Harjutus 3 Keskkonnatasud Ülesanne Leia oma objekti keskkonnatasud Maavara kaevandamisõiguse tasu Veeerikasutustasu Välisõhu kasutamise tasu Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel Nimistust puuduvad keskkonnatasud, kui teie poolt rakendatava tegevusega kaasnev k Koondtabel keskkonnatasudest Abimaterjal: Keskkonnatasude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011039?leiaKehtiv hjavette ja pinnasesse tegevusega kaasnev keskkonnatasu 4032011039?leiaKehtiv
Suureneb kasvuhooneefekt. Ülle Krigulson Osoonikiht Osoonikiht on tähtis, sest neelab Päikese lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks, sest odavam tuleb reostamine kinni maksta. Ülle Krigulson Saastekvoodid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust
kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine keskkonnale tekitatava kahju teeb järelevalvet kõigis vältimise ja heastamise korraldamine keskkonnakaitse valdkondades kaitstavate loodusobjektide peatab keskkonda kahjustav või valitsemine ohustav õigusvastane tegevus kalavarude kaitse ja taastamise Omavoliliste ehitiste likvideerimine korraldamine 49. Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ? (Saastetasu seadus) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. 50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasu määrad? Kui jah, siis ka näide(-d) (Saastetasu seadus) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast;
andmine keskkonnale tekitatava kahju vältimise teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse ja heastamise korraldamine valdkondades kaitstavate loodusobjektide valitsemine peatab keskkonda kahjustav või ohustav õigusvastane tegevus kalavarude kaitse ja taastamise Omavoliliste ehitiste likvideerimine korraldamine 49. Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu ? (Saastetasu seadus) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. 50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasu määrad? Kui jah, siis ka näide(-d) (Saastetasu seadus) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast;
Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne LOODUSKAITSESEADUS
märgistusnõuete kontroll; orgaaniliste ühendite märgistuse kontroll KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE ÜLESANDED – finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste likvideerimiseks vajalikke projekte KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE RAHALISED ALLIKAD – pakendiaktsiis, saastetasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks
Kuumalained ja eutrofeerumine võivad nendele kahele järvele mõjuda laastavalt (2010. aasta massiline kalade hukkumine). Võrtsjärve seisundit mõjutab peamiselt järve veetase. VEE HIND Vee hinnatõus on suutnud inimesi panna vett kasutama säästlikult. Mõningates kohtades ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee nõuetele ning selle töötlemine tõstab tarbija jaoks vee hinda. SAASTETASUMÄÄRAD SAASTEAINETE HEITMISEL VEEKESKKONDA Saastetasu määrad on aina tõusvas joones liikunud. Ka üldlämmastiku saastetasu on märgatavalt tõusnud, kuid see ei ole vähendanud reostuskoormuse osakaalu.
79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket, tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskonnamõjuga toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel 80. Milliseid majanduslikke mõjutusmeetmeid kasutatakse (nimeta vähemalt 5)? saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär, saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusate keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, tootjavastutust, keskkonnakindlustust, riigi toetust avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks,
27. Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud. Mõiste seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 1) kasvava metsa uuendusraie; 30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 28. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete 32.33. Kalanduse maksustamine ja doteerimine.
(euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija
arengukavade koostamiseks. 79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? - eesmärk: mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket, tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel. 80. Milliseid majanduslike mõjutusmeetmeid kasutatakse(vähemalt 5) - saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär; saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusatekeskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse; kohalikke makse; pandisüsteemi; tootjavastutust; keskkonnakindlustust. 81. Mis on saastetasu - saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997. 82
võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid 5) bioloogilise mitmekesikuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine 6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud Majandusmeetmed mida rakendatakse: Maksustamine (keskkonnatasud) Subsideerimine (mittetagastatav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus)
Juriidilised – ja füüsilised isikud, kes on saanud keskkonnakasutusload võtavad enda peale ka kohustuse esitama andmeid (aruandlus) selle kasutuse kohta (kaevandamise mahud, veekasutusmahud, saastekogused). Esitatud andmete põhjal arvutatakse välja keskkonnatasu, mis kantakse rahandusministeeriumi kontole ja sealt vastavalt seadusele kantakse osa raha kohalike omavalitsuse (KOV) eelarvetesse. 38. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Kuidas ja millal on seda võimalik teha? §48. Saastetasu asendamine (1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu
pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma.
Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid
bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüsimine, taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Tasandid riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. Seire allprogrammid Eestis Õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire. SAASTETASU SEADUS Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda. Saastekahju hüvitis - kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt.
Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu objekti omanik. Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid heidetakse merevette; saasteaineid või jäätmeid
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid: Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse.
hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Eesmärkideks: loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud; Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik;
välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust;
Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks veel hulk seaduseid, määruseid ning arengukavasid ja planeeringuid. Olulisemad nendest on · Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus RT I 2001, 102, 667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145)
üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba. Keskkonnatasu seadus Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: - Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist - Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist - Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist - Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid - Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks - Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse
Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine. Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot. Subsiidiumid – rahalised toetused. Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad. Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu
poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7,5-12%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EAS-i kui KredEx-isse. Keskkonnakaitse 1.1Keskkonnatasud Keskkonnatasusid tuleb maksta loodusressursside kasutamise ning loodusele saastamisega tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis. Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet. Iga kvartali kohta tuleb teil koostada aruanne, kui suures mahus olete saasteaineid keskkonda paisanud. Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu
Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette; Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse:
Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette; Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse:
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile: 1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam; 2) maantee omanik; 3) raudtee omanik; 4) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ. VASTUTUS Juhul, kui piirnormid on ületatud, saasteallika käitaja peab maksma saastetasu. Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva
Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine (maksustamine) Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot. Subsiidiumid Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. 18 Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa-lt Qs-ni, makstakse tootjale subsiidiumi tooteühikult summas,
o veemajanduse programm, jäätmekäitluse programm, keskkonnakorralduse programm, looduskaitse programm, metsanduse programm, kalanduse programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu
Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. SAASTETASU SEADUS Saastekahju tekitamine: Saasteainete viimine välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamine või matmine keskkonda. Keskkonnakahju hüvitis: Riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Saastekahju hüvitis: Kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest.
· Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused · Eesti vabariigi põhiseadus · Jahiseadus · Jäätmeseadus · Kalapüügiseadus · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus · Keskkonnaseire seadus · Looduskaitseseadus · Maapõue seadus · Metsaseadus · Pakendiseadus · Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus · Saastetasu seadus · Säästva arengu seadus · Veeseadus · Välisõhu kaitse seadus
Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind Loodusvara kasutusõiguse tasu- Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust. Saastetasu- Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnavastutus- keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnakahju- oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju);
taastamisele suunatud tegevus; · kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine. KIKi poolt rahastatavad programmid on: · veekaitse programm · jäätmekäitluse programm · välisõhukaitse programm · looduskaitse programm · metsanduse programm · kalanduse programm · tehnika programm · keskkonnateadlikkuse programm · maapõue programm · jahinduse programm · maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15
võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER: maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatud isik, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, maksete maksja ja kinnipidaja, kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis muusse registrisse; välismaa juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse, kaudu; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta registrisse; notar, vandetõlk ja kohtutäitur
elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu, Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele.
· Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja · Vee erikasutuse luba sätestab punktiga 27 otseselt reostuse mõjutsooni monitooringu kohustuse. Saastetasu seadus Vastu võetud 1999.a. Saastetasu kehtestamise eesmärk on enneetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded
· Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja · Vee erikasutuse luba sätestab punktiga 27 otseselt reostuse mõjutsooni monitooringu kohustuse. Saastetasu seadus Vastu võetud 1999.a. Saastetasu kehtestamise eesmärk on enneetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded
registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Keskkond ja õigus, EL keskkonnapoliitika KK-õiguse peamised allikad : Rahvusvaheline tasand- Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid, EL õigus, Rahvusvaheliselt tunnustatud KK-õiguse
Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki - annab aluse isikute õiguste piiramisele, ilma et neil tekiks õigust hüvitusele. Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus maapõueseadus metsaseadus EÜ keskkonnaõigus Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt
Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele.9 8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir.ee/625, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus. VI
negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk- järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Euroopalikus võrdluses tekitame elanikkonna arvu kohta tõesti ebaproportsionaalselt palju jäätmeid
Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse, mis aitab vähendada ulaladestamist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Jäätmestatistika
200 mg/Nm3. HUVITAVAT o Tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidide heite piirväärtused tahkele kütusele karmistusid 2016. aastal vähemalt kaks korda. o Põlevkivi põletusele varem kehtinud minimaalne väävliärastusaste on endise 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku. o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku;
tagamiseks. Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. 3 Riiklikud ja kohalikud maksud Maksude jagamine riiklikeks ja kohalikeks tuleneb sellest, kellel on õigus kehtestada maksu. Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks;
Õiguslikust seisukohast on saastaja-maksab-printsiibi näol eelkõige tegemist saastamisega seotud kulutuste õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama. Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja. Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem. Saastetasu eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude teenimine, vaid väiksema saastamise stimuleerimine Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub arendaja. Saastaja-maksab-printsiip on otseselt kirjutatud ka Eesti õigusesse. VÕS 135 lg 1 ütleb, et hüvitada tuleb
jahipidamine; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). ·Loodusvara kasutusõiguse tasu: kasvava metsa raieõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu; vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu; jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. ·Saastetasu: rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: välisõhku; veekogusse; põhjavette; pinnasesse; kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist.
Sõltub seaduse tõlgendamisest, kas põhimõte ,,saastaja maksab" (the polluter pays principle, PPP) tähendab, et saastaja peab maksma meetmete eest, mille abil tuleb tegevus kehtivate standarditega kooskõlla viia (ennetamise või kontrollimise kulutused) (kitsas tähendus) või peab ta maksma kõikide tema põhjustatud saastetagajärgede heastamise (sots kulutuste) eest (lai tähendus). Printsiip rakendub kas otseselt (saastetasu kui stiimul saastuse vähendamiseks) või kaudselt (kkalane vastutus, eriti kui tegu vastusega suurema ohu allika poolt tekit kahju eest, kus kahju tekitamisega seotud ebakindlust tõlgend saastaja kahjuks; ennetusmeetmed, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamine; KMH, kus kõik seotud kulutused tasub arendaja). Õiguslik lähenemine (Bugge): tagada saastusega seotud kulutuste õiglane jaotamine. See, kes
· Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta · Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande · Maksma regulaarselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest Keskkonnajuhtimissüsteem on mõeldud organisatsioonide keskonnategevuse: · Tulemuslikkuse hindamiseks · Parandamiseks · Avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks Ökomärgis vabatahtlikkuse alusel taotlsetav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.
Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente
annaabi.ee 
