja loomaliike, saab inimene ühelt pindalaühikult palju rohkem toitvaid kaloreid. Seega suudab üks pinnaühik maaharimise ja karjakasvatuse tingimustes toita oluliselt rohkem inimesi kui küttimise-koriluse tingimustes. Elanike tihedus suureneb
annaabi.ee 
